Sәrsenbi, 29 Qarasha 2023
Anyq 643 2 pikir 20 Qarasha, 2023 saghat 12:36

Últtyq sayasatsyz memleket bolashaghy kýmәndi!

Kollaj әleumettik jeliden alyndy

Men jastayymnan ózge últtardyng ishinde jýrip, enbek ettim. Tek, keyingi jyldary ghana bolmasa... Menimen qatar júmys jasaghandardyng keybiri bógde últ ókilderi bolsa da (qazaqqa úqsas), tól qújattaryn qazaq qylyp ózgertkenin bilemin. 

Áriyne, múnda túrghan eshtene de joq. Degenmen, búlar jogharghy biylikke jetip alsa, eng qauiptisi sol, ainalasyna ózderi siyaqty jalghan qazaqtardy jinap alady. Mysaly, maghan kezinde, qasymda jýrgen úighyr jurnalistteri: «Senderde, yaghni, qazaqtarda «Battal» degen sóz bar, al bizde «Batal» degen sóz bar. Tegi (familiyasy) «Batalov» dep kelgenderding qay-qaysysy bolmasyn, últy qazaq dep kórsetilgenimen, olardyng týbi úighyrlar bolyp keledi», - degen edi. «Anau, oblys әkimin bilesing ghoy (Almaty oblysy), familiyasy Batalov», - dep jymiyatyn, ishing sezeme degendey.

Taghy bir aitarymyz, qosyndy mektepterding sanyn qysqartu, QR Oqu-aghartu ministirligining kýn tәrtibinde túruy tiyis. Ol ýshin, respublikamyzdyng týkpir-týkpirindegi balabaqshalardyng tek qana memlekettik tilinde boluyn qamtamasyz etu qalayda qajet. Sonda, ózge tildegi mektepke baratyn jetkinshekterding sany, kýrt kemiydi.

Osydan biraz jyl búryn Imanghaly Tasmaghambetov Astana qalasynyng әkimi bolyp júmys istep jýrgende, birde qala túrghyndarymen kezdesuinde: «Biyl Elordada 50 balabaqsha ashyldy, elui de ana tilimizdegi balabaqshalar», - dep aitqanyn tyndap edim. Mine, osylay janadan ashylatyn bóbekjaylardy qazaq  tilinde iske qosu, sonymen qatar, búrynnan kele jatqan eki tildi toby (qazaq, orys ) júmys isteytin   balabaqshalardy mýmkindiginshe memlekettik tilge ainaldyru qajet. Búl ana tilimizding elimizde keninen qanat jayuyna ýlken kómek bolary edi.

Sonday-aq, tilimizding kýsheyuine, Ata zanymyzda memlekettik til - qazaq tili bolghan son, memlekettik qyzmetke janadan qabyldanatyn jastardyn, osy tilde qalayda  emtihan tapsyruyn nemese әngimelesu tәrtibin zandastyru kerek-aq. Keyingi kezde, elimizding azamattyghyn alu ýshin, qazaq tilinen emtihan tapsyrudy Ýkimetimiz iske asyryp jatyr. Sonda, biylik dәlizinde memlekettik  tildin  jaghdayy jaqsaryp  jәne respublika aumaghynda qaptaghan qara orystardyng sany qysqarar edi.

Qazirgi ainalamyzdaghy postkenestik memleketterding eshbirinde, tútas eldi ekige  jarghan - qara orystar qalghan joq, tek bizde ghana. Búl elimizding biyligining әlsizdigin,  jaltaqtyghyn kórsetedi.

Memlekettik til - qazaq tili kýsheymey, qansha investisiya tartqanynmen,  memleketting bәribir tórt qúbylasy say bolmaydy, sonday-aq, aitarlyqtay algha   damymaydy da. Bizding el Ontýstik Koreya, Japoniya túrmaq, aghayyn el - Týrkiyanyn  da dengeyine jete almaydy. Sondyqtan, qalayda, elimizde Últtyq sayasatty  kýsheytu, algha bastyru qajet. Últymyz tozyp ketpey túrghanda bizge kezindegi  L.Brejnevtyng jalpaq sheshey sayasatynyng keregi joq!

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi demokratiya negizderi

Dosym Omarov 991
Ghibyrat

Tarazdyng Qúrmetti azamaty

Núrlan Mәlikúly 1347
Jazylghan jaydyng jalghasy...

Kónilbaydyng «Amanat-y» aq eken...

Auyt Múqiybek 2239