Pavel men Petrding atyn iyemdengen soltýstiktegi qazaqtyng qos qalasy Tәuelsizdik deytin kiyeli úghymnyng qadirin ketirip túr. Astanany Núr-Súltangha әp-sәtte auystyratyn bizding biylik osy eki qalagha kelgende nege kýmiljy beredi?!

Búl mәsele qogham tarapynan az aitylyp, az jazylyp jatqan joq. Ásirese, byltyr astana atauy ózgergende qogham belsendileri qos qalanyng atyn qazaqshalau turaly birneshe ret mәsele kóterdi. Olar Pavlodar qalasyn Saryarqa yaky Ertis dep ataudy nemese shahargha qazaqtyng songhy hany Kenesarynyng atyn beru turaly birneshe ret úsynys jasaghan. Alayda, ol úsynystardyng birde-bireui biylik tarapynan qoldau tappady.

Endi búl mәsele oblysqa janadan taghayyndalghan әkim Ábilhayyr Ysqaqovty da ainalyp ótpedi. Alayda ol búl mәselege asa bas qatyrmaytynyn, odan da aimaq túrghyndarynyng jaghdayyn jaqsartudy oilaytynyn aitypty. Ysqaqov BAQ ókilderine bergen súhbatynda:

-Qalanyng atyn auystyru mәselesi kýn tәrtibinde túrghan joq. Qaladaghy belgilerdi ózgertu, barlyq qújattama mәseleleri ýlken shyghyn. Búl biznes ýshin de, memlekettik organdar ýshin de óte ýlken júmys. Búl mәselening tek bir jaghy. Áriyne, tarihy mәdeniyetke, kelbetke, qalanyng qalyptasuyna manyzy bar. Biraq mening oiymsha, qazir biz búl mәseleni birinshi oryngha qoymauymyz kerek. Búl mening pikirim...,- dedi.

Sonday-aq, ol qalanyng atyn auystyru barlyq mәselening sheshimi emes degendi aitypty. Yaghni, Ysqaqovqa qalanyng aty qanday bolsa da manyzy joq.

Alayda, eks-preziydentting "Ruhany janghyru" deytin baghdarlamasyn birinshi bolyp qolday ketetin de Ysqaqov siyaqtylar emes pe? Endeshe, naghyz "Ruhany janghyru" kenestik kezenning atributtarynan aryludan bastalatynyn jap-jana әkim týsinse deymiz. Bәlkim, búl mәselege shendilerding aqyly jetkenmen batyly jetpeytin bolar. Biraq, azattyq alghanyna 30 jylgha juyqtaghan elding eng bolmasa eki qalany qazaqshalaugha batyly jetpese, Tәuelsizdikke de kýmәnmen qaraytyndar kóbeymey me?

Onyng ýstine qazir qaladaghy qazaqtardyng ýlesi artyp keledi. Ákimdik mәlimetine sýiensek, shahardaghy qazaqtar - 46,9 %, orystar – 41,8 %-dy qúraydy eken. Sonymen qatar, Pavlodardan tarihy otany Reseyge kóship jatqandardyng kóptiginen ónirdegi key auyldar tipti bos qalyp jatqany aitylghan bolatyn. Al, bos qalghan jerlege ontýstikten kóship jatqan qazaqtar sany az emes. Demek, búl qalanyng aty orystanyp túr demeseniz, zaty qazaqylanyp keledi. Endeshe, nege osynday sәtti paydalanbasqa?

Týiin. Juyrda ghana osy Pavlodarda 13 kóshening aty qazaqshalanyp, kópshilikti quantty. Karl Marksty Álihannyng atyna auystyryp, Volodarskiy kóshesin - 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisining qúrmetine ataghan Kereku júrty qala atyn da qazaqshalaugha mýddeli dep senemiz. Tek, oghan basshylyqtyng batyly ghana kerek bop túr.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz