Senbi, 23 Qarasha 2024
Ángime 3500 0 pikir 23 Qantar, 2020 saghat 12:05

Núrhalyq Abdyraqyn. Ansar

(Ángime)

Ansar tang ata temir túlparyn taqymdap Almatydan Núr-súltangha jolgha shyqty. Kýzding suyq jeli kólikpen jarysady. Terezeni sәl týsirse boldy azynaghan jel mashinany tónkererdey guleydi. Mýlgigen aghashtar anadaydan jarysa shapqylap, jete almay amalsyz qala beredi. Jer betine shókken qalyng túmandy qughan jel, adamdar tirshiligine tynys bergisi keledi, alayda qalyng túman esh yghar emes. Jaqsy adamdar qansha qúlshynsada jamandyqtyng salmaghy әrkez basyp týsip jatqany siyaqty, siresip jer bauyrlaghan túmandar biri ketse, biri ornyn basyp tynymsyz zulaydy. Aynala shókken túman qargha adym jer kórinbeydi. Kenetten kóligi keshegi jaughan janbyrdan topyraq joldyng bylqyldaq batpaghyna batty. Gazdy ary basty, beri basty, dóngelegi pyryldap ainalghan sayyn bata berdi, bata berdi. Qúddy tirshilikting qyzyghyna batqan, dýnie qughan sarang baylar ispetti kýnәgha belshesinen batyp jataqanday. Ansardyng kóligi endi tipten jer bauyrlap qaldy. Dilgiri qúryp kólikten týsti, tynysy taryldy, soqpaq tóte jolmen jýrgenine ókindi. Alys bolsada asfalit jolmen jýrse jýrginshilerde kóp, jolda danghyrap jatyr edi, endi mine bәri kesh. Aldy-artynda mashina dausy estilmeydi, әbden mazasy ketti, ózin qoldan syrly da tylsym adam jasaghysy kelip jýretin ol, ýndemey tosynnan qayyn júrtyna barayyn degen óz qylyghyna ózi myrs etip kýldi. Endi qolfonda baylanys syzyqtary mýlde joq, kóligine qayta kirdi, mashinasyn otaldyryp az-kem jylyndy. Amalsyz qalyng oidyng ishine qamaldy...nege әielim siyaqty otarbamen shyqpadym, nege aldyn ala olargha qonyrau shalyp baratynymdy aitpadym, nege mening kóligim batpaqqa batty, nege men...dep ózin ózi týtip-jep kóliginde kesh batyrdy... IYen dala ózimen ózi sóilesedi.

Qaranghylyq barlyq aumaqty japty. Qaranghy men birge Ansardyng da tynysy taryldy, oghan aua jetpey qinala bastady. Baghanaghy dýniye, bala, әiel degen oilardyng bәri zym-ziya ghayyp boldy, tek tiri qalsam eken dep belgisiz bir kýshkke jalyna bastady...

 Aua jetpey, yrsyldady, ylghaldy auada tynysy tarylyp, iynening kózindey sanlaudan zorgha dem alady. Ansar qisaysa sol nәzik tirshilik nәri toqtap qalarday edi, ol ómir men ólimning arasynda otyr. Ishtey ózin ózi ólimge dayyndady, tauhit kalimasyn aityp, kózin júmdy. Belgisiz bireuding ayaq dybysy estilgendey boldy, tarys etip mashinasynyng esigin ashyp, janyna otyrghanday boldy. Kózin ashugha onyng shamasy joq, qalyng qorqynyshtyng ishinde oigha ketti...ýilenbey túryp bar jaghdayymdy jasaymyn dep unversiytetti bitire sala dýnie quyp az bolmaghan baylyqqa qoly jetip, otyrynqyrap ýilegen. Kózin ashugha shamasy joq qalshyldap otyr. Bir suyq qol onyng tamaghynan aldy, tynysy barghan sayyn taryldy, qyrylday bastady. Ózin qalyng ólgen adamdardyng arasynan kórdi... artynsha onyng eki qúlaghy “gýp” etip ashylyp tynys kele bastady. Janaghy adam oghan sybyrlay bastady “Jerdegi jandynyng alyby akuladan bastap sen bile bermeytin óte úsaq nasokomdargha deyin moyyndaryna belgili bir jýk arqalap búl ómirge sony atqaru ýshin keledi. Sen moynyndaghy sol jýkti әli atqarmapsyn...” Múrny ashylyp aua kele bastady, qalshyldyp úiqysynan oyanyp kóligin otaldyryp jylyndy, elden kórgeni boyynsha basyn rólge qoyyp tonqandap namaz oqy bastady. Biraq ne oqitynyn bilmedi, tek kóz jasymen betin judy....әiteuir ýmitting qúlan iyek tany bir atty-au aqyry Ansargha. 

Jer betin súrghylt túman túmshalaghan kýzding janbyrly suyq kýninde busanghan, san týrli ósimdikter ózining bar kýshin auagha taratady, neshe týrli dәri shópterding tozany Ansardyng tamaghynan jarmasyp... bosatqany edi. 

 *****

Ansar on jyldyng aldynda tamyzdyng ortasynda múrny bitip týshkirdi. Týshkirgen sayyn әn karoly Shamshy aghasynyng eng jaqsy auru qotyr - ol qasyghan sayyn janyng kirip, rahattanyp ólip bara jatqanyndy sezbey qalasyng degenindey, búlda týshkirgen sayyn týshkirip, sonday bir jany jaylanyp, arqasy kenidi. Emi joq HH-ghasyrdyng jana auruy dep Almatydaghy júrt jýrdim-bardym emdeludi әdetke ainaldyrghan. Óitetin de jóni bar, qúddy jer betindegi “eng súlu” eki qabat әielder ispetti mezgildik auru. Jazdyng sonynan jerge qar týskenshe týshkirip-pysqyryp, “múrnymen sóilep mynghyrlap, manqasy aghyp sylbyrlap, kózi qyshyp qyzyldap” dep belgisiz óleng joldaryn aitu búndaghy júrttyng ýirenshkiti әdeti. Asqynghanynyng tynysy tarylyp ukol saldyrsa, basqasy jenil-jelpi dәri iship, zorgha qar jaudyryp auyrudan aiyghady. On ay keselin úmytyp tirshilikten jalyghady. Byltyr dýnie qughan Ansar Qytayda dýnie tegin tógilip jatyr, barasyng da alyp kelip, múnda saudagha salyp bir jylgha jetpey shirigen baygha ainalasyng degen bilgishterdi tyndap, Ýrimshige baryp týsken osynday qara kýzde. Bara sala eki porsy túshparany birining artynan birin qomaghaylana soqty, dәmi til ýiredi. Ishken sayyn songhy sorpasyna deyin qaldyrmay simirdi. Úsaq bir týiirshik-týiirshik zattar da auzyna ary asyp ketti. On minutqa jetpey Ansardyng tynysy bótenshe tarylyp, demi toqtady, qasy ghana qimyldap qaldy. Taksy jýrgiziushi dúnghan jigiti birden shúghyl qútqaru beketine jetkizdi. Sheteldik adam eken qaramaymyz degenine qoymay sol bayqús jigit “mening ýiime kelgen adam”- dep tirketip auyru tósegine jatqyzdy. Sonda baryp qoldy-ayaghyna tiymey jýgirgen qytay medbiykeleri onyng janyn alyp qalugha sebepker bolyp edi. Sodan elge kele sala ókepesin taghy basqa bar bolmysyn teksertip, Almatydaghy bas allergiya ortalyghyna baryp analizder tapsyrdy. “Qystyng kezinde keliniz”- dep qaytardy. Qar jaua qayta bardy, Almatyda ósetin alty týrli jusannan sizge allergiya bar dep dignoz qoyyp, ýsh jylgha dәri berdi. Tek qysta shóp shyghardan alty ay búryn iship bolu kerek búl dәrilerdi. Sodan auyruyn úmytqan Ansardyng týnde sol auyruy qayta ústady.

*****

Tang atty, túman seyilgen, Ansar múnar dalagha kóligining ishinde otyryp ainalagha kóz saldy. Saghym dala búldyraydy, alysta bir dene qarauytqanday boldy. Ol kenetten selk etip tang namazyn oqugha niyet etti. Taghyda rólge basyn qoyyp jylay bastady, onyng basqa bileri joq edi, sol sәtte oghan oy keldi. Kóliginen týse jerge qúlaghyn tósep belgisiz dybysty úzaq qúlaq tyndady, attyng ayaq dýbirin estidi. Basyn júlyp alyp aiqaylay bastady, itting dybysyn estigendey boldy, jan-jaghyna jaltaqtap qaraumen boldy. Alystaghy kishkene tóbening arjaghynan it ertken salt atty payda bola ketti. Ansar әkesin kórgendey shynghyra doldana baqyrdy. Jalghyz jolaushy kilt toqtap tónirekti shola qarady, Ansar basyndaghy kýzdik shәpkisin aspantada laqtyryp, sharfysyn búlghay aiqaylady. Ol kórdi. Shoqyraqtap atty kisi lezde jetti. Alpysty alqymdaghan qart kisi búdan búryn sәlem bere, aiqaylay amandasty. Ózinen ýlken kisining Asalaumaghalaykým degenine ne derin bilmegen Ansar jay ghana Assalau dey saldy.

-Qaydan, qayda ketip barsyng balam?

-Almatydan Núr-Súltangha jolgha shyqqam keshe.

-Týnde osynda qondyng ba?

-IYә.

-Onda artyma minges, búl boz dalada kóligine eshkim tiyispeydi, myna itti janyna qarauylgha qaldyramyz da kete beremiz, sosyn kelip kóligindi mendegi dәu ógizben shygharamyz.

-Agha, aldymen sol ógizdi әkelip kólikti shygharyp alsaq.

-Jan birinshi me, әlde dýnie birinshi me balam?

Mening ýiim anau ózing kórgen tóbening arjaghynda, týring bozaryp, zorgha túrsyng auyryp túrsyn-au. Jýr kettik,- dep iytine sen osynda qal dep qazaqsha zeky sóilep qaltasynan eki qúrt tastady. Jigitti artyna mingizgen meyirban shal jele-shoqyraqpen zulap otyryp, Ansardyng ishi auyrghynyna da qaramastan ýiine tezdetip alyp keldi.

-Atyn mama aghashqa baylaghan kenje úly Kendebaygha shal “Tez esik ash, Qúdayy qonaq keldi, bizding arman oryndalatyn boldy”- dep belgisiz armanyn aityp, әreketin jyldamdatty. Aynalada kórshisi joq jalghyz ýi. Tastan qalaghan eki bólmeli alasa baspana. Ýiding ishi әkpen әktelgen sonday bir tap-taza, ortada dóngelek peshting býiri qyp-qyzyl bolyp, qos bólmeli ýiding ishi jyp-jyly. Kirgen adam shyqqysyz, bir týri taza energiya bayqalady. Kempir qúddy shaldyng kelinindey dastarhannyng qamynda jýr. Daladan siyr sauyp dóngelek jýzdi súnghaq boyly súlu kelinshek ýige engende ýiding ishi tipten núrlady. Ynrana oyanghan qos qara domalaq úl sheshesine qaray jýgirdi. Tanghy qonaqtaryn bir ýili jan barynsha bәiek bolyp kýtti. Týnimen jauraghan Ansardyng boyy jylynyp, qarny toydy. Dastarhandaghy as mәziri jegen sayyn jegindi keltiredi. Qúrt-may, irimshik-syqpa, talqan-jent, kýzgi soghymnyng qayyngha sýrlengen tay eti, airan men qymyz bәr-bәri qaladaghy “men, men” degen restorandarda joq taghamdardyng týr-týri osynda eken dep Ansar anqasy kebe jedi. Qonaghyn balasha qaraghan olar songhy qymyzda qalghyp otyrghan oghan jastyq qoyyp úiqtatty. Kishkene myzghap al balam, ana gýrsildegen jóteline, jýzinning bozarghanyna em dep belgisiz bir súiyq ertindini ernine tosty kempir bayqús. “Iship ala balam, túrghanda basqasha oyanasyn” - dep shal qostady. 

“Býgin kóligindi shygharghanmen de kesh batady. Taghy týnde jol jýrseng qalay bolar eken balam, odanda erteng ertemen kóligindi shygharyp bereyik, sosyn ertelep jolgha shyq” - dep shal Ansargha aqyl aitty, onsyzda týnnen qoryqqan ol eriksiz bas iyzedi.

Elu qoy, jiyrma siyr, on bes jylqyny qoralaghan bir ýili jan qonaqtaryn ortasyna alyp keshki asqa otyrdy. Buy búrqyraghan tushanyng eti, keluden búryn múryn jardy. 

- Osy kezde eshki eti dәri, óte-móte osynday eki jasar úrghashy eshkining eti, denemizdegi biletin-bilmeytin barlyq auyrularymyzgha em, balam, - dep shal qonaghynan bata súrady. 

- Sizden-sizden - dep bata bilmeytin Ansar tartynshaqtay berdi.

- Jolaushynyng dúghasy qabyl, auzyna ne týsse sonymen bizge bata ber, - dep shal baghyt kórsetti. Búl ýidegilerge amandyq ber, oilarynda ne bolsa sol qalaghanyn ber Alla dep Ansar  bet sipady. Dastarhan songhy as dúghasyn arabsha bastap, qazaqsha aqyrlastyryp úzaq jasady shal. 

- Balasy joqqa bala ber, auyrugha shipa ber, jolushygha jenildik ber, elge amandyq, júrtqa tynyshtyq ber, - dep Áben aqsaqal bet sipady.

Etke toyghan olar taza auada júldyzdardy sanay, as sinirdi. Kýzding qong qymyzy deneni qyzdyryp, týngi yzghardy eleter emes. Kendebey tanghy minis attardyng shóbin salugha ketti.

-Áke-shesheng bara ma? Senimen birge túra ma?

-IYә, bar ol kisler. Inimning qolynda túrady.

-Negizi qarty bar ýiding qazynasy bar degen, qart kisiler bar jerde kedeylik bolmaydy, sosyn da qanaty qatpaghan kenje bala әke-shesheni qolyna alyp, qara shanyraqty basyp, el qataryna tez qosylady. 

Sening jana auzyna Qúday saldy “búl kilsilerding súraghanyn ber”- dep Alla qabyl etsin. Biz negizi Qytaydan kóship kelgenbiz, ol jaqta tughan auylyma bir meshit salghanmyn. Qazir Astananyng manyndaghy Qoyandy degen auylda túrdyq, onda meshit joq eken. Meshitsiz jerde bereke bolmaydy, jýregim auyrdy. Auylgha meshit salu ýshin auyldan bezip, osynda kelip mal baghyp, sony kóbeytip meshit salsam degen armanmen jýrmiz bir ýili jan dep, - shal az kem ýnsiz qaldy... 

Shaldyng Kendebayy әuelete shaqyrghan azan ýnimen oyandy Ansar. Basynda týsim be dep sәl oilanghan ol, jandy balqytar, ruhty serpilter jer betindegi eng әsem әuenning ishinde kózin ashty. Bәri attay qunap, basqasha ornynan túrdy. Bir ýili jannyng qatarynda túryp namaz ýirendi.

*****

Kelesi jyldyng kýzinde Ansar Áben atany izdep keldi, sizding bergen batamen Shekesi torsyqtay úldy boldyq, Qoyandygha meshitti men salsam, shal ýnsiz jigitti qúshaqtady... 

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458