IYә, Astananyng qos birdey mektebine arab sheyhtarynyng aty beriledi. Búl úsynysty bas qalanyng mәslihaty, ondaghy dәudey deputattar maqúldapty.

Atap aitqanda, Núr-Sqltan qalasyndaghy №84 mentep-liyseyine sheyh Halifa ben Zaid әl-Nahayannyn, al № 85 mektepke sheyh Tamim ben Hamada әl-Tanidyng esimi beriledi eken.

Astanalyq onomastikalyq komissiya úzyn-yrghasy 12 mekemening atauyn qarap, aqyldasyp, maqúldasypty. Ol mekemelerge endi Júmabek Tәshenovtin, Ahmet Baytúrsynovtyn, Beyimbet Maylinnin, Shәkәrim Qúdayberdiúlynyn, Mәshhýr-Jýsip Kópeyúlynyn, Iliyas Jansýgirovtin, Mirjaqyp Dulatovtyn, Álihan Bókeyhan men Sәken Seyfullinning aty beriledi.

Sonday-aq, Núr-Súltan qalalyq Oqushylar sarayy endi Ábu Nasyr әl-Farabiyding atymen atalady.

Astana mektepterine arab sheyhtarynyng aty berilui turaly aqparatqa Núr-Súltan qalasy, Múraghat isteri jәne tilderdi damytu basqarmasynyng basshysy Tileugeldi Qyshqashbaev (Kishkashbaev) pikir bildiripti.

"Mektep - bilim beru jýiesining eng manyzdy nysandardyng biri. Qazirgi tanda astanamyzda 87 mektep júmys istep túr. Onyng ishinde 10 mekemege Qazaqstannyng danqty azamattarynyng aty berilgen.

Ayta keteyik, Astanany damytuda sheteldik investorlardyng ólsheuli ýlesi bar. Mysaly, arab sheyhtarynyng aty beriletin mektepterding qúrylysy sol sheteldik investorlardyng qarjysyna salynghan.

Halifa ben Zaid әl-Nahayan atyndaghy gumanitarlyq qor № 84 mektep-liyseyding qúrylysyn tolyq qarjylandyrghan. 

Al № 85 mektepting qúrylysyna Katar memleketining damu qory qarjy audarghan. Atalghan bilim beru mekemeleri investorlar esebinen barlyq kerekti oqu qúraldarymen jabdyqtalghan", depti Qyshqashbaev.

Taqyrypqa túzdyq retinde aitayyq, ótkende ghana osy arab sheyhtaryna siyrek kezdesetin qústardy aulaugha arnayy rúqsat bergen edi. Rúqsatty basqa-basqa emes, premier-ministrding ózi bergen.

Katar men Arab әmirligining 4 sheyhyna jylyna 300-dey qús atugha rúqsat etilgen. Arabtar atpaqshy qús - Qyzyl kitapqa engen jiyek duadaq nemese jorgha duadaq ekeni de belgili bolghan.

Álgi әtigórlerdi tipti "Ohotzooprom" inspektorlary kólikpen alyp jýredi eken taghy. Oipyrymoylargha múnsha bәiek bolatynday ne qúdyret dep shulaghan júrt. Sol kezde ministr Maghzúm Myrzaliyevting ózi terlep-tepship týsindirip edi.

Sóitsek, qúsqúmar sheyhtar qazynagha qarjy qúiypty-mys. QR Ekologiya, geologiya jәne tabighy resurstar ministri Myrzaghaliyevting sózi, búl: "Osy joly búlargha 273 qúsqa rúqsat berdik. Degenmen qansha shyghatyny belgisiz. Ol anshylyq qoy. 270 qúsqa 181 million tenge aqsha týsedi".

Arab sheyhtaryna siyrek kezdesetin qústardy atugha rúqsat beretin Qaulyny QR Ýkimeti qabyldaghan. Sayatshylyq 15 qarashagha deyin sozylghan. Sóitip, Qyzyl kitaptaghy qústardy qúmarlyq ýshin qyru qúqyghy birneshe adamgha resmy berilgen. Olardyng arasynda janaghy Halifa ben Zaid әl-Nahayan da bar.

4 sheyh dedik qoy. Onyng biri - Halifa ben Zaid әl-Nahayan. Oghan Arys  qalasyna qarasty aumaqta jәne Qaratau memlekettik qoryghynda 35 duadaq, sonday-aq, Ontýstik Qazaqstan, Jambyl, Qyzylorda oblystarynyng aumaghyndaghy qoryqtarda 49 duadaqty aulaugha rúqsat etilgen.

Halifa әl-Nahayan Birikken arab әmirligining preziydenti. Elding búrynghy preziydenti Zayd ibn Súltan әl-Nahayyannyng ýlken úly.

2004 jyly әkesi qaytys bolghan song preziydenttik taqty iyelengen. Oghan deyin Ábu Dabiyding әmiri bolghan. Álemdegi eng dәuletti milliarderlerding biri. "Forbes" jurnalynyng tújyrymy boyynsha onyng baylyghy 15 milliard dollar dep esepteledi.

Al sheyh Hamád ben Haliýfa әl-Tániy qazirgi uaqytta Katar elining әmiri. Búl sheyh turaly týrli әngimeler bar. Ol 1995 jyly әkesi halifa ben Hamad Shveysariyada demalyp jatqan kezde elde qansyz tónkeris jasap, әkesining taghyn basyp alghan. Aqparat qúraldarynda jasy 65-ke juyqtap qalghan әmirding densaulyghynyng nashar ekendigi aitylady. Sonymen birge ol 1996 jyly ataqty «әl-Jazira» telekanalyn qúrghan azamat retinde atalady.

Mine, janaghy qúsqúmar arab әmirine endi bas qalanyng mektebinen әidiktep at beretin boldyq.

Abai.kz