7 səuir 1973 jyl, Almaty – E.A.Bóketovke:

Ardaqty Ebke! Sansyz səlem. (...) Qanysh jaĭynda kitap jazu əriyne onaĭ emes. Biraq, jazu kerek. Jəne ony jaĭ kisi jazghannan góri injenerlik ónerdi jýiy̆rik biletin, tehnika ghylymynyng iyesi jazuy kerek. Olaĭ bolmasa kóp nərsening ýstinen óte shyghyp, negizgi məseleler qalyp qongy mýmkin. Siz ýshin Qanyshtyng injenerlik dəureni óte týsinikti, aiy̆qyn kórinip túratyn bolugha tiyisti. Ony eshkimnen súramaiy̆syz da, tek uaqyt tauyp eske týsirip, shetinen kertip jaza beresiz.

Sizge kómeskileui – Qanyshtyng auyldaghy bala kezi. Qandaĭ ortada ósip, qandaĭ tərbie alghandyghy. Teginde Qanysh turaly jazu – býkil qazaq halqy turaly jazu degen sóz. Múhtar jazghan "Abaiy̆" – aqyn Abaiy̆dyng óz basynyng dəureni ghana emes, barlyq qazaq halqynyng sureti, tirshilik jasauy, kýn-kóris-túrmys, əleumettik, sayasy jaghdaĭ barlyghy bar. Qanysh turaly da osynyng barlyghyn qamtu kerek dep aiy̆tpaiy̆myn, biraq ólshemdi týrde oryn aluy qajet.
Qanyshtyng geolog joldastary, onyng asa bilimdi, mədeniyetti elding ózinde siyrek kezdesetin jarqyn minezine, sypaĭylyghyna, botadaĭ elbirep túruyna tang qalatyn. Qanyshty eske týsirudegi bir jiylysta professor I.I. Bok: "Taghy, nadan elden osyndaĭ kisi shyghu mýmkin be?" – dep maghan súraq qoiy̆dy. Ol kisi Qanyshtyng əkesin, qazaq halqyn týsinbeiy̆, ədebiyette jalpy qalyptasqan sarynmen aiy̆typ otyr. Ashyq aiy̆tqanda, Qanyshtyng sypaĭylyghy, kóp bilui əkesinen auysqan qasiyet. Qanysh pen biz bala kýnimizdi kemenger əkening bauyrynda ótkizip, kýn saĭyn olardyng ghajaĭyp əngimelerin estip óstik. Olar qazaq halqynyng geografiyasyn, tarihy legendasyn tereng biletin. Esim han men Təuke han zamanynan bergi uaqighalar (XV-XVII) jazuly túrghan kitaptardan kem bolmaiy̆tyn.

Qanyshtyng əkesi Imantaĭ osy kýngi uniyversiytette oqytyp jýrgen professorlardyng kóbin ýiy̆rete alar edi. Ol kisi ózining baiy̆taq bilimimen G.N.Potaninge de kóp kómek kórsetken. Qanysh, Múhtar, Shoqan turaly jazushylar óte kóp, biraq tereninen alyp dýniyeni kórsete jazghan bireuin kórgenim joq. Bar ýmit Sizde. Jaqsy jazyp shyghugha tilek bildiremin. Kerek məsele bolsa súrap túrynyz.

Áset Aqmoldanyng әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz