Turizm. Búl jaqsy sala, jaqsy iygilik kózi. Biraq әngimening ashyghyn aitsaq, key ónirlerde bәsekelestikke qabi­let­­ti turistik industriyany qúru júmysy jogha­ry dengeyde emes. Mysaly, Ontýstik Qazaq­stan oblysynda ekologiyalyq turizmdi, Týrki­s­tan men Otyrar aumaghyndaghy tarihiy-mәdeny mú­ra­­­lar arqyly tanymdyq sayahattardy da­my­­tu­gha mýmkindik mol. Alayda, statistiy­ka­lyq mәlimetterge jýginsek, turistik firmalarmen (reziydentter emes) ótken jyly elimi­zge 39 640 adam kelse, sonyng 324-i ghana atba­syn Ontýstik Qazaqstan oblysyna búryp­ty. Degenmen, beyresmy mәlimet boyynsha, ózdig­i­nen әulie aralap keletin turister sany jy­lyna 150 myngha juyq. Ishki turizmdi alayyq, ótken jyly turistik firmalardyng qyzmetin elimizde 157 998 adam paydalansa, Ontýstikke bar­gha­ny - 1309 adam. Biylghy birinshi toqsan­da 88 adam ontýstik ólkesine barghan. Ayta ketelik, kelushilerding basym bóligi Aqmola obly­­sy men Almaty jәne Astana qalal­a­rynda boludy qalaydy eken. Taghy bir derek, turistik firmalarmen qyzmet kórsetilgen kelushiler sany ótken jyly elimiz boyynsha 459 337 bolsa, ontýstikte - 6103 adam bolghan. Jalpy, ótken jyly turizm týrleri boyynsha turistik firmalar qyzmet kórsetilgen syrt­tan kelushiler 9 payyzdy qúrasa, syrtqa shy­ghushy­lar - 56, ishki turizm 35 payyz bolghan. Áriyne, turistik firmalardyng kómegine jý­gin­bey­tin­­­der de joq emes.

Turizm. Búl jaqsy sala, jaqsy iygilik kózi. Biraq әngimening ashyghyn aitsaq, key ónirlerde bәsekelestikke qabi­let­­ti turistik industriyany qúru júmysy jogha­ry dengeyde emes. Mysaly, Ontýstik Qazaq­stan oblysynda ekologiyalyq turizmdi, Týrki­s­tan men Otyrar aumaghyndaghy tarihiy-mәdeny mú­ra­­­lar arqyly tanymdyq sayahattardy da­my­­tu­gha mýmkindik mol. Alayda, statistiy­ka­lyq mәlimetterge jýginsek, turistik firmalarmen (reziydentter emes) ótken jyly elimi­zge 39 640 adam kelse, sonyng 324-i ghana atba­syn Ontýstik Qazaqstan oblysyna búryp­ty. Degenmen, beyresmy mәlimet boyynsha, ózdig­i­nen әulie aralap keletin turister sany jy­lyna 150 myngha juyq. Ishki turizmdi alayyq, ótken jyly turistik firmalardyng qyzmetin elimizde 157 998 adam paydalansa, Ontýstikke bar­gha­ny - 1309 adam. Biylghy birinshi toqsan­da 88 adam ontýstik ólkesine barghan. Ayta ketelik, kelushilerding basym bóligi Aqmola obly­­sy men Almaty jәne Astana qalal­a­rynda boludy qalaydy eken. Taghy bir derek, turistik firmalarmen qyzmet kórsetilgen kelushiler sany ótken jyly elimiz boyynsha 459 337 bolsa, ontýstikte - 6103 adam bolghan. Jalpy, ótken jyly turizm týrleri boyynsha turistik firmalar qyzmet kórsetilgen syrt­tan kelushiler 9 payyzdy qúrasa, syrtqa shy­ghushy­lar - 56, ishki turizm 35 payyz bolghan. Áriyne, turistik firmalardyng kómegine jý­gin­bey­tin­­­der de joq emes. Osy arada aita ketelik, Turizm jәne sport ministrligining say­tynda turizm jóninde aqparat mýlde az. Ba­rynyng ózi janalaudy qajet etedi. Statistika agent­ti­gi­ning saytynan alynghan jogharydaghy mә­­­li­met­ter ontýstik ónirining mýmkindigi tolyq pay­­dalanylmay otyrghanyn anghartady.

2004-2007 jyldary «M­ә­deny múra» jәne «Ejelgi Otyrardy jan­ghyrtu» memlekettik baghdarlamalary ayasynda, Otyrar qalajúrty­nyng birqatar eskertkishterin (XIV gh. júma meshiti, XVI gh. túrghyn ýy oramy, XI-XII ghgh. túrghyn jaylary, qabyr­gha­lar, ortalyq qaqpa jәne «Darvaza-y sufi» («Sopy qaqpasy»), stratigrafiyalyq shurf, XIV gh. monshasy) zertteu, konservasiyalau jәne muzeylendiru boyynsha auqymdy jú­mys­tar jýrgizildi. Shú­rat eskertkishteri Kók-Mardan, Qúiryqtóbe, Jalpaqtóbe, Uәsij qalashyq­tary, Taltaqay jәne Qonyr mazarattary keshendi zertteuden ótti. Aerofotoqújattau iske asyryldy, eng jana kompiuterlik jetistikterdi paydalana otyryp ónirding ejelgi irriy­gasiyasy zertteldi. 8 mynnan astam aerosu­ret­ter týsirilip, geoaqparattyng negizi jasaldy. Mamandardyng aituynsha, búl Qazaqstan ar­heo­logiyalyq ghy­ly­mynda jasalghan eng aqpa­rat­ty jәne au­qymdy jýie. Ayta ketelik, «Mә­deny múra» baghdarlamasy ayasynda tariy­hy­myz ben mәde­niyetimizde asa manyzdy orny bar 73 eskertkish qayta qalpyna keltirildi. Bi­raq sonyng is-jý­­­zinde jýzege asqandary shama­ly. Yaghni, key jaghdayda qúrghaq uәdemen is tyndyryp ja­tatynymyz da jasyryn emes. Býgingi tanda Qazaq eli arheologiyasynyng jauhary sanala­tyn Otyrardy halyqqa, turisterge tolyq ta­­­ny­tu-tanystyru maqsatyn­da qos múrajay qyz­­­met etip keledi. Turizmdi damytugha qosar ýlesi de, el tarihyn saqtap-nasihattau, әlem­­­ge ta­ny­tu maqsatynda da manyzy mol nysan­­­dardyng biri - 1979 jyly qyrkýiekte ashyl­ghan Otyrar memlekettik arheologiyalyq qoryq-muzeyi.

Otyrar ónirining mәdeny qúndy múralary saqtauly túrghan qoryq-muzeyding ashyluyna jergilikti ústaz, ólketanushy, respublika­myz­gha enbek sinirgen mәdeniyet qyzmetkeri Asantay Álimov erekshe enbek sinirse, mú­rajaydyng júmysyn jandandyryp, mamandar dayarlauda halqymyzdyng kórnekti qayratkeri, tarihshy-etnograf, ghalym Ózbekәli Jәnibe­kov­ting qosqan ýlesi mol. Syrdariya men Arys ózenderining eki jaghasynda ornalasqan mәdeny eskertkishterding әrqaysysy ashyq aspan astyndaghy muzey ispetti. Otyrar aimaghyn­daghy ejelgi jәne ortaghasyrlyq qalalar men qalashyqtar - Otyrartóbe, Qúiryqtóbe, Kók­mardan, Altyntóbe, Aqtóbe, Oqsyztóbe jәne Arystanbab әulie kesene-meshiti osy ónirding tarihynda erekshe manyzdy oryn alatyn Úly Jibek joly boyynda ornalasqan tariy­hiy-mәdeny eskertkishter. Sonymen qatar, Oty­rar aimaghy ortaghasyrlyq islam mәde­niye­­tining gýldengen shaghynda ómir sýrgen, bý­kil qypshaq dalasynyng atyn әlemge әigili etken filosof, astronom, matematiyk, alghashqy muzyka zertteushisi, ghúlama ghalym Ábu-Nasyr әl Farabiyding enbekteri arqyly zertteu­shi­lerding nazaryna ilikkeni mәlim. Búl ólkening mәdeny múrasyn zertteude Otyrar memlekettik arheologiyalyq qoryq-muzey qyzmetker­leri ózindik ýles qosyp keledi. Eskertkishterdi saqtau, qayta qalpyna keltiru, búryn belgisiz bolyp kelgen eskertkishterdi izdestiru, tizimge alu, ruhany jәne zattyq mәdeniyetimizge qatysty dýniyejýzilik dengeydegi kóne qol­jazbalar men kitaptardy, jәdigerlerdi jinau, ekspedisiya úiymdastyru júmystary qo­­­ryq-muzeyde jaqsy jolgha qoyylghan. Arheo­logiya­lyq jәne etnografiyalyq jәdigerler tu­raly izdengen ghalymdar qor saqtau bóliminen to­lyq týrde ghylymy mәlimet ala alady.

Qoryq-muzey diyrektory Perdehan Jap­­par­qúlovtyng aituynsha, muzey ekspozisiya­syn­daghy kórer­menderding nazaryna úsynyl­ghan arheolo­giya­lyq, etnografiyalyq kórneki­lik­ter qor bólimi arqyly auystyrylyp, to­lyqtyrylyp otyra­dy. «Qordaghy jәdigerler kóbeygen sayyn saq­tau bólmeleri tarlyq etip keledi. Bolashaqta búl bólimge jeke ghimarat salynady degen ýmittemiz», - deydi diyrektor.

Otyrar memlekettik arheologiyalyq qo­ryq-muzeyi «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng shenberinde «Otyrar jәdigerleri», «Otyrar alqaby», «Otyrar ensiklopediyasy», «Sәdua­qas aqyn», «Tәushen», «Otyrar eskertkishteri» sekildi birneshe kitaptar men bukletter shy­gharypty. Búl da ónirdi turisterge tany­tuda ýlken septigin tiygizetin enbek. Sonday-aq, qoryq-muzey mamandary orta­­­ly­ghy Oty­rartóbe bolghan 12 eskertkishti zertteuge qatysqan. Qazba barysynda jana kompiuterlik tehnologiyalar paydalanylghan. «Mәd­e­­­ny múra» baghdarlamasy ayasynda atqarylghan eleu­li enbekting biri - Ábu-Nasyr әl Fara­­­biyding tughan jeri Oty­­­­rardan topyraq alyp, úly oishyldyng Damask qalasyndaghy «Bab as-Saghiyr» - «Kishi qaqpa» mazaratyndaghy qabi­rine salynghan, al qabir topyraghy Arystan­bab mazaratyna әkelindi.

Sózimizdi jogharydaghy jәitpen sabaqtas­tyrsaq, Otyrardaghy «Ruhaniyat - Ábu-Nasyr әl Faraby múrajayy» memlekettik kommu­naldyq qazynalyq kәsipornynyng alar orny da erekshe. Múrajay biylghy nauryzda ash­ylghan. Basty maqsatyna kelsek, otandyq bilim, ghylym, mәdeniyet jýielerin dýniyejý­zi­lik ozyq ýlgidegi dengeyde damytugha baghyt­talghan memlekettik sayasatty pәrmendi jýr­gizu baghy­­­tyndaghy memlekettik baghdarlama­lar­dy iske asyru. Sonday-aq, elimizdegi ruhani, mate­ri­aldyq qúndylyqqa qatysty ekspo­nat­tar, kóne qoljazbalar, siyrek kitaptar men basylym­dardy, basqa da tarihy jәdigerlerdi, adamzat­tyng ejelgi órkeniyet dәstýrlerin Euraziya kenistigine taratqan «Aleksandriya ki­tapha­nasynyn» iydeyalaryn odan әri jalghas­tyra, týrki órkeniyetining gýldenu dәuirining negizin qalaghan «Otyrar kitaphanasynyn» ýzi­lip qalghan dәstýrlerin qayta janghyrtu múra­jay ýshin manyzdy mindet. Euraziya ke­nis­ti­gindegi órkeniyet jetistikterin múrajaygha shoghyrlan­dyryp, farabitanu, ghylymy audarma, әdebiyet jәne óner, ghylymy zertteu bólim­deri arqyly atqarylatyn júmystardy keshendi týrde jý­zege asyru da múrajay mindeti bolyp tabyla­dy. Búl múrajaydyng tarihy te­rende jatyr. Degenmen, resmy mәrtebe alyp, ashylghany juyrda. IYgi isting basy-qasynda jýrgen ólke­ta­nushy, etnolog-ghalym, әdebiyet­ta­nu­shy Abdulla Júmashovtyng aituynsha, «Ruhaniyat - Ábu-Nasyr әl Faraby múraja­yy» memlekettik kommunaldyq qazynalyq k­ә­sip­or­ny oblys әkimi A.Myrzahmetovting qau­ly­sy­men biylghy nauryzda ashylypty. Muzeyge Otyrar audany­nyng әkimi Beybit Syz­dyqov ghimarat bergen.

Elbasy N.Nazarbaev 2002 jyly ontýstik­­te bolghan saparynda Arystanbab kesene-meshitinde bolyp, Arystanbab kitaphanasyna arnayy soqqan. Sol jerdegi Otyrar ruhaniyat - Ábu-Nasyr әl Faraby kitaphanasy tarapy­nan qoyylghan kórmeni kórip, joghary bagha bergen eken. Sonday-aq, Elbasy arab, parsy, kóne týrki, shaghatay tilinde jazylyp qalghan tarihymyzdy, islam qúndylyqtaryn jinap, muzey ashyp el iygiligine ainaldyru qajetti­gin aita kópshilikke oy tastaghan bolatyn. «Elbasynyng osy pikiri muzeyding ashyluyna zor yqpal etti. Múrajay qorynda myndaghan kóne qoljazba kitaptar, arheologiyalyq, etno­gra­fiyalyq, foliklorlyq jәdigerler bar. Búl mәdeny múralardyng kópshiligi oqyrmandar oqymaghan, ghylymy ortagha belgisiz, yaghny ghyly­my ainalymgha týspegen dýniyeler. Qaytalan­bas birtuma jәdigerler de kóp. Mysaly, fa­rabitanushy ghalym Aqjan Mashanov tapsyr­ghan Ábu-Nasyr әl Farabiyding «Izgi qala túr­ghyn­darynyng kózqarasy» atty traktaty, «Mu­zykanyng úly kitabynyn» qoljazbasy, Siriya saparynda elge әkelingen әl-Farabiyding onda­ghan traktattary, Qazyhan Serikbaev tapsyr­ghan Arystanbabtaghy músylman kitaphanasy­nyng qoryndaghy әdebiyetter, Asantay Álimúly tapsyrghan kiyiz ýiding oimyshty aghash esigi, Mәdelining dabyly, Qúlynshaqtyng kýmistel­gen beldigi, úly sazgerler Sýgir men Tólegen­nin, Shәmshining muzykalyq aspaptary, Qyzyl jyrau, Ziyash, Sәduaqas, Baltabay, Qazanghap, Kópbay, Orynbay syndy aqyndardyng qol­jazbalary, ózderi tútynghan etnografiyalyq búiymdar bagha jetpes qúndylyqtarymyz», - deydi muzey diyrektory A.Júmashov.

Qoryta aitqanda, Otyrardaghy qos múra­jayda elge, shetelden kelgen turisterge kór­se­ter, tanystyrar qúndylyqtar jeterlik. Qa­zaq elining eshbir audanynda dәl Otyrard­a­ghy­day 2 muzey joq. Qos múrajayda myndaghan eksponat bar jәne osynday tarihy ólke ýshin eki muzey kóp emes. Ónirdi turizm ortaly­ghyna ainaldyru ýshin Turizm jәne sport, Bilim jәne ghylym, Mәdeniyet ministrlikteri birigip, birlese kóptegen sharalardy atqaruy tiyis. Sózimizding basynda aityp ketkenimizdey, turizmdi damytugha birden-bir septigi tiyetin infraqúrylym joghary dengeyde emes. «Ar­ystanbabqa-týne, Qoja Ahmetten - tile» degen naqyldy imanyna serik etip «Babtardyng baby - Arystanbabqa» keletin sansyz sayahat­shylardyng talap-tilegi kóp jaghdayda óz dengeyinde oryndala bermeydi. Músylman memleketteri, keshegi kenestik aumaqtaghy Óz­bekstan, Qyrghyzstan, Tәjikstannan tәu etip keletinderdi qúshaq jaya qarsy alghanymyzben, olardyng tamaqtanyp, demalatyn oryn jay­laryna kelgende azdap qysylatynymyz ja­sy­ryn emes. Tayauda Arystanbab kesenesi janynan, elimizge tanymal kәsipkerler óz qarjysyna jana meshit salyp, paydalanugha berdi. 50-60 adamgha arnalghan qonaq ýii de bar. Desek te, ol jetkiliksiz. Mysaly, 2-3 avtobus jaldap, arnayy sayahattap kelgen qonaqtardy bir mezette tamaqtandyryp jiberetin ashana, oryn úsynatyn qonaq ýy әli de azdyq etedi. Yaghni, sapaly qyzmetting barlyq talabyna jauap beretin qonaq ýiler men dәmhanalar әli de jetkiliksiz. Sauran, Otyrar, Yassy sekildi kóne qalalardyng tarihy otandyq jәne sheteldik sayahatshylardyng qyzyghushylyqtaryn arttyrary anyq. Sol sayahatshylarynyz kóbi­ne Arystanbabta bolyp, Týrkistannan qay­typ jatady. Týrkistangha ótken jyly 24600 adam, ishki turizm boyynsha 580900 adam barghan eken. Biyl búl kórsetkish óse týspese, azaymasy anyq. Mine, osy sayahatshy nemese ziyarat etushiler Otyrargha atbasyn búrsa, el tarihyna qanyghyp, ruhany bayyp qaytar edi.

Turizmdi damytu túrghyndardyng túr­my­syna da ong әser eteri anyq. Jergilikti túr­ghyndar qolónermen ainalysyp, kәdesyilar jasasa, últtyq naqyshta oi-órnekter salyn­ghan búiymdardy, toqylghan kilem-kestelerdi turisterge úsynsa, er-azamattarymyz at arba, týielerin qomdap «Otyrartóbe - Arys­tanbab - Týrkistan» baghyty aqyly qaty­nay­­tynday jaghday tusa, júmyssyzdyq azay­yp, halyqtyng túrmysy jaqsarary mәlim. Yaghni, memleketting abyroy-tanymaldylyghyn, ekono­­mikalyq-әle­u­­mettik jaghdayyn arttyra­tyn tu­rizmning jergilikti túrghyndargha da pay­dasy kól-kósir. Oty­rardyng turizm ortaly­ghy­na ai­nalghan­dyghyn qalaytynymyz da sondyqtan.

Raushan TÁUIRHANQYZY, jurnalist.

Ontýstik Qazaqstan oblysy.