«Dәstýrding ozyghy bar, tozyghy bar»
Qazir bizde ne kóp aqyl aitqyshtar kóp. Al qay salanyng da bilgishteri tipti de jetip artylady. Sózderin tyndap otyrsan, bәrin de bilip qoyghan, bәrin de zertep, «dәl osylay bolady» dep úigharym jasap ta qoyghan. Qarsy pikir degendi moyyndamaydy, tek ózinik ghana dúrys, ózgeni mýldem qate.
Múndaylar qazir qay ghasyrda ómir sýrip otyrghandyghyn, zamannyng әldeqashan ózgerip ketkendigin, adamdardyng da mýldem basqa ekendigin úmytyp ketken synayly. Bir qyzyghy, múndaylardyng keybireuleri bayaghyda dúrys bolghanymen, qazir tipti basqa maghynagha ie bolghan, al keybireuleri damuymyzgha kedergi keltiretin dýniyelerdi bәrimizge tyqpalap әlek.
Búl, әsirese, qazaqtyng dýniyetanymy men salt-dәstýrlerine kelgende qatty órship ketetindigin qaytersin. Qazaqtyng ótken ómirin sol qalpymen býginge kóshirgisi keletinderdi kezdestirgende búlar shynymen qazekenning ózi aitatyn «Dәstýrding ozyghy bar, tozyghy bar» degen maqalynan mýldem habarsyz ba dep qalasyn. Endi osylardyng qatarynda elge belgili, ózin qazaqtyng salt-dәstýrlerin jetik bilemin deytin azamattar kezdesip qalghanda tipti ne aitaryndy da bilmey qalady ekensin.
Al endi búghan dәlel degening jetip artylady. Belgili abaytanushy, elge syily azamattyng biri Omar Jәlel Tarazdaghy Nazarbaev ziyatkerlik mektebine leksiya oqugha barghanda salghannan-aq: «Qyzdar akademik bolmauy kerek, olar akademikterdi dýniyege әkelui kerek» dep, qyz balalargha oqudyng qajeti joqtyghyn megzep, aidy aspangha bir-aq shygharghan. Onysymen qoymay, qyzdardy markerge úqsatyp, olardyng siyasy tausylghanda laqtyryp tastaytyndyghyn, qyzdardy da solargha tenep, ózinshe bir «keremet janalyq» ashqan.
Sonda qyz balalar, yaghny myna siz ben bizding balalarymyz, qaryndastarymyz ben apalarymyz mynau HHI ghasyrda ghylym men ilimge úmtylmay, otbasy, oshaq qasyna kamalyp, tek úrpaq kóbeytumen ghana ainalysuy kerek pe? Ózgesi-ózge, Áliyasy men Mәnshýgimen batyr ataghy shyqqan, el bastaghan Tomiris sekildi patshasymen әigili qazaq halqyna, qyzdaryn er balamen kem etpey tәrbeleytin ata-analargha osy da aitylatyn sóz be? Qyzdarymyz óner men bilinen, ghylym men tehnikadan jaqsy janalyq ashyp, әlemge qazaqty tanytyp jatsa, kimge kóp kórinipti? Men búl jerde tipti kóp balaly analardyng qazirgi tirshilik jaghdayy jayly tipti de sóz qozghap otyrghan joqpyn. Búl abaytanushynyng tipti Abay hәkim aitpaghan, Abay aqynnyng ony aitugha auzy barmaytyn dýniyeni kónirsekteni ózgelerge sol Abaydy kemsitkeni bolyp shyqpay ma?
Qazekeng qashanda tauyp aitqan ghoy. «Andamay sóilegen auyrmay óledi» degen mәteli dúrys bolyp shyqqan. Álgi abaytanushynyng ózinshe «tauyp aitqan sózi» býkil ghalamtorgha tarap ketip, talaylardy dýrliktirdi. Aldymen sol mektepting oqushysy Ayaulym Qanatbek degen jasóspirim: «Men nege osy HHI ghasyrda bidenege qol jetkizu ýshin emes, bala tabu ýshin oquym kerek?» dep, óz pikirin qymsylmastan aityp tastady. Ile-shala osy oqu orynyng basshylyghy da búl abaytanushynyng emes, óz oqushysyn pikirin qoldaytyndyghyn bildirdi. Búdan son, Bilim jәne ghylym ministrligi búl ghalymnyng tújyrymymen mýldem kelispeytindigi de ashyq aitty. Ministrlikting aituyna qaraghanda, qanday da oqu orny kimdi shaqyratyndyghyn bilui kerek eken.
Bir qyzyghy, búl kisi aitaryn aityp alyp, artynan әrtýrli syltau tauyp, jaltarugha tyrysatyn kórinedi. Mәselen, orys tildi Tengrinews.kz portalynyng tilshisi múnyng jayyn súraghanda, әlgi avtorymyz әielder turaly aitqanda sonau HVIII ghasyrda ómir sýrgen ataqty batyrymyz Syrym Datúlynyng sózine silteme jasaghandyghyn, al jalpy ol búl sózimen qyzdargha til tiygizudi oilamaghandyghyn aityp, aqtalyp baghypty. Eger «filologiya ghylymynyng kandidaty» degen ataghy bar adamnyng dәiektemesi osy bolsa, onda bizding de esh aitarymyz joq.
Taghy bir qyzyghy, jas qyzdardy oqu-ilimge mes, tek ýide otyryp bala tabugha ýndep, onysymen qoymay olardy siyasy tausylghan song laqtyryp tastaytyn dýniyege yaghny qajetsiz tauargha tenegen ghalymnyng esh jazyghy joq kórinedi. Barlyq kinә qazaqsha oilay almaytyn, sondyqtan avtordyng sózine týsinbegen qazirgi artta qalghan bizding qoghamymyz kórinedi. Jәlel myrza búl oiyn Skifnews.kz-ge ashyq bildiripti.
«Mening bar aiybym - qazaqsha sóilep, qazaqsha oilaghanym. Biraq kópshilik qazaqsha oilaudan ketip qalghan eken, men sony bilmeppin, bәrin týsinedi dep oilappyn. Sol ýshin de sizderding aldarynyzda aiyptymyn», -deydi ghalym.
Demek, әli mektepti de bitirmegen, kәmeletke tolmaghan qyzdarymyzdyng aldyna baryp, olardyng bar maqsaty - tek qana bala tabu dep, eskilikting etegine jarmasqan adam emes, dúrys qazaqsha oilay almaytyn myna siz ben biz kinәli ekenbiz. Ne degen keremet tújyrym desenizshi. Ózgeni bylay qoyghanda, qyz bala ósirip otyrghan kez-kelgen ata-ananyng ishinen: «Osy balamyz eshqanday bilim almasyn, eshtenege qol jetkizbesin, tek qana bireuding otbasynda qamalyp, bala taba bersin» dep ansaytyndary tabyla qoyar ma eken? Qay ata-ana balasynyng ózgelerden artyq, júrtty auzyna qaratytyn aqyldy da, ómirde joly balghan jan dәrejesine kótirlgendigin qalamaydy deysin? Qyz da bolsa әke-sheshesining abyroyyn ardaqtatsa, nesi jaman, nesi aiyp? Aytpaqshy, tek qana qazaqsha oilaytyn, sonysymen de kóshten qalghan bizderding oghan aqylymyz jete qoyar ma eken?
Aytpaqshy, «Ózim bilem» dep ózeureytinderding qatarynda Jәlel myrza jalghyz emes eken. Oqyrmandar arasynda biraz dau tughyzghan «Salttar әlemine sayahat» kitabynyng avtory Berdaly Ospan «Vremya» gazetine bergen «Toqal әiel emes, toy shashylu emes» («Tokal ne jena, toy ne razoreniye») degen súhbatynda qazaq qyzdarynyng bóten úttyng ókiline túrmysqa shyqqandyghy tang qalarlyq emes ekendigin, jalpy internsionaldyq otbasy qazaqtarda búrynnan da bolghandyghyn, olardy «shala qazaqtar» dep ataytyndyghyn toqtala kele, búghan mysal retinde ataqty әnshi Mayra Uәliqyzyn keltiredi. Al ózge últtyng jigitining etegin ústaghandardy jazghyrghandardy «umnikter» dep keketip: «Kogda ya chitai, chto pishut takie umniki, daishiyte volu emosiyam, prosto sochustvui iym.» dep týirep ótedi. Avtor, sirә, múnday nekeler orys nemes qytay sekildi elderge esh qauip joqtyghyn, óitkeni olardy alghandar da, olargha tiygender de ne orys, ne qytay bolyp ketetindigi, al qazaq sekildi azghana últtyng ókili orys alsa da, orysqa tiyse de orys bolyp ketetindigin ne bilmeydi, ne bilgisi kelmeydi, ne orys gazetining yghyna jyghylady.
Qolaqpanday bir bettik súhbattyng avtory úlan-asyr toy jasaudy da qazaqtyng eng bir myqty salty dep esepteytin sekildi. Óz sózinen mysal keltire ketelik. «Y menya ocheni vozmushaYt nyneshnie modnoe zayavleniye: «Oy, u nego deneg y tak ne hvataet, a on beret kredit y toy ustraivaet!». V takih sluchayah ya govoi: «Kakie tvoy problemy? Razve iz tvoego karmana on kredit pogashati budet?». Mynaday «myqty» uәj keltirip otyrghan adamgha birdene deuding ózi artyq sekildi. Tek bir aitatynymyz ysyrapshyldyq pen danghazalyq eshkimge de abyroy әpermegen. Bay da baquatty elder asta-tók baylyghymen emes, asa ýnemshildigimen, qay nәrsege de bayyptylyq qaraghandyqtan shalqyp ómir sýrip otyrghandyghyn eske sala ketelik. Onyng ýstine qasiyetti dinimiz de bosqa shashylghandy onsha qúptaghandyghy belgili.
Al qalghanyn oqyrmandardyng tóreligine qaldyrdyq. Bizdiki tek ótkenning bәrin talghamay, súryptamay, aqylgha salmay osy zamangha kóshire salu - ózge júrttarmen qatar algha úmtyluyshylyqtan góri keri ketushilikke kóbirek úqsaytyndyghyn bir mәrte eske sala ketu edi.
Jaybergen Bolatov
Abai.kz