Maqpal MÚQANQYZY. Altynbek Sәrsenbayúlynyng ólimi boyynsha sottalghan sheneunikting týrmedegi ómiri
Qoghamdyq belsendi Kәribay Qúsayynov Altynbek Sәrsenbayúlynyng ólimi boyynsha úzaq jyldargha sottalghan búrynghy sheneunik Erjan Ótembaevtyng bostandyqta jýrgenin joqqa shygharady.
Qoghamdyq belsendi Kәribay Qúsayynov Altynbek Sәrsenbayúlynyng ólimi boyynsha úzaq jyldargha sottalghan búrynghy sheneunik Erjan Ótembaevtyng bostandyqta jýrgenin joqqa shygharady.
Vadim Kuramshin astanalyq koloniyada tәrtipti qadaghalau kenesining tóraghasy, 25 jylgha sottalghan Sergey Potolovtyng «jayly oryndar» ýshin aqsha jinaytynyn, oghan tapsyrmany sol týrmede otyrghan búrynghy sheneunik, Altynbek Sәrsenbayúlynyng ólimi boyynsha sottalghan Erjan Ótembaevtyng ózi berui mýmkin ekenin aitqan edi.
«TEK BOSTANDYQ QANA JETPEYDI»
Senat apparatynyng búrynghy jetekshisi Erjan Ótembaev 2006 jyly Altynbek Sәrsenbayúlynyng ólimi boyynsha iste basty tapsyrys berushi retinde tanylyp, 20 jylgha bas bostandyghynan airylghan bolatyn. Ol sodan beri Astana qalasyndaghy ES 166/10 qatang tәrtiptegi koloniyada jazasyn ótep jatyr.
Osyghan deyin Erjan Ótembaevtyng bostandyqta jýrgeni turaly týrli sybystar taraghan edi. Biri onyng Almatynyng shetindegi villasynda ekenin, endi biri Dubayda demalyp jýrgenin aitqan bolatyn.
Astana qalasynda ornalasqan osy koloniyada jazasyn ótep, bostandyqqa
Astana qalasyndaghy týrmeden jazasyn ótep shyqqan Kәribay Qúsayynov. Almaty, 26 qazan 2011 j.
shyqqan Kәribay Qúsayynov Erjan Ótembaevtyng bostandyqta emes, týrmede ekenin aitady.
– Men keshe zonagha habarlastym, onyng sol jaqta ekenin aitty, – deydi Kәribay Qúsayynov.
Kәribay Qúsayynov Azattyq radiosyna Erjan Ótembaevtyng týrmede qanday jaghdayda «jazasyn ótep jatqanyn» aityp berdi. Astananyng búrynghy sheneunigine erekshe qolayly jaghday jasalghanyn aitqan Kәribay Qúsayynov «oghan tek bostandyq qana jetpeytinin» aitady.
– Erjan Ótembaevqa sanatoriy ne kurorttaghyday jaghday jasalghan. Ol qazir №1 otryadta túryp jatyr. Onda negizinen sharuashylyq qyzmet atqaratyndar – ashana júmysshylary men týrmedegi tәrtipti qadaghalau kenesining mýsheleri túrady, – deydi Kәribay Qúsayynov.
«VIP-GhIMARAT»
Kәribay Qúsayynov Erjan Ótembaev túryp jatqan týrme ishindegi «VIP-ghimaratty» bylaysha sipattaydy:
– Búl jaryq eki qabatty ghimarat. Edenge kilem tóselgen. Onda
Kәribay Qúsayynovtyng aituynsha, týrmening ishki erejeleri de búrynghy sheneunikke jýrmeydi. Onyng oiynsha, Erjan Ótembaev búl mindetten bosatylghan boluy mýmkin.
– Ol tekseruge barmaydy. Bir jyl boyy jazamdy sol koloniyada ótegen uaqytta ony tekseruden birde-bir ret kórmedim. Al tekseru – sottalushylar ýshin manyzdynyng manyzdysy. Tanertengi jәne keshki tekseruler óte kóp uaqytty alady, ystyqta da, suyqta da, janbyr bolsa da, ashyq aspan astynda da sottalushylar túrady. Búl ishki erejening ajyramas bóligi. Eger qarapayym sottalushy tekseruge shyqpasa, әkimshilik tәrtippen jazalanady, – deydi búrynghy tútqyn.
JALGhYZ JÝRMEYTIN TÚTQYN
Onyng aituynsha, Erjan Ótembaev týrmedegi basqa tútqyndardan oqshaulanghan, jeke tamaqtanady.
– Onyng janynda ózi ýshin jәne tәrtipti qadaghalau kenesining tóraghasy Potolov ýshin tamaq әzirleytin sottalushylardan saylanghan aspaz túrady. Yaghni, ol sottalushylardyng negizgi massasymen kezdespeuge tyrysady, – deydi ol.
Kәribay Qúsayynov sottalushylar men Erjan Ótembaevqa beriletin tamaq
sapasyndaghy aiyrmashylyqty da atap ótedi. Qarapayym sottalushylargha ekinshi sortty etting ózi jetpey jatsa, Ótembaev túratyn jataqhana aulasynda kәuap jii quyrylyp jatady eken.
– №1 otryadtyng jataqhanasy basqa otryadtardan alshaq ornalasqan. Sondyqtan aulasynda kәuap jii quyrylyp jatady. Ol ózin-ózi eshteneden shektemeydi, – deydi búrynghy tútqyn.
Onyng aituynsha, ózge sottalushylargha ýiinen sәlemdeme dorbamen jetip jatsa, Ótembaevqa qoydy tiridey kólikpen әkeledi.
Kәribay Qúsayynovtyng aituynsha, týrmedegi eng jayly júmys – kitaphanashy bolu da Erjan Ótembaevqa búiyrghan.
– Men onyng gazonokosilkamen (kógal shabatyn qúral) kitaphana
Qazaqstan qylmystyq atqaru jýiesi komiytetining ghimaraty. Astana, tamyz, 2010 j.
manyndaghy shópti oryp jýrgenin birneshe mәrte kórgenmin. Sebebi, kitaphana manynda arnayy shóp týri ósiriletin, – deydi ol.
Onyng aituynsha, kitaphana men jataqhanagha euro ýlgidegi jóndeu júmysy jasalghan. Búl júmystardy Erjan Ótembaevtyng ózi jeke qarajatyna jóndetkeni turasynda sottalushylardan estigenin aitady.
Erjan Ótembaev «qauipsizdik maqsatynda ma, әlde basqa sebepten be – eshqashan jalghyz jýrmeydi» eken.
Kәribay Qúsayynovtyng aituynsha, basqa tútqyndargha ereje boyynsha ýsh aida bir ret tuystarymen kezdesuge rúqsat etilse, Ótembaev aiyna bir ret әielimen kezdesip túrady.
– Ótembaevqa songhy bólme berilgen. Otbasymen tek sol jerde ghana kezdesedi. Búl - óte keng bólme. Onda da ýlken teledidar bar, kilem tóselgen. Kondisioner de ornatylghan, – deydi Kәribay Qúsayynov.
QOYGhA – RÚQSAT
Erjan Ótembaevtyng júbayy Ludmila Ótembaeva kýieui turaly týrli sybystardyng bәrin joqqa shyghardy.
– Kәuap quyrdy degen ne sóz? Mysaly, men kezdesuge barghan kezde palau, mәnti, taghy basqa tamaq pisiremin. Onyng ne aityp otyrghanyn bilmeymin.
Ol Erjan Ótembaevtyng tuystarymen qanshalyqty jii kezdesip túratynyn naqtylamasa da, «zandy» kezdesulerden bólek «qosymsha kezdesuler» de bar ekenin sezdirdi.
– Zandy kezdesuler bar. Toghyz aidan keyin zang boyynsha jenildetilgen rejim berilgen. Yntalandyrugha baghyttalghan kezdesuler bar. Ýlgili әreketi ýshin beriletin kezdesuler de bolady. Ol búghan layyqty. Onyng endi terrorist emes ekenin bilesizder ghoy, - deydi Ludmila Ótembaeva.
«ÝLGILI TÚTQYN»
Erjan Ótembaev otyrghan Astana qalasyndaghy ES 166/1 koloniyasynyng bastyghy Aqylbek Ábdirahmanovtyn aituynsha, Erjan Ótembaev týrmege týskennen beri jazalau mekemesinen eshqayda shyghyp kórmegen.
Koloniya basshysy Azattyq tilshisimen әngimede Erjan Ótembaevqa «eshqanday artyqshylyq jasalmaghanyn», tipti ony ózge sottalushylardan aiyrudyng ózi qiyn ekenin aitty.
– Men oilaghanmyn, ol kisi kelgende qanday da bir artyqshylyqtar... Eshteme bolghan joq. Tútqyndardyng arasynda jýr. Neshe jyl boldy. Tipti úmytyp ketuge bolady, – deydi ol.
Aqylbek Ábdirahmanovtyn aituynsha, Erjan Ótembaev týrmege týskennen beri birde-bir ret rejimdi búzyp kórgen emes, sonyng arqasynda 2007 jyldan beri jenildetilgen rejimge kóshirilgen, múnday rejimde jazasyp ótep jatqandar ýsh aida bir ret tuystarymen kezdesedi.
– Ýsh aida bir ret әieli kelip túrady. Onda songhy ret qysqa merzimdi kezdesu (4 saghat) 4 tamyzda bolsa, úzaq merzimdi kezdesu (ýsh kýn) 7 shildede bolghan, – deydi Aqylbek Ábdirahmanov.
«BÁRI – ÓTIRIK»
Onyng aituynsha, «jenildetilgen rejimnin» ózge rejimnen artyqshylyghy – tek tuystarmen kezdesu jiyiliginde ghana. Sondyqtan Erjan Ótembaev ózge sottalushylarmen birge túryp, birge júmys isteydi.
– №1 otryadta 56 adam bar. Solarmen birge túrady. Kýndiz kitaphanada júmys isteydi. Týnde sol jaqqa baryp jatady, – deydi týrme bastyghy.
Ol Erjan Ótembaevtyng jeke tamaqtanatynyn, týrmening ishki erejelerine
Qastandyqpen óltirilgen sayasatker Altynbek Sәrsenbayúly men onyng eki kómekshisi – Bauyrjan Baybosyn jәne Vasiliy Juravlevting deneleri. Almaty many, 13 aqpan 2006 jyl. (Suret Rahat Áliyevting "Ókil qayyn ata" kitabynan alyndy)
baghynbaytynyn da joqqa shyghardy:
– Birge túrady, birge jatady. Saghat 10-da jatady. Saghat 6-da túrady. Koloniya ishindegi barlyq sharalargha qatysyp túrady.
Aqylbek Ábdirahmanovtyng aituynsha, 5-6 jyldan beri týrmede «ashyq esik kýni» ótkizilip keledi. Ol tamyz aiyna belgilengen. «Búl kýni sottalushylardyng tuystary olar túratyn jerlerdi, tamaq ishetin oryndardyng bәrin kórip ketedi» deydi ol.
Onyng aituynsha, búl koloniya Astana qalasynda ornalasqandyqtan tekseruler jii bolyp túrady. «Sondyqtan búl týrmede bәri ashyq» deydi.
– Ay sayyn komissiya kelip, tekserip ketedi. Bizde bәri ashyq. Bizde bireuge jaghday jasau degen siyaqty nәrseler joq. Televizorda, gazetterge aitylyp jatqan nәrselerding bәri – ótirik, - dedi Aqylbek Ábdirahmanov.
