Aygýl Kemelbaeva. Jalaleddin Rumi. Mәjnýn – jýrek (jalghasy)
II. «Lәilә dertin jazar dep Lәilә ghana».
«Hamsadan» bizding ghasyrgha kelip
qalyp eng qalay, pang Lәilә?!
O, Lәilә, sen de asyl en.
Týpnegizinde Júmataydyng Lәilәsi de sol Lәili. Tragediya janryn júrt esi ketkenshe sýiedi. 12 gh. Nizamy Gәnjәuiyding «Lәili-Mәjnýn» poemasyn keyinnen 79 aqyn kóz jasyn kóldetip jyrlady. Qayghynyng eng súlu beynesin egile suretteytin búl sujet tandaugha týse berdi. Áuelde Vergiliyden, sosyn shyghystyq poeziyadan Shekspirge auysty. Eng bedeldi zertteushiler ortaghasyrdyng negizgi mәtini audarma bolghanyn jazady. Ásirese, Renessans әdebiyetinde qaryzdanu kórkem shygharmanyng manyzdy synary boldy. Sujet dayar ýlgiden alyndy.
Gәnjәuy jazghan jyrdaghy qyzben attas pa en,
O, Lәilә, eger bolmasang ózing ómirde,
Basqa múratty bas qatyrsam da tappas pa em.
Júmatay Jaqypbaev, shúghylaly súlu aqyn, ol emespin dese de Mәjnýni taghy ózi ghoy, aqyndar jazmyshynan ozmysh ketken joq. Lәili-naghyz aqyndar tegis sýigen óleng Aru, zikir salu. Aqan seri Lәilim-shyraq dep sәulege teneytin armangha arzu. Qúlager kózikken son Aqan serini dәruish bolmady dep kim talasar. Dәruishtik qarghys emes, bata desek she. Qoja Hafiz ómir boyy lashyqta dәruish ómirin sýrdi. Úly shayyrlardyng sýiegi qurap qalsa da, tiri sózderinen jaryq dýniyege meyir, saghynysh núry qúiylady.
II. «Lәilә dertin jazar dep Lәilә ghana».
«Hamsadan» bizding ghasyrgha kelip
qalyp eng qalay, pang Lәilә?!
O, Lәilә, sen de asyl en.
Týpnegizinde Júmataydyng Lәilәsi de sol Lәili. Tragediya janryn júrt esi ketkenshe sýiedi. 12 gh. Nizamy Gәnjәuiyding «Lәili-Mәjnýn» poemasyn keyinnen 79 aqyn kóz jasyn kóldetip jyrlady. Qayghynyng eng súlu beynesin egile suretteytin búl sujet tandaugha týse berdi. Áuelde Vergiliyden, sosyn shyghystyq poeziyadan Shekspirge auysty. Eng bedeldi zertteushiler ortaghasyrdyng negizgi mәtini audarma bolghanyn jazady. Ásirese, Renessans әdebiyetinde qaryzdanu kórkem shygharmanyng manyzdy synary boldy. Sujet dayar ýlgiden alyndy.
Gәnjәuy jazghan jyrdaghy qyzben attas pa en,
O, Lәilә, eger bolmasang ózing ómirde,
Basqa múratty bas qatyrsam da tappas pa em.
Júmatay Jaqypbaev, shúghylaly súlu aqyn, ol emespin dese de Mәjnýni taghy ózi ghoy, aqyndar jazmyshynan ozmysh ketken joq. Lәili-naghyz aqyndar tegis sýigen óleng Aru, zikir salu. Aqan seri Lәilim-shyraq dep sәulege teneytin armangha arzu. Qúlager kózikken son Aqan serini dәruish bolmady dep kim talasar. Dәruishtik qarghys emes, bata desek she. Qoja Hafiz ómir boyy lashyqta dәruish ómirin sýrdi. Úly shayyrlardyng sýiegi qurap qalsa da, tiri sózderinen jaryq dýniyege meyir, saghynysh núry qúiylady.
Rumy bizge ózi әli tumay túrghan jýzjyldyqtardyng eng asyl keruenin alyp kelgen keruenbasy. Shynayy mol qazyna qisapsyz. «Jýrekke sәule qonbasa» (Abay) ashylmaydy. Rumiyden tútas alu mýmkin emes. Onyng shygharmashylyq múrasy tabighat qúbyluyna ten. Jyldyng tórt mezgilindey bir mezette jalynan ústatpaydy. Rumiyde Lәili-Mәjnýn saryny «Mesneviydi» kóktey ótetin leytmotiyv. Ol barshamyzgha birdey ashyla bermese de, әrkim oghan óz jýregimen keluge rúqsat. Rumy poemasynda Lәili-Mәjnýn obrazy epikalyq, hissalyq emes, pritchalyq, epizodtyq týrde berilgen.
Nizamy 1209 jyly dýnie saldy. Ol 12 gh. ómir sýrdi. Nizamidyng iri zertteushisi A. Bertelis bylay deydi: «Ibn-ali-Araby (Ispaniyada ómir sýrgen) 13 gh. basynda bylay dep ýiretti: «Kórkem әielden Qúday beynesin tanu haq» («Viydenie boga v prekrasnoy jenshiyne - samoe sovershennoe»). Osy uaqytta (11-12 ghgh.) eski islamgha (7 gh.) deyingi arabtyng Uzra taypasynyng mahabbat kuliti mistikalyq arab poeziyasynda óris aldy. Nizamidyng «Lәili men Mәjnýni» arabtyng Uzra taypasynyng mahabbattyng kýl qylyp órtep jiberetin kýshi turaly anyzynyng jetilip damuy bolyp tabylady».
Shyghys shayyrlarynda jer betindegi mahabbattan kosmostyq qúbylystyn ózegin kóru zor, sonyng tanghajayyp әserinen eki ghashyqtyng súlu beyneleri óshpestey iz qaldyrdy. Lәili-Mәjnýnde astralidyq әlemning belgileri bar. Mysaly, Rudakidyng (860 many - 941) kóruinde. Onyng gazelderinde Lәilining búrymyn kórgende Mәjnýn esin joghaltty dep jyrlaydy. «Rasynda adamzatty kórkem beynede jarattyq» (95:4), súlulyqtyng tylsym syryn Qúran rastaydy. Mahabbat payghambary. Búl Rudakiyde anyq qosarly. Ol gýl jýzinen Lәilini, búlttyng jaughan tamshylarynan Mәjnýnning kóz jasyn kóredi. Janbyrdan gýl ósedi. Jazghytúry qyzghaldaq Lәilining shyrayynday qúlpyrar, tolassyz jaughan shoq búlt Mәjnýnshe egiledi.
Saghdy (1203-1210 arasy - 1292) qos ghashyqty Shirazdan tapty, biraq shemen qatqan Mәjnýndi Lәilimen jýzdesu azaptan qútqara almaydy. Júrt Mәjnýnnen elden nege jyraqsyn, kisikiyiksin, Lәilige degen mahabbatynnan ne qaldy? dep súraydy. Jigit jany shyrqyrap auyryp túrghanyn kórip olar qyzgha habar salayyq dep ayaydy. Mәjnýn tyiym salady: «Lәilining jany qatty qinalyp azap shekpesin desender, oghan men jayly lәm-miym demender».
My, slovno ishushiy Leyli, neulovimogo jelaem:
Medjnuny v poiskah bredut s neutomimym isstupleniem...
Búl Kemal Hudjandy (? - 1391-1400 arasy), shyraghdannan tamghanday altyn kóz jasyn aghyzatyn parsy-tәjik aqyny. Qazir sufizmning bir simvoly shyraghdangha súqtanatyn kim bar, eskilikting qaldyghy kóredi.
Shiraz búlbúly Qoja Hafiz Aydy besik qylghan aspannan Lәili-Mәjnýnning mekenin kóredi.
Jәmy (1414-1492) sen Lәilige úqsaytyn arudy sýiesing jýregim, Mәjnýnning jolyn taptaysyng dep torygha jyrlaydy.
Mir tainstva lubvy tvorit izdrevle.
Chem mojeshi zemlu odariti, o serdse?
Búl syrdy qazaqqa Abay ashty: Mahabbat qylsa tәniri ýshin. («Alla degen sóz jenil»).
Nizamiyde Lәilining úzyn búrymyn kórgen sәtte Keys Mәjnýnge ainalyp, qalyng -malgha óz jýregin berdi.
Rumy Lәili-Mәjnýndi jer betindegi ómirden qúdiretti túspalgha shendestirip, úshpaqqa shyghardy. «Jýrekting әmiri», «Jýrekting búiryghy» konsepsiyasyn Nizami, Rumiy, Hafiyz, Kemal Hudjandy men Jәmy engizdi. Rumy adam túlghasyn qúdayshyl jaratylystyng shynyrau biyigine kóterdi.
«Mesneviydin» birinshi kitabynda «Áldebir halif Lәilige súraq qoyghany jәne berilgen jauap turaly әngimede» sufizm filosofiyasynyn neoplatondyq saryny ashyldy. (O.F.Akimushkiyn).
Halif Lәiliden Keys bayghústy aqylynan aljastyrghan senbisin? - dep súraydy, sebebi ol keremet súlulyqty onyng boyynan kórip túrghan joq. Jas qyzdyng jauaby mynau: «Súlulyqty kóruing ýshin sen Mәjnýn boluyng kerek. Onyng núry kózinde oinap, maghan eki dýniyede de adal boluyng kerek. Beyqam jandargha shadymandyqty sezinu qaydan bolsyn, seni ayap túrmyn. Búzylyp - shiriytin onghaq, jalghan dýniyege jany qúmarlar qúr qalaryna dau joq». Lәilining halifke kónili tolmaydy. Mәjnýn qúdaygha degen shynayy, sónbes taza mahabbat isharasy, Lәili -Jargha sýiispenshiligining arqasynda búl qasiyetke ie boldy. «Lәilә, illo-allo»... dep túr eken, - dep jyrlaydy bizding Júmatay. Basqalar Lәiliden nәzik, qaratory qyzdy kórse, búl olardyn mistikalyq maghynada soqyr ekenin kóredi. Sufiyler kókiregi oyau kýidi «jýrek kózi» deydi.
Lәili - arabsha, evreyshe «liyl» - týn degen sóz. Mәjnýnning zar jylap sýigen sýiiktisinin esimi týp atauy Lilitke tireledi. Kóne evrey anyzynda Lilit Haua anadan búryn Adam atanyng birinshi әieli bolghan. Lilit beynesin kabbala, siqyrda keninen paydalanghan. Shumerlik peri Lilu men Lilitudan shyghady. Adam Eva ýshin Lilitti tastaghan, yaky ol ózi júbayynan ketip qalghan.
Rumy Lәilige kirshik júqtyrmaydy, ózi Mәjnýn halmen sýiedi. «Ýndistangha attanghan kópes jәne oghan totyqús bergen tapsyrma turaly әngimede» Rumy qústy adam janynyng simvolyna balaydy. Qús úshady, jan asqaqtaugha beyim, shybyn jannyng qasiyeti qústyng qos qanatynda bederlengen. Álem poeziyasy qús qauyrsyndarynyng astynda qalyqtaydy.
Kópeske qúsy bylay deydi: «Kim qúsaly, sony dosy eske alsyn. Búl oghan sor men azaptyng auyrtpalyghyn jenildetedi».
Osobo esly druga zvati Leyloy,
Chto o Madjnune dumaet poroy.
Totyqús óz synaryna sәlem aitqan eken. Kópes ekeuin aiyrghanyna ókinip, qústardyn denesi ekeu bolghanmen jany bir dep sheshti. Búl tәmsildi ol Attardyn (1222 j. ólgen) «Qúpiyalar kitabynan» alghan.
Sufizm adamy qasiyetterdi Jasaghan Ie Jargha degen mahabbat arqyly qorghaydy. Búl adam balasyn ósiredi, ony qorlatpaydy. Qúdaygha ghashyqtyq osy túrghydan asqaq. Shәkerim Jargha ghashyqpyn degende Allanyng núryna shóldegen tolyq adam, kemel sufiydyng jan sarayyn aitady. Sonyng ýshin Mәjnýn payghambar әri aqyn. Lәilisi - Jar, Allataghala isharasy, sufiydin asyghy. Payghambar asyq, aqyndyghy mahabbatynda týyli. Biraq búl tym qúpiyaly sýiinish, tylsym sezim. Onyng olay bolmaghyn Lәili obrazynan emes Mәjnýnnen kóremiz. Lәili nege kórikti? Asylynda Mәjnýn kórkem.
Jalghasy bar
«Abay-aqparat»