Týnde mamama Məskeuding saghatymen 23-30-da zvondadym. Búl kezde Qazaqstanda týngi 2-30. Mamamnyng úiyqtamay jatqanyn bilem ghoy. Mamam ghana emes, bizding Jetisay ónirining kóp adamy songhy kýnderi qorqynyshtan úiyqtamaydy.

Halyqty aidyn-kýnning amanynda osynday əbigerge sap qoyghan Ózbekstangha bizding biylik talabyn qoya ala ma? Anau su basyp, ýiinen, qansha malynan, malqora, shópqarasynan, tapshan, as ýiinen, garajynan, ýy ishindegi qansha jihazynan aiyrylghan qazaghynyng qúqyghyn qorghay ala ma?

Bireu ýidi kreditke salghan shyghar? Jana ýiine bir ay búryn ghana kirgen shyghar? Quanyp, jihazdyng bərin janadan alghan shyghar?

Bireu balalaryn quantayyn dep ýlken teledidardy kreditke alghan shyghar? Bireu holodilinikti kreditke alghan shyghar? Bireu ishpey-jemey qyzynyng jasauyna songhy ýlgidegi "spalinyy garnitur" aparghan shyghar?  Bireu kózining mayyn tausyp, biyl janadan kórpe-tósek tikken shyghar?

Beli qayysyp, bala-shaghasymen kýn astynda qarbyz-qauyn, qiyar, qyzanaq ekti. Kartoshkasy týinep, endi jeyin dep jatqanda su bərin shaydy da ketti.
"Jana kartoshkany quyryp jegen dəmdi ghoy" dep ózimiz bala kezimizde kartoshkany qazyp alatyn kezdi kýtetinbiz. Sonyng ózi bizge quanysh syilaytyn. Talay balanyng úiqysy, quanyshy úrlandy.

Ou, sonyng óteuin Sardoba su qoymasyn salarda shekara məselesin eskermegen Ózbekstannan súray alasyndar ma? Senderding jalpaqsheshey minezdering bizdi toydyrdy, sharshadyq, jalyqtyq.

Osy kýnge deyin su bermey Jetisay, Maqtaral ónirin qaqsatqan ózbek biyligi tynysh jatqan auyl halqynyng basyna ólim qaupin tóndirgeni ýshin (Qúdaygha shýkir adam shyghyny joq) jauap beruge tiyis! Búl - tabighy apat emes, búl ózbekterding su qoymasyn dúrys salmaudyng saldary. Eger biz su qoymasyn dúrys salmasaq, Ózbekstan qanshama talabyn qoyar edi.

Byltyr auylda anamnyng qasynda boldym. Su joq. Qyzanaqty krannyng suymen, yaghni, auyz sumen ósirdik. Qanday da ósimdik aryqtyng suymen jaqsy ósedi. Biz emes, auyldaghy barlyq ýiding kýii sol. Ózi qalt-qúlt etip, Ózbekstan su bermese de, qyzanaq, qiyaryn birdene etip, ósirip, jep otyrghan, onsyz da beyneti auyr auyldyng halqyn sorlatty-au.

Ózbekstannan sol sudy alyp beruge jaramaghan biylikten ne kýtuim kerek?
Qazaqstan - ózbekterding Reseyge shyghatyn joly, qansha tauaryn bizding jolmen aparady. Jolymyz auyr-auyr KamAZ-dardan shúryq-tesik bolmay ma?

Ou, keudelerinde jan bar ma?
Sol sudy "mine, biz senderge mynanday kómek jasap jatyrmyz" dep talabyndy qoyyp túryp aluyna bolar edi ghoy. Biraq sender sharuany qaytesinder? Kýnge qaqtalghan kýn adamy sender ýshin songhy kezekte ghoy.

Men Məskeude ylghy "Qazaqstannanmyn" dep keude kere aitam. Ózimdi Qazaqstannyng qorghauyndaghy adamday sezinem, joq, sezingim keledi.
Sharuasyn qorghay almaytyn biylik shette jýrgen maghan qaydan qorghan bolsyn?!

Joq, men ózime senem! Siz de tek qana ózinizge seniniz.
Qoghaly auylynyng jigitteri eki-ýsh kýnnen beri týnde de úiyqtamay sudy bógep jatyr eken. Auylyn, ózderin su tasqynynan qorghau ýshin. Dúrys jigitter. Sender beybit kýnning batyrysyndar! Sumen alysqansha biring maqta, biring qauyn-qarbyz egip, sharshap, endi demalam dep edinder...

Qúday Jetisayym men Maqtaralyma jar bolsyn!

Ayagýl Mantaydyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz