Qazaqstan Respublikasynyn
Premier-ministri
Asqar Mәminning nazaryna

Keshe Mәjiliste «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zanynyng jobasy talqylaugha arnalghan Júmys tobynyng 20-otyrysy ótti.

Eng quanyshtysy, ýsh birdey úsynysymyz talqygha týsip, biraz qauqyldasyp qayttyq.

Endi sol turaly bir-birlep aita keteyin.

Birinshi, Qazaqstan Respublikasynyn «Bosqyndar turaly» Zanynyn «Bosqyn mәrtebesin beru» degen 11-babynyng 2-bóligine «Osy Zannyng 1-babynyng 1) tarmaqshasynda kózdelgen mәn-jaylar bolghan jaghdayda, eger pana izdegen adamnyng otbasy mýshelerining bireui Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolsa, bosqyn dep tanyluy mýmkin» degen jana norma engizu turaly.

Atalghan úsynysty deputat Kәribay Músyrman óz atynan úsyndy.

Búl normagha birinshi bolyp, Ishki ister ministrligining ókili Kamalbek Manarbekov qarsy shyqty. Onyng aituynsha, atalghan normadaghy jaghdaylar  «Bosqyndardyng jaghdayy turaly» 1951 jyly 28 shildede qabyldanghan Jeneva Konvensiyasymen retteledi eken. Ishki ister ministrligining ókilining búl pikirin Últtyq qauipsizdik komiytetinen kelgen jigit te qoldap, óz pikirin aitty.

Áriyne, Jeneva Konvensiyasyn biz de jaqsy bilemiz. «Qazaqstan Respublikasynyng Bosqyndardyng mәrtebesi turaly konvensiyagha jәne Bosqyndardyng mәrtebesine qatysty hattamagha qosyluy turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 1998 jylghy 15 jeltoqsandaghy №317-I Zany da bar.

Eger, Qazaqstanda tuyndaghan dәl osynday mәseleler Konvensiyamen rettelip otyrsa, onda Qazaqstan Respublikasynyng Parlamentine zang qabyldaudyng ne qajeti bar? Sol Konvensiyagha sýienip sheshim qabyldap,  otyra bermeymiz be?

Ekinshiden, atalghan eki mekeme Jeneva Konvensiyasyn basshylyqqa alsa, kýieui men eki balasy Qazaqstan azamaty bola túra, Sayragýl Sauytbaydy nege otbasymen shetel asyrdyq?! Elinen pana izdep kelgen Qaster men Múragerdi nege temir torgha toghyttyq?!! Taghysyn-taghylar...

Ýshinshiden, Qytaydan shekara búzyp qashyp kelgen Múrager Álimúly men Qaster Músaqannyng isine baylanysty, QR Últtyq qauipsizdik komiyteti tóraghasynyng orynbasary, Shekara qyzmetining diyrektory Darhan Dilmanovtyng «Sot jәne qylmystyq jauapkershilikke tartu sharalary týgeldey ayaqtalghannan keyin biz búl azamattardy meyli Qytay bolsyn, meyli basqa memleket bolsyn, kelgen eline qaytaramyz. Naqty búl jaghdayda biz Qytay Respublikasyna shekaralyq ókildik qyzmeti arqyly tapsyramyz. Ári qaray kórshi memleket mәselemen ózi ainalysady» degen atyshuly mәlimdemesi men Sauytbek Abdrahmanov, Baqytbek Smaghúl bastaghan Mәjilis deputattarynyng pikirinen keyin Qazaqstan halqy ornynan óre týregeldi. Jer sharynyng arghy beti AQSh-ta jýrgen qazaqtar kóshege shyghyp, últ kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng suretin dar-dar aiyryp, jyrtty. Eki jigitting sot otyrysyna barghan el sot ýiining esigin shaghyp kirdi...

Sóitip, D. Dilmanov mәlimdemesi men deputattardyng sautsyz pikiri Qazaqstandy jalpaq әlemning aldynda úyatqa qaldyrdy. Úyat bylay túrsyn, halyq dýr silkinip ereuilge shyghyp kete jazdady. 

Eger, managhy deputat Kәribay Imanjanúly úsynghan norma zangha ense, búl óreskel jaghdaydyng bireui de bolmas edi! 

Biz Konvensiyalardy negizge ala otyryp, óz zannamalarymyzdy uaqyt talabyna say janghyrtuymyz, naqtylay týsuimiz kerek. Memleketter  arasyndaghy kelisimderdi jeleu etip, adam taghdyryn sayasattyng qúrbandyghyna shalu – adamgershilikke jatpaydy! 

Demek, «Bosqyndardyng jaghdayy turaly» zangha jogharydaghy normany engizu – eng aldymen Ishki ister organy men Últtyq qauipsizdik komiytetining jýgin jenildetedi dep oilaymyn!

Sonymen, Júmys toby búl úsynysty kelesi otyrysta qaraytyn bolyp, pysyqtaugha qaldyrdy.

Ekinshi úsynysymyz – «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 13-babyna 3-1)  etip, «Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng shetelderde túratyn etnikalyq qazaqtardyng arasynan jastardy Qazaqstan Respublikasyna bilim alu  maqsatynda oqugha shaqyru ýshin shaqyrularyn halyqtyng kóshi-qony mәseleleri jónindegi uәkiletti organ aiqyndaytyn tәrtippen qaraydy jәne kuәlandyrady;» degen jana tarmaq qosu bolatyn.

Búl úsynysty deputat Baqytgýl Hamenova ortagha saldy.

«Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 3-babynda Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyna kelu jәne Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda bolu maqsatyna qaray kóship keluding mynaday negizgi bes týri jazylghan:

1) tarihy otanyna oralu maqsatynda;
2) otbasyn biriktiru maqsatynda;
3) bilim alu maqsatynda;
4) enbek qyzmetin jýzege asyru maqsatynda;
5) gumanitarlyq jәne sayasy uәjder boyynsha.

Otbasyn biriktiru maqsatynda kóship keletinder ýshin shaqyru 2015 jyly zandastyrylghan bolatyn. Qazir júrt onyng iygiligin kóre bastady. Biraq, onyng eki kemshiligi bar. Ol turaly sәl keyirek.

Al, atalghan zanda bilim alu maqsatynda keletinder ýshin shaqyru tetigi qarastyrylmaghan. Atymen joq!

Deputat Baqytgýl Qayyrjanqyzy búl úsynysty kóp ústady. Beker obaly kәne, ótken aidyng ayaghynda Bilim jәne ghylym, Ishki ister, Enbek jәne halyqty әleumettik qoghau ministrlikterining ókilderi men mamandaryn Mәjiliske shaqyryp, osy mәseleni jan-jaqtyly talqylady. Biz óz tarapymyzdan atalghan normanyng manyzy men paydaly jaghyn barynsha týsindiruge tyrystyq. Ásirese, Bilim jәne ghylym ministrligining ókiline!

Sebebi, «Bilim turaly» zannyng 66-baby týkelimen shet eldegi qazaq diasporasynyng bilim alu qajettilikterin qanaghattandyru turaly. 

Onda, «1. Qazaqstan Respublikasynyng azamattary bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdardyng Qazaqstan Respublikasynda bilim alugha qúqyghy bar. 2. Memleket shet eldegi qazaq diasporasynyng bilim alu qajettilikterin qanaghattandyrugha jәrdemdesedi. 3. Shet eldegi qazaq diasporasy ýshin bilim beru úiymdaryn qúru jәne oghan qarjylyq-materialdyq kómek kórsetu halyqaralyq sharttarda belgilengen tәrtippen jýzege asyrylady»-dep jazylghan. 

Sonday-aq, «Tehnikalyq jәne kәsiptik, orta bilimnen keyingi jәne joghary bilimning bilim beru baghdarlamalaryn iske asyratyn bilim beru úiymdaryna oqugha týsu kezinde qabyldau kvotasynyng mólsherin bekitu turaly» Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2012 jylghy 28 aqpandaghy №264 Qaulysyna say, Qazaqstan Respublikasynyng azamattary bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdar ýshin – 4 payyz jenildik taghy bar.

Osy mýmkindikterding ayasynda, Qúdaygha tәube, shettegi qazaq jastary Otanyna oralyp, bilim aluda. Biraq, Qytay ýkimetining tәrtibi boyynsha, shetelge shyghyugha ótinish bergen azamatqa mindetti týrde ózi barghysy keletin memleketten shaqyru kelui kerek! Ol azamat sol shaqyrudyng negizinde Tólqújat rәsimdey alady. Jayshylyqta Qytay azamattarynyng qolynda Tólqújat (Zagranpasport) bolmaydy. Sol sebepti, Qytaydan Elimizge keletin qazaq jastarynyng sany jyl sayyn azayyp barady. Biz, birinshiden Zandy tolyqtyrudy, ekinshiden sol jastargha jol ashudy basty maqsat túttyq...

Búl – bir oqylymda-aq ótip ketuge tiyisti norma edi, Júmys toby Ýkimetting kelisimin alugha jiberu kerek dep sheshim qabyldady.

Ýshinshi úsynysymyz – «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 15-babynyng 13-1) tarmaghyndaghy «Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng shetelderde túratyn etnikalyq qazaqtardyng arasynan tuystaryn Qazaqstan Respublikasyna otbasyn biriktiru maqsatynda qonystandyru ýshin shaqyrularyn halyqtyng kóshi-qony mәseleleri jónindegi uәkiletti organ aiqyndaytyn tәrtippen qaraydy jәne kuәlandyrady;» degen normadaghy  «ETNIKALYQ QAZAQTARDYNG ARASYNAN TUYSTARYN» degen sózdi «ETNIKALYQ QAZAQTARDY» degen sózben auystyru turaly edi.

Úsynys deputat Núrlan Dulatbekov aghamyzdyng qolymen úsynyldy.

Búl normada eki memshilik bar dedik.

Onyng birui – azamattar atalghan shaqyrudy alu ýshin oblys ortalyqtaryna baratyn. Deputat Núrjan Altaevtyng úsynysmen endi atalghan shaqyrudy audan ortalyqtaryn-aq alugha bolatyn etip, Zannamagha ózgeris engizildi. 

Ekinshiden, tәjiriybe kórsetkendey, azamattardyng shaqyru rәsimdeu kezinde qoldanystaghy normadaghy osy «Tuystaryn» degen sóz qatty qiyndyq tudyryp otyr.

Mysaly, deputat Janat Omarbekovany alayyq. Kenes Odaghynan qalghan tәrtip boyynsha, Janat Anuarbekovnanyng aghalary men inilerinin, әpkeleri men sinilderining (eger, kýieuining tegine ótip ketpese), tipti balalary men nemerelerining tegi týlelimen «Omarbekova» boluy mýmkin. Al, Auyt Múqiybektiki olay emes. Mening aghalarymnyng balalary qújatyna óz әkesining atyn ghana jazdyrghan. «Tuystaryn» degen normamen shaqyrtu rәsimdeu ýshin sening shaqyratyn tuysynmen teging birdey bolu kerek! Tek, jaqyn tuystaryndy ghana shaqyra alasyng da, bylayghy tuystaryndy shaghyrugha mýmkindiging joq!

Sondyqtan, osynday qadamgha jasaugha tura keldi.

Búl da bir oqylymda ótip ketetin norma edi, deputat Baqytgýl Hamenovanyng úsynysymen Júmys toby Ýkimetting qortyndysyn alugha jiberiletin bolyp sheshti.

Jasyratyny joq, Júmys tobynyng mýsheleri zannamalardaghy oryssha men qazaqshany sәikestendiruge, qalyptasyp qalghan qazaqy ataulardy halyqaralyq terminderge ózgertuge... kelgende barynsha jomart, erekshe sheber.

Al, jogharydaghy biz úsynghan sekildi jana normalargha kelgende bastary salbyrap, tilderin jútyp qoyady. Bir týrli jatyrqap, ýrke qaraydy...

Áytpese, songhy eki norma Ýkimet qortyndysyna jiberetindey, sonshalyqty kýrdeli nәrse emes.

Bir quanghanym – Núrlan Orynbasarúly men Baqytgýl Qayyrjanqyzy deputat Beybit Mamyraev qúsap, úsynystaryn qaytaryp alghan joq!

Keyde, men «Osy deputtar óz bilikteri men batyldyqtary jetpegen son, Ýkimetke jiberip qútyla salghysy kele me?» dep te oilap qalam.

Mysaly, «Túrghyn ýy qatynastary turaly» zanyna say,  «Oralman» mәrtebin alghan aghayyndar halyqtyng әleumettik jaghynan әlsiz toptary sanatymen túrghynjaygha múqtaj adamdar qatarynda Zang boyynsha baspana kezegine túrugha qúqyghy bar degen sóz.

Al, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynda «oralman mәrtebesin alghan kýnnen bastap bir jyl ótkennen keyin toqtatylady»-dep jazylghandyqtan, bir mekenjayda ýsh jyl «Oralman» bolyp túru mýmkin emes jәne ol azamat Qazaqstan Respulikasynyng azamattyghyn alghan son, «Oralman» mәrtebesi joyylyp, túrghyn ýy kezeginen shygharylyp tastalady.

Osy mәseleni sheshu ýshin bergen úsynysymyzdy Júmys toby Ýkimetting qortyndysyna jiberip, Ýkimet basy Asqar Maminning qoly qoyylghan «Qazaqstan azamattary martebesin alghan jane túrghyn ýige múqtaj oralmandar jalpy negizde bizding basqa azamattaryiyzben birdey memlekettik túrghyn ýy qorynan túrghyn ýy alugha ýmitker bola alady. osyghan baylanysty oralmandar ýshin kezekti saqtau maselesin orynsyz dep sanaymyz» degen jauap (№7-10-1282) alghanyn jazghan bolatynbyz.

Sóitip, eki zang men Ýkimetting qortyndysy ýsheui - ýsh jaqqa tartqan kýii qalyp barady. Atalghan zannamalar men Ýkimet qortyndysynyng bir-birimen mýlde qabyspay túrghanyn bile túryp, jyly jauyp, qoya saldy. beti býlk etken deputatty kórgem joq!

Endi myna eki týzetu de sonyng ayaghyn qúsha ma dep, alandap otyrghan jayym bar.

Qúrmetti Asqar Úzaqbayúly!

Eger, Elbasy men Preziydent Qasym-Jomart Toqaev bastaghan reformalar óz dengeyinde jýzege aspay jatsa, ol – biliksiz deputtattar qabyldaghan osynday shiyki, sapasyz zandardyng kesirinen ekeni belgili.

Sondyqtan, búl mәseleni Óz nazarynyzgha alyp, ong qortyndy shygharuynyzdy ýmit etem!

Qúrmetpen,

Auyt Múqiybek,

QR Preziydenti janyndaghy
Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi

Abai.kz