(Abaydyng «Áuelde bir suyq múz – aqyl zerek» ólenine týsinik)

«Áuelde bir suyq múz – aqyl zerek» (1894) – adamnyng bolmys-bitimin úqtyrghan ýsh shumaq ólen. Alghash ret 1909 jylghy túnghysh jinaqta basylghan. Biraq «Ghashyqtyq, qúmarlyq pen ol – eki jol» atty ólenmen birge, bir tuyndy retinde berilgen. 1954 jylghy jinaqtan beri  olar bir birinen bólek, eki óleng bolyp basyluda. Alayda «Áuelde bir suyq múz – aqyl zerek»-ting jazylghan jyly «1889 jyl» dep ózgerissiz qala bergen. Búl qatelik. Shyndyghynda, óleng jazylghan uaqyt – 1894 jyl. 

Oghan búltartpas dәlelder kәne? «Qayrat, aqyl, jýrek ýsheui ónerlerin aitysyp, talasyp kelip, ghylymgha jýginipti» dep bastalatyn on jetinshi qara sóz atalmysh ólenge týsinik esepti. Búl eki shygharma  mezgildes – 1894 jyldiki degen sóz. Oghan «tolyq adam» taqyryby alghash qozghalghan «Ásempaz bolma әrnege» óleni de osy jyldiki ekenin qosynyz. 

Sóitip, ýsh shygharma (eki óleng jәne bir qarasóz)  mezgildes ekendigi soqyrgha tayaq ústatqanday anyq.

 «Áuelde bir suyq múz – aqyl zerek» óleni «Ásempaz bolma әrnege»-ge ilese jazylghan deymiz. Óitkeni, aldynghyda eki qasiyet (aqyl, qayrat) damyta aitylyp, mәnisi tiyanaqtalghan. Sonday-aq, ýshinshi qasiyet – «әdilet-shapqat» degeni «ystyq jýrek» ekeni anyqtalghan.   

Ólenge týsinik beruden búryn oy bóliser taghy bir jәit, tayauda «Abay.kz» sayty jariyalaghan «Búrq etip, kózden jas shyqsyn» degen maqala sonyna jazylghan birer tosyn pikirler kezdesti. Pikir bildirushining biri: «Abay – filosof emes!» dep keu-keulese, ekinshisi: «Abay shygharmalary auyl abyzynyng kerenau balasyna, ony kemsite otyryp, mendey bol dep aitqan ósiyet kenesteri», – depti. Ol azday, bylay da kýiinedi: «Abay filosofiyasy býkil adamzattyng filosofiyasy emes. Ony Dante, Gete, t.s.s. filosofiyasymen salystyryp kór! Shekten shyqpalyq. Abayshyl әreketimiz daraqylyqqa ainalyp bara jatyr». Astapyralla, jetisken ekenbiz!

Biraq búl ortaq – kinә әri kýnә. Tylsym – jan әlemi turaly ólmeytin ilim, shyn filosofiya iyesi – Abay. Múny qazirgi úrpaq qaydan bilsin?! Keshegi kenestik dәuirde Abaydyng oishyldyq әlemi búghattalyp, syryn býkti. Dýniyening kórinbegen emes, kóringen syry turaly sýikektetip «jýie» jazghan ghalym atauly «filosof» delindi (birde birining ilimi zamangha ilese almady,  olardy ómirding ózi joqqa shyghardy). Al «hakim» degendi bilmedik te. Songhy otyz jylda Abaydy ashugha asyqtyq pa? Joq, qayta jyly jauyp qoydyq. Týsinik bermedik. Óz betinshe Abay syry eshqashanda ashylmaq emes.

Sonymen, kemengerding kemengerligi nede? 

 Abay: «Jýrekting kózi ashylsa, ...Adamnyng hikmet keudesi» demey me. Dýniyening kórinbeytin syryn, ekinshi týrde, týp haqiqatty tek jýrek sezedi. Hikmetti kóru, sezu – kemengerlikting әuelgi sharty (búl jerde men «ilham» delinetin tek jýrek arqyly Qúdaydan keletin bilimge menzep otyrmyn). Ekinshi, sharttyng eng manyzdysy – sol tapqan asyldy  halyqqa jetkizetin ghajayyp óner iyesi boluyng kerek. Osy eki sharttyng toghysuy qiynnyng qiyny, sol sebepten jer betinde «keudesi hikmet» shyn kemenger az, tipti sausaqpen sanarlyq. Abayda osy ekeui de bolghan. Álemdik ruhany Everestke shyqqany sol. Abaydyng bir kitaby jýzdegen tomdardan asyp týsetini, neshe ghasyr ótse de, ózining siyrek kemengerler shoghyrynda qala bermegi de osymen óz týsinigin tabady. Búl-bir. Ekinshiden, ter tógip, zerttep-zerdelemey-aq «Ah, Dantesi, Shekspiyri, Getesi!» dep Batysqa kózsiz bas úru dertinen aiyqsaq jón (búl keshegi eurosentrizmning zombiylegeni bizdi). Óziniz de oilanyz, olar dinderding otany – Shyghystan nәr alghandar. Jantanu iliminde olardyng Abaydan asyp  syr ashpaghany qúranday aqiqat. Álgide biri – «Abay – filosof emes», endi biri – «Auyldyng abyzy ghana» dep әulie hakimdi ózgeden kem kórgen sabazdargha aitarym osy. 

 «Adamdy sýi, Allanyng hikmetin sez», «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep», «Ózing ýshin enbek qylsan, ózi ýshin ottaghan hayuannyng biri bolasyn; adamshylyqtyng qaryzy ýshin enbek qylsaq, Allanyng sýiikti qúlynyng biri bolasyn» siyaqty jýzdep sanalatyn filosofiya egesi bolugha akademik te, laureat ta sharasyz. Abaygha abay bolayyq. Jenil-jelpi sóilemey, ósiyetin kónilge toqyp alayyq, aghayyn. Árkimdi alda baq pa, әlde sor tosa ma – osyghan da baylanysty!  

Osymen, ólenge oralayyq. Alghashqy shumaqta býkil adamzattyng Abayy:

Áuelde bir suyq múz – aqyl zerek,
Jylytqan túla boydy ystyq jýrek.
Toqtaulylyq, tabandy shydamdylyq,
Búl – qayrattan shyghady, bilseng kerek, – deydi. Aqyl «zerek», sebebi – Alla taghala adam balasyn erekshe aqyl iyesi qylyp jaratqan (býgingi kýngi adamzattyng tanghajayyp jetistikteri – sonyng dәleli). Biraq ol aqyl әuelde «bir suyq múz» eken. Abay kópke «Qaytsek ol sәuleli, núrly bolmaq – múzy erimek?» degen oy tastaghan. Oghan jauap ekinshi jolda. Jýrek – on eki mýshening eng asyly. Ol túla boygha qan taratady. Onyng jyluynan aqyl da tys qalmaq emes. Biraq aqyl múzyn erituding jóni basqa. Ol ýshin keregi – iman. Sonda ghana adamgha adamshylyq, yaghny es, sana, týisik qonady. Tórt jyl keyinde Abay: «Aqylgha sәule qonbasa, Qayuansha jýrip kýneltpek» deytini sol. Sóitip, aqyl men jýrek birine biri baylauly. 

Endi ýshinshi qasiyet – qayratqa zer salayyq. Eger aqyl suyq bolsa, onda qayrat ta qatigez, onan qoghamgha keler kesapat zor. Qayrat jaqsylyqty berik ústanar bolsa, kerisinshe tiyer paydasy shash-etekten. Mysalgha adamnyng ózin-ózi jetildirui, toqtau, sabyr qylyp, minezin týzeui – osy qayrattyng isi. Álihan Bókeyhanov: «Últqa qyzmet etu bilimnen emes, minezden» demey me.  

Osy alghashqy shumaqta ýshinshi jol birde «talapty shydamdylyq», endi birde «qalypty shydamdylyq» dep basyluda. Ekeuine de syny kózben qarap, «tabandy shydamdylyq» dep alghash ózgerttim. Óitkeni, Abay kónterlilikti emes, aldygha qoyghan maqsatqa jetpey qoymaytyn jigerlilikti kestelep otyr. Osyny «talapty» ya «qalypty» sózinen góri «tabandy» dәlirek, kýshtirek jetkizetini anyq siyaqty. Birinshi shumaqqa týsinik osymen tәmam.

Ekinshi shumaqta Abay: 

Aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústa,
Sonda tolyq bolasyng elden erek.
Jeke-jeke bireui jarytpaydy,
Jol da joq jarymesti «jaqsy» demek, – dep týiin týiedi. Álgide aittyq, aqyl suyq bolsa, zerektiginen ne payda, ne qayyr? Qayratta qaru kóp, kýsh mol. Áytse de, jeke ózi jarytpaydy. Ol aqylgha kónse jaqsy. Abay: «Er isi – aqylgha kónbek, boydy jenbek» deydi. 

Ýsheui birge jegilui ýshin keregi – Tәniri ýshin mahabbat qylu. Sonda jýrek aqyldan nәrlenbek. Qayrat bar kýshin ghylym men ónerge salmaq. Mine, Abay osyny úqtyru qamynda jarym estige esti kisini qarama-qarsy qoyady.

Jinaqtarda ekinshi jol «Sonda tolyq bolasyng elden bólek» delingen. Dúrysy – bólek pe, әlde erek pe? Minsiz sóz iyesi Shәkәrim «Adamshylyq» atty óleninde:

Kisige adamshylyq nege kerek?
...Adam bop, qayuannan bolsanshy erek! – deydi. Abaytanushy ghalym Túrsyn Júrtbay da óz izdenisinde «erek» sózi jón dep dәiektepti. Jana ýlgidegi eki tomdyq jinaqta kókeyge qonymdy týzetudi qabyl aldyq. 

Ásili, kemeldik degen – ýsh qasiyet (aqyl, qayrat, jýrek) ýilesimi. Ýsh qasiyetti birdey ústau – esti adamgha tәn minez. Qúran ayaty: «Olardyng jýrekteri bar, alayda olar onymen týsinbeydi. Kózderi bar, onymen kórmeydi. Olardyng qúlaqtary bar, ol arqyly estimeydi» (7:198) deydi. Pendelik ya «jarym es» degen – osy. Abay «Eser, nadan boludan qash, kemel kisi, esti adam bolugha úmtyl!» dep ýndegen.

Sóitip, «Áuelde bir suyq múz – aqyl zerek» óleni Abaydyng «tolyq adam» jayly izdenisine 1894 jyly kiriskenin anghartady. 

Búl payymgha janama dәlel retinde syrtqy jәitterge kóz sala keteyik.  

Ózi turaly «Oygha týstim, tolghandym» (1893) óleninde «Osynsha aqymaq bolghanym, Kóringenge qyzyqtym. ...Aqyl menen bilimnen, Ábden ýmit ýzippin» degendi Abay jaydan jay aita salmaghan. Búl ghylym aidynyna qayta oralu turaly sheshimi. Keler jyldan ghylym sarasyn qayta tabady. Osy jyly shәkirti Ániyar Moldabaevqa Semeyden enseli ýy satyp әpergen, sonda keyde ailap jatyp, ghylym-bilim bastauyna myqtap den qoyady. Aqynnyng ózi: «Ansaghan shólde su tapsa, Bas qoymay ma, bastaugha?» demey me. 

1890 jyldary Resey músylmandary qauymynda «islamshyldyq ýgiti» (Áuezov), yaghny islam iydeologiyasy qarqyn aldy. Búghan Semey shaharynan da kóz jetkizemiz. Senseniz, kitaphanasyz meshit bolmaghan, Qazan baspasynan shyqqan jәne qajylyq sapardan әkelingen kitaptar meshit ishindegi sórelerde iyin tiresip túrghan. Olardyng arasynda Ábu Áli ibn Sina, әl-Biruni, Ábu әl-Maghri, imam әl-Maturidiy,  imam әl-Ghazaly siyaqty әigili músylman filosoftarynyng enbekteri túruy zandy qúbylys. Olardyng kóbisin Samarqant men Búqarada 12 jyl ilim ýirengen tatar ghalymy Shighabutdin Marjany ghylymy ainalymgha qosqantúghyn. Abay Shyghys qaynaryn osylay tapty desek qatelik bola qoymas. «Tolyq adam» iydeyasy men әl-Farabi, әl-Ghazali, Jýsip Balasaghún, Mahmút Qashqari, Dauany ghúlamalar aitqan «kemel adam» arasyndaghy sabaqtastyq osyghan silteydi.  

Kózi kórgender Abay qaladaghy ongha taqau meshit-medresening mýfti, imam, qazylarymen dostyq qarym-qatynasta bolghan desedi. Oghan qajygha barghan jýzmembet Jaqiya syndy qazaq baylaryn qosynyz. Iman, taghat, Haq joly turaly oi-pikir almasular, meyli, jalauyna «Ghylym jәne islam» úranyn jazghan jәdidizmge qatysty baqasta deysiz be, bir anyghy – Abay oiqastap ozyp, «islam jýirigi» atanghan. 1898 jyly missioner Sergiy Jogharghy Sinod tapsyrysymen din mәselesin tekseruge Semeyge kelgende, abyrjyghan jamaghat qarsy daugha Abaydy saylaghany osynyng dәleli. Jeke súhbat sonynda tysqa shyqqan Sergiy qasyndaghy poptargha: «Áy, qoyyndar, Ibrahim Qúnanbaev senderding tising batatyn kisi emes!» dep Abaygha zor iltipatyn bildiripti (Kókbaydyng esteligi).   

Mineki, Abay «tolyq adam» tanymyn qashan, qanday jaghdayda qolgha alghanyn estelik sózder de bayqata alady. 

Endi songhy ýshinshi shumaqqa keleyik. Ondaghy:

Bireuining kýni joq bireuinsiz,
Ghylym sol ýsheuining jónin bilmek, – degen týiindi oiyn Abay qarasózinde: «Osy ýsheuing basyndy qos, bәrin de jýrekke biylet, – dep úqtyryp aitushynyng aty ghylym eken», – dep qorytady. Búl jerde «ghylym» sózi zattyq bilim ghana emes, ruhany bolmys da qamtylghan tolyq bilim, osyny úmytpayyq! Sonday-aq, Abaydyng «jýrekke biylet» degeni men әl-Faraby babamyzdyn: «Jýrek – basty mýshe, ony tәnning eshqanday basqa mýshesi biylemeydi. Búdan keyin my keledi. Búl da – basty mýshe, biraq onyng ýstemdigi birinshi emes» degen tanymy tamyrlas.   

 «Tolyq insaniyat» ýshin eng keregi – minsiz minez hәm tolyq bilim. Oishyldyng ýsh qasiyetting «Bireuining kýni joq bireuinsiz» ekenin qaytalap aityp, olargha ghylymdy tóreshi etkeni osymen óz týsinigin tabady. 

Álemdik dengeydegi kemenger Abaygha fәlsafanyng shúghylaly shyny qashan, qalay baghynghan? 1894-1897 jyldar aralyghy – Abay músylmandyq Shyghystyng әdebiyetin shúqshiya oqyp, terendep teksergen tús. Sonan tapqan ilimining biri –  ortaghasyrlyq «kәmil adam» konsepsiyasy edi. Biraq búl ilimge Abay qanaghattanbaghan. Nege? Ýsh qasiyet týbi anyqtalmaghan, bir, ghylym-bilim zamanyna sәikes emes, eki. Sondyqtan «Tasdiyq» (qazirgishe 38-sóz) traktatyna qalam terbep, ondaghy qily izdenisi jónimenen atalghan eki mәselening týbegeyli sheshimin tabady (1898-1901 jyldar).  «Filosof emes» desken shirkinder, «tolyq adam» da, «imanigýl» ilimi de – Abay janalyghy. Álemdik oi-sanagha qosqan qomaqty ýlesi, múny bilmeu – úyat nәrse endi. 

Týiin. Ýstimizdegi ghasyrda «tolyq adam», «imanigýl» syndy jýieli filosofiyagha kýlli adamzat balasy yntazar, zәru. Demek, shaghyn ólenning qúndylyghy men ómirshendigi kemigen joq, tek arta týsude. Kýlli jahandyq ruhany dert – jýrekke biyletpegendik. Jan tәnge bas úrdy. Suyq aqylgha kýshi mol qayrat qosylyp, adamzat basyn taugha da, tasqa da soqty. Bolashaqty jýrekpen kóre biluding aty – әuliyelik. Áulie Abaydyng «Aldyng – jalyn, artyng – múz, Barar eding qay jaqqa?» degeni keldi, oghan dәlel kerek emes. 

 Asan Omarov 

Abai.kz