Júma, 1 Shilde 2022
Anyq-qanyghy 6608 18 pikir 23 Qarasha, 2017 saghat 12:33

Qazaqtildi sayttar men dәstýrli ónerdi mansúqtaugha Sizding haqynyz joq, Erbol Azanbek!

Erbol Azanbek - mening jerlesim. Menen eki-ýsh jas ýlkendigi bar bauyrym. Onyng iskerligin, qarjylyq sauattylyq hәm zamanauy jurnalistika salasyndaghy atqaryp jatqan júmystaryn joghary baghalaymyn. Biraq, keyde tym bilgishsinip, elge, qala berdi býkil últqa aqyl aityp ketetinin qabylday almaymyn. Bizding elde Erbol sekildi "aqyldy jigitter" tym kóbeyip barady. Sol sebepti de, birde "osy sizder qazaqqa aqyl aitudy qashan qoyasyzdar?" dep ózine eskertu jasaghanmyn. Bú joly bauyrym orystildi sayttardyng jonyn kýdireytip, qazaqtardyn, qazaqtildi internet basylymdardyng namysyna tiyetin sóz aitypty. Ony orystildiler jerden jeti qoyan tapqanday ilip әketti. 

Ereke, Sizge jurnalistikanyng әlippesi turaly sóz shyghyndaudyng qajeti joq. Mening biletinimdi Siz de bilesiz. Tipti, ekonomikalyq taqyrypqa sauatty jurnalisterdi dayyndaymyn dep manday terinizdi tógip jýrsiz. Sondyqtan aitpaq oiymyzgha tóteley kirsek...

Siz Facebook әleumettik jelisinde jazghan pikirinizde: Orys tildi sayttar qazaqsha núsqasyn qosa bastady. Bolashaqta barlyghynda qazaqsha núsqa bolady. Bizneste tek kliyent bar. Onyng tili, dini, týri manyzdy emes. Tek soghan beyimdelip, qajettisin úsynu kerek. Qazaq auditoriyasy ósip keledi. (Instagrammda Qayrat, Tóreghali, Ashalardyng akkauntynda otyrghan 2 mln adamnyng bәri qazaq tildi). Múny orys tildi sayttar kórip, bilip otyr. Qosymsha auditoriya artyq bolmaydy. Sondyqtan soghan beyimdele bastady. Múny olar óte onay jýzege asyrady. Eki-ýsh qazaq jurnalistin jaldap, qazaqsha núsqasyn qosyp, qajetti kontentti úsynyp, kirise beredi. Al qazaq sayttaryna qiyn tiyetin siyaqty" depsiz.

Ras. Sózinizding ótirigi joq. Qazir orystildi sayttardyng deni qazaq tilinde aqparat tarata bastady. Olardyng qajetti kontentti úsynaryna da qarsy sóz aitpaymyn. Qajetti kontentining súry: qyz zorlau, tósek mәselesi, baydan shyghu sekildi belden tómen úyatty mәselelerden aspay otyrghanyn aita ketseniz, men myna maqalany jazbaghan da bolar edim. Qazir Nur.kz Karavan.kz-terding (kóp qoy, múnday sayttar) basty jazatyn taqyryby - Sizding qarjylyq sauatyn asha almay jýrgen qazaghynyzdy azghyn jolgha týsiretin materialdar. Myna memleketiniz osylargha milliardtap qarjy qúiyp jatqanyn nege úmyt qaldyrdynyz? Orystildi sayttar qazaq últynyng mәselesine kelgende qashan bilek sybanyp edi (әriyne, jurnalistikanyng maqsaty tek anyq, shynayy aqparat taratu). Qazaqtyng mәselesine jýregi dir etpeytin kóp sayt últty qaralaugha kelgende, ózining maqsaty tek aqparat taratu ekenin úmytyp, týrli formalarmen qazaqqa qarsy túyaq serpip qalatynyn nege aitpaysyz?

Mening qyzyna sóilep, patriot bolyp kóringim kelmeydi. Sonda da, ashynghannan ashy dausym shyghyp otyr. Siz "Memleketten bir ghana Nur.kz-ke bólingen aqshany on qazaq saytyna nege bólip bermeymiz" dep mәsele kóteruding ornyna amerikadan keshe ghana kelgen aghylshyngha úqsap býirekten siraq shygharyp otyrsyz.

Ras. Qazir qazaq sayttaryna qiyn soghyp túr. Qazaqtyng múnyn aitar maqala shyqsa boldy, sayt týrli shabuyldargha tap bolyp, jalp etip sónedi de qalady. Qazir qazaqtildi IT mamandar jetispeydi. Qazaq tildi sayttar ghana emes, әleumettik jelilerding júmysy toqtap qalatyn kezderdi de kórip jýrmiz. Bizge qiyndyq osy jaghynan tumasa, bәsekelestik mәselesine kelgende orystildilerden kem emespiz. Búl maqtan emes, shyn sózim.

Búl orystildi sayttardyng tehnikalyq túrghyda qauipsizdigi myqty damyghanyn kórsetpeydi. Búl - aqparattyq maydanda qazaq tiline túsau bolyp kele jatqan sananyng ózgermegenining kórinisi.

Mening qolyma eriksiz qalam alghyzghan Sizding myna oiynyz. "Oqyrmanyn ózinen kýshti joba tartyp alyp jatyr. Oghan ilesu ýshin shtatyn kóbeytu, kontentin kýsheytu kerek. Ne orys tilin qosyp, solarmen dengeyles saytqa ainaluy kerek. Oghan qarjy kerek. Qarjy kópshiliginde joq. Shtatta ýsh adam". 

Qazaq tildi oqyrmandy orystildiler tartyp alyp jatyr eken. Qosh! Qazir qazaq eldik mәselege kelgende enireytin últqa ainaldy. Byltyr jer mәselesi qozghalghanda qazaq degenning kim ekenin anyq bayqaghan bolarsyz. Ár Alash balasy atqa qonugha dayyn otyrdy.

Orystildiler osyny kórgennen keyin, kórip sezingennen keyin qazaq tiline kónil bóle bastady. Orys tilinde aqparat tútynatyn qauymnyng azayyp bara jatqanyn moyynday bastady. Búl negizi ókinetin emes, quanatyn jaghday... Olardyng qazaqty moyyndauy bastaldy.

Osynday kezde elimizde halqynyng sany 20 payyzgha jetpeytin orys últynyng yghyna jyghylyp,  "Olar bizding oqyrmandy alyp qoydy" dep biz orys tiline kóshsek, últty satu emes pe? "Bizneste tek kliyent bar. Onyng tili, dini, týri manyzdy emes" dep urdu tilinde aqparat taratayyq, endeshe.

Orystan keyin elimizde kóp sandy diaspora sanalatyn óz aghamyzdy әspettep, ózbekshe "gәpirteyik", basylymdarymyzdy. Qytaysha biletin bes jýz mynnan asa oralmanymyz bar dep, qytaysha aqparat tarata bastayyq.

Orystildi sayttardyng qazaqshagha bet búruy - tabighy zandylyq. Al, "qazaq tildiler oryssha aqparat taratsyn deu" Erbol Azanbek aitatyn sóz emes.

Orystildilermen dengeyles boludyng jalghyz joly bar. Olargha bólingen qarjy qazaqtildilerge de berilui kerek. Memleketke qazaqtildi sayttar emes, orystildiler masyl bolyp otyrghanyn, jylyna milliardtap aqsha sauyp jatqanyn, ol sayttardyng iyeleri kimder ekenin ekeumiz óte jaqsy bilemiz. Sondyqtan, bú jerde memleketke telmiru degenge basqasha qarau qajettiligin eskertemin.

Memleket óz sayasatyn nasihattau ýshin basylymdargha qarjy qúyady. Búl memleketting qoldauy emes - múqtajdyghy. Ábilәzov syndy bireuden qarjy alyp, Otanymyzdyng shanyraghyn shayqaltyp jibermeu ýshin Ýkimetimiz itti de bolsyn, aqshamen qamdap otyr.

Orystildi sayttardyng syrtta Resey siyaqty arqa sýieri bar, ishte Ýkimetten taghy qoldaugha iye. Eki jep, biyge shyghady. Al, qazaqtildi basylymdar shetten qarjylandyrylmaydy. Olardyng ekinshi Otany joq. Osyghan bola bәsekelestik dep bal ashugha bola ma? Jalanash әielding suretterin jariyalap, kontent tartudy qazaq bilmey otyr dep oilaysyz ba?

Últtyq mәselege kelgende tenderden de bas tartqan basylymdar bar. Búl qarjy salasyn shemishkeshe shashatyn mamangha deliqúlylyq bolyp kóriner. Biraq, búl ýrdis alda qalypty jaghdaygha ainalatyn bolady.

Qazaqtyng jeri, dini men tinine qorghan bolyp jýrgen sayttardyng júmysyn joqqa shygharyp, "sender oryssha aqparat taratsanda, keremet bolyp ketesinder" deu ýshin qanday aqyl qajet ekenin týsine almay otyrmyn.

Meninshe, qazaq últynyng (keybir qazaq sayttaryna da qatysy bar) salt-sanasyna, mәdeniyetine kereghar aqparattardy taratugha zang jýzinde shekteu qong kerek (qyzdardy zorlau, jynystyq qatynas, ósek-ayan, t.b). Azghyndyqty nasihattaghan kez-kelgen basylymgha tender berilmeui qajet.

Sonda, kimning kim ekeni betke shyghady?

Sóz sonynda: "Janalyq taratatyn qazaq sayttary toydan súranys az, konserti aqtamaytyn, memleketting qoldauyn qajet etetin dәstýrli muzyka salasy siyaqty bolyp qalmasa boldy" depsiz. 

Dәstýrli muzykany qaralap otyrsyz ba, әlde janynyz ashyp otyr ma? Memleket ózining qanday mәdeniyeti bar ekenin әlemge kórsetkisi kelse, dәstýrli ónerdi qoldaydy. Qoldamasa, dәstýrli әn ónerining baghylan basy bosaghada qalady degenge óz basym senbeymin. 12 million qazaq aman túrghanda dәstýrli әn bireuge alaqan jayyp aqsha súramaq emes.

Sondyqtan, qazaqtildi sayttar men dәstýrli ónerdi mansúqtaugha Sizding haqynyz joq!

Mening múny jazbauyma da bolar edi. Biraq, aqiqat bauyrdan da qymbat bolar zaman tuyp kele jatqanyn bildirgim keldi. Bir-birimizge aqyl aitqanda abay bolayyqshy! Bizden de ótken bilgirler kóp myna elde!

Qanat Birlikúly

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 429
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 346