Ál Faraby esimi orta ghasyrlardaghy arab filosofiyasynyng qalyptasuymen jәne damuymen baylanysty. Qazaq dalasynyng úly Aristoteliding izbasary, óz zamannyng daryndy oishyly jәne ghúlama ghalym.

Ál Faraby Otyrar (arabsha – Farab) qalasynda dýniyege keldi. Búl jerde Úly Jibek jolynyng eki baghyty qalyptasty, olar Europagha jol aldy.

Búl jerde shamamen H ghasyrdyng 70-shi jyldarynda (basqa derekkózderde – 875 jyly) Ál Faraby dýniyege kelgen. Tarihshylar bolashaq ghalymnyng kóne týrik otbasynda dýniyege keldi degen tújyrymgha keldi. Balanyng asyl tekti ekendigi (onyng әkesi әskery adam bolghan) dausyz.

Ál Farabiyding tolyq aty - Ábu Nasyr Múhammed ibn Múhammed ibn Tarhan ibn Uzlag әl Faraby әl-Týrky aqsýiekterdi kuәlandyrady. «Tarhan» atauy adamnyng týrki aqsýiekterine jatatynyn bildiredi.

Tarihshylardyng pikirinshe, jiyrma jylgha deyin Ábu Nasyr әl Faraby Otyrarda ómir sýrgen. Múnda ol әlemdi tanyp biluge ​​sayahat jasady. Ýlken sauda qalasyna tek saudagerler ghana emes, sonymen birge sayahatshylar, ghalymdar, aqyndar men din uaghyzdaushylar da keldi. Sol kezdegi eng ýlken qúndylyqtardyng biri - kitaptar. Sondyqtan keruender ózderimen birge kóne qoljazbalaryn alyp keldi. Olardyng keybireuleri Otyrarda qaldy.

Biluge ​​qúshtar jәne әl-Faraby mýmkindiginshe kóp biluge ​​tyrysty. Ony bәri qyzyqtyrdy: astronomiya men medisina turaly traktattar, úly filosoftardyng teoriyalary, psihologiya men pedagogika negizderi, logika, qúqyq jәne muzyka. Sondyqtan eng kóne kitaptar jinaghynyng qúryluy, Otyrar kitaphanasynyng payda boluy onyng esimimen baylanysty boluy ghajap emes.

Ál Faraby kóp sayahattady. Shashta (Tashkent) jәne Samarqandta, keyinirek Búharada ony bilimge degen qúshtarlyq damydy. Búl qalalarda jas jigit oqyp, júmys istedi. Ál Faraby Aristoteliding - ejelgi grek oishylynyng oilary qyzyqtyrdy jәne olardyng әserinen ol óz ómir jolyn ózgertti.

40 jasynda (910–912) әl Faraby Baghdadqa, ortaghasyrlyq arab әlemining ghylymy men ónerining ortalyghyna barady. Múnda aqyndar, filosoftar men sheshender jinaldy. Bir tanqalarlyghy, ghalym týrki tobynyng kóptegen tilderin jaqsy bilgen, biraq arab tilin bilmegen. Baghdadta ol orta ghasyrlardaghy danalar sóileytin eki tildi - ejelgi grek jәne arab tilderin iygeredi. Jalpy alghanda, filosof 70 tilin bilgen. Ejelgi grek ghalymdary Aristoteli, Evkliyd, Platon, Galen shygharmalary arqyly әl Faraby logika zandylyqtary, bilim teoriyasynyng negizderi turaly bilim aldy.

Ghalym ózining ómirining songhy jyldarynda Mysyrgha sapar shegip, 940 jyldardyng sonynda Damaskige oralady, ol qaytys bolghangha deyin búl qaladan ketpedi. Seksen jasta әl Faraby qaytys bolady. Ál Farabiyding enbekteri (100-den astam ghylymy enbekter - traktattar) ortaghasyrlyq filosofiya men Renessans filosofiyasynyng negizin qúrady. Ol arab әlemining ghylymyn europalandyrugha, ghylymy bilimdi jýieleu enbek sinirdi.

Ghalymnyng bilim teoriyasynyng damuyna qosqan orasan zor ýlesin onyng HH ghasyrdaghy otandastary baghalady: ekinshi mynjyldyqtyng sonynda Qazaq últtyq uniyversiytetine onyng esimi berildi. 

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz