Bir bayqaghanym, úly túlghalardyng esimi berilgen mekemelerde sol túlghagha layyq erekshe bir tylsym kýsh pen jangha jayly energiya payda bolady eken. Astanadaghy №87 Abay atyndaghy mektep-gimnaziya úly aqyngha say ghajayyp kýshke bólenip túrady. Kirseng - shyqqysyz, mektep oqushylarynyng da Abay shygharmalaryna niyeti auyp qúlshynyp túrady.  

Negizi sózding kiyesi bar ghoy, tarihy túlghalardyng esimi kóp ataghan sayyn  ruhtanyp, últ mereyin kótere týsedi. Qabanbay batyrdyng «Alys-tuys demeymin, kim búryn atymdy atasa, sony qoldap ketpekpin» degen sózinde ýlken mәn bar. Kez kelgen úly túlghanyng ruhy ólmeydi, últyna jaqyn dem berip túrady. Shayqasqa attanghan el batyrlarynyng attaryn úrandatyp aiqaylaghanda erekshe kýsh-quat, qaysarlyq payda bolyp, aruaqtanyp ketetinin tarihtan bilemiz. 

Qabanbaydyng aruaqy batyr bolghandyghyn dәleldeytin anyz bar. 

Qaraqypshaq Ernazar batyr, Jәnibek batyrdan: 

- Ómirinde kimning erligi eren dep bilesin? – dep súraghan eken. Sonda Jәnibek:

- Qabanbayday batyr bolghan emes, Qabanbay aruaqty batyr edi. Bir ózi kele jatqanda ekpininen 400-500 adamnyng dýmpui bilinushi edi. Qabanbay qara nópir jaugha tiyiskende kirgen jaghy esik, shyqqan jaghy jol bolyp qala berushi edi, - dep jauap bergen eken. Ýsh jýzding úranyna ainalghan Qabanbay batyrdyng erlik jolyndaghy tarihy Esil, Núra ózenderi men Arqa jerimen tikeley baylanysty. Qalmaqtyng qamalyn ala almay amalsyz ishtey qatty shiryqqan Abylaydy daghdarystan alyp shyghyp, eshkim búzugha dәti shydamaghan qamaldy Qabanbay men Espenbet batyrlar búzyp shyghatyny «Qabanbay» dastanynda  bylaysha aitylady:

Búzatyn bir әdisti tapty batyr,
Búzghanda aighaylady qatty batyr.
Neshe myng bolsa daghy keyingi әsker,
Qaptady «Qabanbaylap» artqy batyr.
Qysqasy qazaq jenip, qalmaqty aldy,
Qabanbay «handay» bolyp ardaqtaldy.
Abylay Qabanbaydy «han» dep qaqty,
Qymbatty Espenbetke tonyn japty, - deydi. 

«Qabanbaydyng sipaty» degen hissada batyrdyng kelbeti suretteledi. 

Adamnan túsyndaghy ózgeshe qyp,
Jaratqan qúdireti men pәruardiger.
Bar eken mandayynda qoyyn tobyq,
Múny júrt batyrlyqtyng belgisi der.
Qantarda tughan eken sheshesinen,
Erlikting ýles ala esesinen.
Denesi bir jastaghy baladay bop,
Bayqalghan ghalamaty mýshesinen.
Jan bopty engezerdey alyp dene,
Sayma-say kelgen symbat barlyq dene.
Jasynan er mýsini bayqalmasa,
Ataydy nar bala dep halyq nege?
Mandayy kerek qarys jalpaq eken,
Tanauy dónes kelgen talpaq eken.
Býrkittey toyat alghan túghyrdaghy,
Shyghynqy tós sýiegi shalqaq eken.
Dóngelek tóbesine marjan týigen,
Kiygeni qos shashaqty qalpaq eken.
Jan eken biyik qabaq qoiy qasty,
Kónek pe degendeysing kórseng basty.
Ishinen qalyng toptyng tanylatyn,
Aqyrsa arystanday dauysy ashy.
Bar eken qyzyl qaly iyeginde,
Bir min joq júmyr bitken sýieginde.
Tas bar ma desetin el jýreginde,
Bes atty qúiryqtan ap jerge úratyn,
Qayraty bolghandyqtan bileginde.
Ári etti, әri kórkem, boyy biyik,
Keliser ýstine alsa sauyt kiyip,
Qyrannyng úshardaghy topshysynday,
Túratyn kóterinki qos eki iyq. 

Qazbek Tauasarúlynyng aitqandarynan taghy bir mysal keltireyin. 

«1735-siyr jyly kók shyghyp, gýldegende úrys Tarbaghatay Alakól tónireginde edi. Jekpe-jekpen bastalatyn soghysta Shahdor men Ubashy kelisip,  Arqauyl degen jiyrmanyng ishindegi jigitti shygharatyn boldy. Arqauyl dәu jigit eken, astyndaghy qarageri esektey bolyp kórinedi. Ortagha shyqqan jigit: 

-Qabanbay! Qabanbay shyqsyn! - dep aighay saldy. 

Abylay úrysqa ózi basshylyq etken-di.  Óitkeni úrystyng ayaghy jinaqtalyp, oirattan soghysargha adam qalmaghanday bolatyn. Alghashqy kezekte Aghalyq jekpe-jekke shyqpaq edi.  Qalmaqtyng myna aiqayy әdeyi jasalghanyn bilip Abylay qanyn ishine tartyp «Men barayyngha» shyqty. Búl biyl jasy biyl alpys jetige shyqqan Qabanbaydy qalayda jibermeuding joly bolatyn. 

Qalmaq jaghynan shyqqan jigit Arqauyl ózi de adyrlau bireu me, «odan basqannyng keregi joq» dep aighaylaydy.  

- Nauryzbay shyqsyn, Nauryzbay, -  degen sózder qazaq arasynan estilip jatty. Nauryzbay tory ala atynyng qúiysqanyn qysqartyp, ómildirigin alyp tastap, shap aiylyn da, tós aiylyn da qatty  tartyp dayyndala bastady. Kóbimiz jasy kelgen adamnyng jekpe-jekke shyqqanyn qalamay túrmyz. Ásirese, Bógenbay shyjkóbek boldy. 

-Qabanbaydy jibermeu kerek! – dep qozghalaqtap ketti. Abylaydyng da kýigelektenip túrghanyn bayqadym, Qabanbay qubas atty kóldeneng tartqyzyp, ol da tartpasyn tarttyrdy. 

- Qabeke, qoyynyz! – dedi Abylay. 

-Ajalyna asyghyp túr eken, ózim-aq baryp sәtin keltirip qaytayyn, - deydi Qabanbay nart.

-Qabanbay! Qabanbay, shyq beri! – dep Arqauyl qazaqsha aighaylaydy.  Nauryzbay:

-Úrys úzaqqa ketedi, Qabekenning shydauy qiyn bolady, - dedi. Qabanbay alghan betinen taymaytyn adam. Ol eshkimdi tyndamay atyna mindi. Shapqan da joq, jelgen de joq. Qoy qayyryp keluge bara jatqan adam siyaqty, tipti kýigelektenbeydi de, nayzasyn kóldeneng ústap jayymen barady. 

Arqauyl Qabanbaydy kórgen son, nayzasyn ontaylap túra shapty. Ol tipti ilip tastay salamyn dep oilasa kerek. Qatty kelgen Aqdauyldyng qolyndaghy salmaqty nayzasyn qylyshpen ýstine qaray qaghyp, eki bólip tastady.  Arqauyl qayta ainalyp qalmaqtaryna shauyp baryp, taghy bir nayza ústap qaytty. Ilip tastay salmaq shaldyng onay emes ekenine kózi jetti de endi kynabynan qylyshyn suyrdy. Ol qylyshyn suyrghansha Qabanbaydyng nayzasy onyng iyghyna tiyip, ol attan auyp týsti. Biraq, nayza darymaghandyqtan ol jerden túra salyp, atyna qayta jarmasty. Atyna mine bergende, Qabanbay ony qayta sayyp týsirdi. Qalmaqtyng kónili shamasy búrynghyday dardang emes, su sepkendey basylghan. Búl jol ol atqa jarmaspay, at ýstindegi kisige nayzasyn ala jýgirdi. Nayza Qabanbaydyng qalqanyna tiydi. Qabanbay saspady. Anany Qabekeng óltiru ýshin emes, jezdesimen oinaghan baldyzday kóretin siyaqty. Qabanbay at ýstinde sheginip, qalmaqty atynan alystatyp ketti. Attygha jayau ne istey almaq? Qabanbay taqymyn qysyp edi, Qubas at tikesinen tik sekirip, jau janyna keldi. Qabanbaydyng qolyndaghy almas jarq etti. Arqauyldyng basy almaday bólinip qaldy. Qabanbay artyna qaraghan joq, basqa maqtanshaq batyrlarsha maydanda sholan úryp túrmady. 

Onyng artynan bolghan keskiles jarty aigha sozyldy.  Qalmaqta qarsy túrar qauqar qalmady. Bóri apanyna tyghylghan qasqyray byt-shyt bolyp ketti». 

Qabanbay batyrdyng tarihy derekterin sýisine oqyp shyghyp, oy bóliskendi jón sanadym. Tarihtaghy batyrlyghynyng ózi oqyp otyrghan adamgha erekshe ruh beredi.  Sport keshenderining negizgi maqsaty últtyng batyr úldary men qyzdaryn ruhty, namysty etip tәrbiyeleu ghoy. Qazaqtyng namysty úldary men qyzdaryn aruaqty babalardyng ruhy qoldap sport arenalarynyng birine Qabanbay esimin berse,  el ruhy taghy bir ruhany janghyryp qalar edi.

Almahan Múhametqaliqyzy

Abai.kz