Almatyda 9-10 mausym kýnderi Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi, Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng úiymdastyruymen «Tarihiy-Mәdeny Múranyng órkeniyetter dialogyndaghy róli» atty halyqaralyq ghylymy konferensiya bolyp ótti.
Últymyzdyng brendtine ainalghan Mәdeny múra baghdarlamasynyng ayasynda ótken is-sharagha Resey, Qytay, Ýndistan, Italiya, Litva, Ózbekstan, Qyrghyzstan t.b. elderden kóptegen delegattardyng qatysuy, aituly baghdarlamagha degen sheteldikterding qanshalyqty qyzyghushylyq tanytqanyn kórsetse kerek.
Kórnekti qogham qayratkeri Oljas Sýleymenov: «80-shi jyldardyng ayaghyndaghy sayasy jylymyqtan keyin, KSRO men AQSh-ting arasynda jyly qatynas ornaghanmen, filosoftar Shyghys pen Batys qayta tartysqa týsedi dep sәuegeylik jasady. 2000 jyly Iran preziydenti Hattamy qarama-qayshlyqty boldyrtpau alu ýshin dialogqa kelu kerektigin algha tarttty. Búl pikir YuNESKO tarapynan qoldaugha ie bolyp, on jyldan beri ózining ómirshendigin kórsetip keledi» dep, jahandanu dәuirinde dialogtyng asa manyzdy ekendigine toqtalyp ótti. Aqyn aghamyz «Adamzat balasy mәdeniyetti imperializmge shek qoimen hәm alpauyttar jergilikti órkeniyetterge qúrmetpen qaraghanda týpkilikti iygere alady» dep óz sózin qorytyndylady.
Italiyadan kelgen «LUISS» halyqaralyq qatynastar uniyversiytetining professory Marketty Rafaele órkeniyetter qaqtyghysyn boldyrmaudyng birden-bir joly dialog ekendigin óz konsepsiyasymen dәledep baqty. Onyng aituynsha dialogta taraptardyng pozisiyasy aiqyn bolyp, bir-birining belgili dengeydegi erkindigin shektemese, ózara qúrmet kórestse, kez-kelgen mәseleni beybit kelisimmen sheshudi qalaghan bolsa, taraptar súhbattan eshqanday ziyan shekpeydi. Dialog iydeyasyn teoriyalyq jәne tәjiiybelik túrghydan damyta beru kerektigin úsynghan Marketty Rafaele: «Adamzat ýshin dialogtyng manyzdy ekendigin týsindiruge osynday mәdeny jiyndardyng paydasy zor» dep, sózin tújyrymdady.
Mәdeniyettanushy Múrat Áuezov Reseyding neoimperializm pozisiyasyn syngha alyp, alpauyttardyng otarshyldyq pighyldan arylu kerektigine nazar audardy. «KSRO-nyng ydyrauynan keyin, tәuelsiz memlektter óz mәdeniyeti men tarihyn tanugha derbes әreket ete bastady. Osynyng nәtiyjesinde әr el tarihty óz túrghysynan qorytty. Qәzir, Orta Aziya memlektterining tarihynda bir tektilik joq. Kórshi qyrghyz elining tarihyna qarasan, olargha qazaqtan asqan jau joq. Erten, múnday kózqarastan mәsele tuyndap jýrmesi ýshin, bizge mәdeny dialog asa qajet» dep, sózin týiindedi. 
QR Últtyq Ghylym Akademiyasy, Shyghystanu institutynyng diyrektory Meruert Ábuseyitova jetekshilik jasaghan dóngelek ýstelde «Mәdeny Múra» baghdarlamasynyng mәseleleri sóz boldy. Dәstýrli muzyka zertteushisi Muptekov Bazaraly: «Mәdeny Múra baghdarlamasynda tarih pen arheologiyalyq zertteu júmystaryna kóp kónil bólindi. Al, qazaqtyng dәstýrli óneri men saz aspaptaryn zertteuge basymdyq berilmedi. Tól ónerimizdi damytpayynsha, últtyng basty qúndylyghyn dәripteu dúrys jolgha qoyylmaydy. Sondyqtan, Mәdeny múra baghdarlamasyna qazaqtyng dәstýrli óneri men saz aspaptaryn zertteudi engizgenimiz jón. Elimizdegi dәstýrli jyraulyq mektepterdi qayta janghyrtu ýshin memleketting qamqorlyghy qajet. Osydan jýz jyl búryn Reseyding etnograftary qazaqtyng myndaghan әn-kýiin taspagha jazyp әketti. Mәdeny múra baghdarlamasynyng negizinde osy jinaqtardyng kóshirmesin әkeluge tolyq mýmkindik bar. Mәdeny múra baghdarlamasynyng basy-qasynda jýrgen aghayyndar osyghan kónil bólse eken» dep, dәstýrli muzykanyng jetimsirep jýrgen jayyn ashyna jetkizdi.
Eduard Jylkeldiyev myrza: ««Evropagha jol» baghdarlamasyn oqyp otyrsam, sayasat, ekonomika, múnay men gaz ghana әngime bolady. Mәdeny Múra baghdarlamasy turaly nege eshtene joq? Osyny týsine almadym. Dәstýrli muzyka, dombyra men qobyz qazaqtyng ózinen basqa eshkimge kerek emes siyaqty. Sebebi, elimizdegi orys ansambilderining birde-bireuining qazaqtyng dәstýrli әni men kýiin oryndaghanyn estigen emespin. Sonday-aq, bizdegi taghy bir qatelik, ónerpazdarymyz jóninde tolyq mәlimetter joq. Mysaly, oqulyqtardaghy Yqylas turaly  mәlimet jarty bette shyqpaydy» dep, tól ónerding shetin mәselesin ortagha qoydy.
Shyghystanu institutynyng diyrektory Meruert Ábuseyitova Mәdeny Múra baghdarlamasynyng ayasynda otandyq shyghystanushylar Qytay, Ýndistan, Týrkiya, Mysyr, Fransiya, Shvesariya, Resey múraghattarynan qazaq tarihyna qatysty 5000-gha juyq qoljazbalardy jinaqtaghanyn aita kelip: «Sheteldik derekterdi sýzip shyghyp bayqaghanymyz, Orta ghasyrlarda qazaqtyng jazba әdebiyeti bolmady degen sóz bos sóz ekendigine kózimiz jetti. Qazaqtyng handary ordasynda kanseleriya ústap, jarlyqtar men hattargha óz mórlerin basyp otyrghan. Qazaq handarynyng kense tili qypshaq, shaghatay, parsy tilderi bolghan» dep, jiylghan júrtqa óz janalyqtaryn jetkizdi.  
Býgingi tanda әlem elderi dialogtyng manyzdy ekendigine kóz jetkizip kele jatqanmen, konferensiyagha qatysushylar dialog jóninde әli de zartteuler jýrgizilu kerektigin algha tartty. Ózbekstandyq Arystan Joldasov: «Kesheden beri aitylyp jatqan dialog jәne evraziya teoriyasynyng jaqsy da jaman da jaghy bar dep oilaymyn. Kýrekpen aghash otyrghyzugha da bolady nemese sol aghashty kesip tastaugha da bolady. Evraziya elderining dialogynda Orta Aziya memleketteri ziyan emes, payda kórui ýshin búl iydeyanyng tәjiriybelik mәnin anyqtap aluymyz shart. Búl anyqtalmayynsha keybir elder búl iydeyagha kýmәnmen qarauyn jalghastyra beredi» dep, ózining dialog jónindegi kýdigin jasyrmady.
IYә, órkeniyetter dialogy beybitshilikke negizdelse ghana bereke tabady. Kerisinshe, imperiyalyq elder dialogqa jaulap aludyng jana qúraly retinde qarasa, tәuelsizdigin jana alghan memleketter súhbattastyqqa shoshyna qarary sózsiz. Áytsede, órkeniyetter dialogynyng tәjiriybelik mәnin anyqtau ýshin osynday is-sharanyng ótip túrghany jón.

Múhan Isahan   
«Qazaqstan Zaman» gazeti 18 mausym 2009 jyl