Senbi, 23 Qarasha 2024
Sanlaq 13780 8 pikir 5 Jeltoqsan, 2019 saghat 12:57

Ákimning qolyn ústap kórmegen ardager paluan

Almaty oblysynyng әkimi

Amandyq Batalov myrzanyng nazaryna!

Qasenhan Serghaziyev – grek-rim kýresinen Qazaqstan Respublikasynyng halyqaralyq dәrejedegi sport sheberi, ardagerler arasynda ótken sayysta әlem chempiony atanghan qazaq!

Aghamyz Almaty oblysy Panfilov audanynyng tumasy. Qazirgi uaqta tughan auylynda óz salasy boyynsha shәkirt tәrbeleumen ainalysady eken.

Permi qalasynda ótken Resey chempionatyna Núrjan Núrbekov degen shәkirtimen baryp, ózi I oryndy, shәkirti III oryndy jenip alyp qaytqan jolynda «Núr Otan» partiyasynyng Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesine at basyn búryp, bir ótinishpen kelipti. Biz de osy sәtinde kezdesip, jenisimen qúttyqtap, qolyn qystyq.

Qarpayymdylyghy men qatar, minezi de bar eken aghamyzdyn. Qimyly shapshan, sózi mirding oghynday. Biraq, jyly sózge, shynayy qúrmetke mayday erip týse qalatyn aq kónili taghy bar eken. Telefonynan kýres ýstinen týsirilgen vidiolaryn kórsetip, mәz-meyram boldy.

Biyl qazan aiynda Gruziyada ótken ardagerler arasyndaghy grek-rim kýresinen әlem chempionatynda Qasenhan Serghaziyev aghamyz altynnan alqa taghypty. 62 kilogramm salmaq dәrejesinde beldesken jerlesimiz finalda týrik baluanymen kezdesip, 8:4 esebimen jeniske jetipti. Sóitip, Kók tuymyz biyl Qasekenning arqasynda әlemdik chempionatta jelbirepti.

Apaytós aghamyzdyng jenisine jelpinip túrghanymyzda danqty paluan aghamyz Daulet Túrlyhanov telefon soghyp, qúttyqtap jatty.

Tek, jarysqa attanar aldynda audan әkimine baryp, jol qarajatyn súraghany bolmasa, eng qyzyghy, býkil ómirin grek-rim kýresine arnap, boz kilemde beldeskenin bet qaratpay kele jatqan Qasenhan Qyrghauylbayúly ómirinde oblys әkimining qolyn alyp kórmepti.

Aghamyzdyng bir ótinishin jerde qaldyrmaugha tyrysyp, Almaty oblysy әkimining apparatyna qonyrau shalyp edik, әkim apparatynyng orynbasary, ózining jerlesi eken, esine әreng týsirgendey boldy...

Býgingi tanda halyq pen biylikting arasy jaqyndap, syndarly dialog ornap keledi. Al, elimizde halyqqa jaqyn ýsh ýsh әkim bolsa, sonyng biri – Amandyq Batalov. Mýmkin, Amandyq Ghabbasúly oblystyng shekaramen shektesetin bir týkpirinde jatqan, shóp shauyp jýrip tike chempionatqa tartyp kete beretin Qasenhan Serghaziyevty bilmeytin shyghar. Negizi, múnday әlemdik dengeyde tanylghan túlghalardy biluge tiyis. Ákim bilmese, onyng qol astyndaghy qyzmetkerleri biluge jәne әkimning nazaryna salyp otyrugha minttetti. Solay emes pe?!

Shynashaqtay ghana shymyr deneli aghamyz kelesi jyly Afinada ótetin chempionatqa bara almay qalam ba dep, qayta-qayta alandap, aldaghy sayysqa da jarauly túlparday jer tarpyp túr. «Barsam, býkteymin ghoy!» dep qoyady nyq senimmen!

Sebebi, biylghy jarysqa barugha qarjy tappay qatty qinalypty...

IYә, talanttyng kóbi auylda. Qasekeng qúsap, jauyrdy jaba toqyp, qolda baryn satyp bolsa da jarysqa qatysyp, qanjyghasyna jýlde baylap qaytatyndary az bolsa kerek olardyn. Kóbi túrmystyng qyspaghyna qysylyp, әkim-qaralargha sózin ótkize almay, mort ketetini jasyryn emes.

Onyng ýstine, talantty adamnyng boyynda minezi bolatyny taghy bar. Ilude bireu bolmasa, kóp sheneunik ony týsine bermeydi ghoy.

Meyli, kim ne dese, o desin, býgin ózim sonday qarapayym, biraq kózinen ot janghan, namysy men kýshi keudesin kernep túrghan qazaqtyng bir әlemdik dәrejedegi chempionymen kezdeskenimdi – baqytqa balap, qatty quandym.

Auyldan baryp, әlemdik sayysta qarsylasyn býktep qaytu – naghyz erlik! Talantty tirisinde qúrmetteu, enbekti uaqytynda baghalau – paryz!

Ólgen son, bәri – bos sóz!

Aman bolynyz, Qasenhan agha!

Ózing sekildi auyldan shyqqan jaman bauyryng seni endi eshqashan úmytpaydy. Erligindi emirene aityp jýretin bolady elge.

Ákel qolyndy, әzirinshe men qysyp, qúttyqtay túrayyn! Ar jaghyn kóre jatarsyz...

Auyt Múqiybek,

QR Preziydenti janyndaghy

Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi.

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5402