Senbi, 23 Qarasha 2024
Betbúrys 5801 30 pikir 14 Qantar, 2020 saghat 11:21

Kemengerding «keyipkerinin» kebin kiyip qalmaudy eskertken...

Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen «Abay jәne XXI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqalasy, dau joq, dәuir bólgish qújat boldy.

Atalghan maqalany oqyp shyqqan sәtte mening oiyma danyshpan Abaydyng ataqty «Segizayaq» ólenindegi 

«Kóp aitsa kóndi,
Júrt aitsa boldy —
Ádeti nadan adamnyn» degen joldary birden oraldy. 

Búl turaly sәl keyinirek.

Abaydyng úlylyghy turaly bizden búrynghy jәne bizding dәuirimizdegi qalamgerler men ziyaly qauymnyng qalam terbemegeni joq shyghar. Preziydent maqalasynda da Abaydyng biyiktigi men terendigi jetkilikti aitylyp qana qoymay, bizding býgingi bolymysymyzgha Abaymen jauap berip, ertengi bolashaghymyzgha Abaymen jol siltedi. Bir sózben aitqanda, XXI ghasyrdaghy Qazaqstangha Preziydent Abay kózimen qaraghan jәne halqyna zor ýndeu tastady. 

Abay ólenderi men qara sózderi bizding ómirimizding ainasy ekenin bilu, týsinuimiz óz aldyna, eng manyzdysy Preziydentting bizge Kemengerding «KEYIPKERININ» kebin kiyip qalmaudy basa eskerkeni anyq angharylyp túr!

Sóitip, Qazaq biyligine Abay keldi. Alla qalasa, naghyz "Ruhany janghyru" endi bastaldy.

Alysqa barmay-aq qoyalyq, dәl qazir Mәjiliste «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zanynyng jobasy talqylanyp jatyr.  

Jasyratyny joq, kósh-qon mәselelerine qatysty zannamalardaghy shiykilik jetip artylady. Kóshi-qon óz basymyzdan ótken jәne qol salyp istep jýrgen prosess bolghan son, orayy kelip túrghanda,  tәjiriybemizge sýienip, sol kemshilikterdi týzetip, tolyqtap jiberuge talpynyp-aq jatyrmyz. Amal ne, mandatty aghayyndardyng qyrsyzdyghy men batylsyzdyghy ilgeri bastyrmay túr.

Bir-aq mysal aitayyn.

Qoldanystaghy «Túrghyn ýy qatynastary turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 1997 jylghy 16 sәuirdegi N94 Zanynyng 68- jәne 74-babyna say, «Oralman» mәrtebesin alghan qandastarymyz kezekke túryp, baspana alugha qúqyqty.

Ókinishke oray, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 25-babyna say «Oralman» mәrtebesining merzimi bir-aq jyl. Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghan kýni atalghan mәrtebe kýshin joyady. Tipti, qandastarymyz kezekke tirkelip te úlgirmeydi. Ony qoyyp, jergilikti júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar basqarmalary «Oralman» mәrtebesining merzimi úzaqtau kezinde pәter kezegine túryp, azamattyq alghan qandastarymyzdy qazir topyrlatyp pәter kezeginen shygharyp jatyr...

Osy mәseleni sheship kep jibereyin dep, úsynys berdik. Deputat Kәribay Músyrman óz atynan júmys tobynyng talqysyna saldy. 

Búl ýshin Kәribay Imanjanúlyna alghys aitam!

Júmys toby aqyldasa kele, atalghan úsynysty zandastyru ýshin Ýkimetting kelisimin alugha jiberdi.

Ýkimet oilanyp-tolghanbastan  «Qazaqstan azamattary martebesin alghan jane túrghyn ýige múqtaj oralmandar jalpy negizde bizding basqa azamattaryiyzben birdey memlekettik túrghyn ýy qorynan túrghyn ýy alugha ýmitker bola alady. Osyghan baylanysty oralmandar ýshin kezekti saqtau maselesin orynsyz dep sanaymyz» dep, keri qaytardy. Qysqasy, Mәjilisting úsynysy Ýkimetten qoldau tappady.

Ýkimet qortyndysynyng dúrys-búrystyghyna qaraghan joq, Júmys toby baghy janbaghan bayqús úsynysymyzdy talqydan sart etkizip aldy da tastady. 

Beyne, Ahmet Baytúrsynúlynyng I.A. Krylovtan audarghan ataqty mysalyndaghy  aqqu, shortan hәm shayan qúsap, «Ýkimetting qortyndysy», «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zany men «Túrghyn ýy qatynastary turaly» Zany – ýsheui ýsh jaqqa tartqan kýii qala berdi.  

Áytpese, Mәjilistegi Júmys tobynda aqsaqal Quanysh Súltanov bastaghan on tórt deputat, otyzgha tayau әr salanyng mamandary otyr. Ishinde Beybit Mamyraev, Núrlan Dulatbekov, Asylbek Smaghúlov sekildi Zang ghylymynyng doktorlary, professorlary da bar. Bireui ýn qatqan joq. Sol bayaghy Ivan Andreeevichtan Abay atam tәrjimalaghan «Is bitti, qu kettinin» kebin kiyip, kete beruge bolmaydy ghoy. Qúrmetti deputattar, «Osy zang bizding qolymyzdan ótip edi-au, mine, júrt shulay bastady, erteng el betine qaytyp qaraymyz, Preziydenttin, Partiyanyng betine kir keltiremiz-au!» dep, kishkene oilaularynyz kerek qoy!!!

Deputattardyng esinde bolsa, 2017 jyly 10 nauryzda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Konstitusiyagha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zangha jariya týrde qol qoyyp, preziydentting birqatar ókilettilikterin ýkimet pen parlamentke bólip bergen joq pa edi?!

Qúday saqtasyn, men deputattardy «nadan» dep aitudan aulaqpyn. Biraq, Júmys tobynyng mýsheleri sol ókilettiligin paydalanyp, «Joq! Búl – dúrys emes!! Ýkimetti Mәjiliske shaqyrayyq!!!» dep, Asqar Mәmindi Mәjiliske aldyryp, atalghan mәsele boyynsha óz auzynan týsinik alulary kerek qoy!

Tipti kerek bolsa, Zandy týsinbegen múnday Ýkimetti otstavkagha jiberu turaly Parlamentting tórinen mәsele kóterulerine de әbden bolady!

Joq! 

Abay atamnyng «Segizayaghyndaghy» kýidi keshti. Managhy óleng joldaryn sәl qúbyltyp aitsaq, «Ýkimet aitsa kóndi, Mәmin aitsa boldy» dep, sýmireyip, sýley-sapa tarasty!

Jasyratyny joq, Ýkimet qandastaryna «Halyqtyng әleumettik jaghynan osal toptaryna jatatyn azamattar» qatarynda qarap, baspana bergisi kelmeytin sekildi. 

Amal joq, «Qaynaydy qanyn, Ashidy janyn...» dep, әndetip otyryp, taghy da Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng atyna «Ashyq hat» jazuymyzgha tura keldi. Jazdyq. «Qúqyqtyq memleket» degen ardaqty atymyzgha Zanymyz layyq bolsyn degen shynayy niyetpen jazdyq. 

Jazghanymyz sol eken, zannamanyng osy shiykiligine baylanysty baspana kezeginen shyghyp qalghan qandastarymyz «Abay.kz» saytyna art-artynan Memleket basshysynyng atyna hattaryn jamyratyp, jariyalay bastady. 

Preziydentting ainalasynda Erlan Qariyn, Berik Uәly bastaghan ardaqty azamattar túrghanda, búl mәselening Qasym-Jomart Kemelúlyna jetetinine zәredey kýmәnim joq. Jәne ong sheshim tabatynyna da senimdimin!!

Óitkeni, biz «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» qúrudy bastap kettik!!!

Auyt Múqiybek

Aqyn,
QR Preziydenti janyndaghy
Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi

Abai.kz

30 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502