Saghynbek Imanqúlúly: «Raktyng aldyn alu jәne rak aldy aurulardy der kezinde emdeu býgingi zaman talaby»
Qyrghyz Respublikasyna enbegi singen dәriger, medisina ghylymynyng doktory, Birikken Úlyttar Úiymynyng shtab pәterindegi halyqaralyq Aqparattanu Akedemiyasynyng akademiygi, professor IYgisinov Saghynbek Imanqúlúly:
«Tәuelsizdik jemisi» atty aidarymyzdyng býgingi qonaghy, súhbattasymyz Qyrghyz Respublikasyna enbegi singen dәriger, medisina ghylymdarynyng doktory, Birikken Últtar Úiymynyng shtab-pәterindegi Halyqaralyq Aqparattanu Akademiyasynyng akademiygi, professor IYgisinov Saghynbek Imanqúlúly.
- Saghynbek agha, ghylymy ataq dәrejenizge qaraghanda « ózge elde súltan...» bolghanynyz biyikten bayqalyp-aq túr. Súhbatymyzdy óresi biyik oqyrmangha kórshiles qyrghyz eline qalay baryp, qalay kelgeninizdi qysqa úghyndyrudan bastasaq.
- Endeshe ótken ómir donghalaghyn sәlge qysqa keri búryp aitar bolsam, men IYgisinov Saghynbek Imanqúlúly 1937 jyldyng 16 nauryzynda, Jambyl oblysyna qarasty Lugovoy (qazirgi T. Rysqúlov) audanyndaghy Alghabas auylynda dýniyege kelgenmin. Últym - qazaq. Bilimim - joghary. 1954 jyly orta mektepti kýmis medalimen bitirip, sol jyly Qazaqtyng memlekettik medisina institutyna týsip, 1958 jyly Qyrghyzdyng memlekettik medisina institutyna auysyp, onyng emdeu fakulitetin 1961 jyly tamamdadym.
Qyrghyz Respublikasyna enbegi singen dәriger, medisina ghylymynyng doktory, Birikken Úlyttar Úiymynyng shtab pәterindegi halyqaralyq Aqparattanu Akedemiyasynyng akademiygi, professor IYgisinov Saghynbek Imanqúlúly:
«Tәuelsizdik jemisi» atty aidarymyzdyng býgingi qonaghy, súhbattasymyz Qyrghyz Respublikasyna enbegi singen dәriger, medisina ghylymdarynyng doktory, Birikken Últtar Úiymynyng shtab-pәterindegi Halyqaralyq Aqparattanu Akademiyasynyng akademiygi, professor IYgisinov Saghynbek Imanqúlúly.
- Saghynbek agha, ghylymy ataq dәrejenizge qaraghanda « ózge elde súltan...» bolghanynyz biyikten bayqalyp-aq túr. Súhbatymyzdy óresi biyik oqyrmangha kórshiles qyrghyz eline qalay baryp, qalay kelgeninizdi qysqa úghyndyrudan bastasaq.
- Endeshe ótken ómir donghalaghyn sәlge qysqa keri búryp aitar bolsam, men IYgisinov Saghynbek Imanqúlúly 1937 jyldyng 16 nauryzynda, Jambyl oblysyna qarasty Lugovoy (qazirgi T. Rysqúlov) audanyndaghy Alghabas auylynda dýniyege kelgenmin. Últym - qazaq. Bilimim - joghary. 1954 jyly orta mektepti kýmis medalimen bitirip, sol jyly Qazaqtyng memlekettik medisina institutyna týsip, 1958 jyly Qyrghyzdyng memlekettik medisina institutyna auysyp, onyng emdeu fakulitetin 1961 jyly tamamdadym.
Oqu ayaqtalysymen Qyrghyzdyng onkologiya jәne radiologiya ghylymy zertteu institutyna, onkologiya salasy boyynsha klinikalyq ordinaturagha, odan song aspiranturagha qabyldandym. 1966 jyly «Qyrghyz SSR -daghy teri predragynyng ólkelik ereksheligi men onyng aghymy» atty taqyryp boyynsha Alma-Ata qalasynda kandidattyq dissertasiyany, medisina ghylymdarynyng doktory, professor Aleksey Iliich Saenkonyn ghylymy jetekshiligimen qorghadym.
1966-1968 jyldary Qyrghyzdyng onkologiya jәne radiologiya ghylymy zertteu institutyndaghy keude men ish quysy isikterining sektorynda agha ghylymy qyzmetker bolyp istedim.
1968 -1970 jyldary Qaz. SSR -nyn densaulyq saqtau ministirligining 4- bas basqarmasyna qarasty Respublikalyq emhanada onkolog, al 1970-1974 jyldary Qazaqtyng onkologiya jәne radiologiya ghylymy zertteu institutyndaghy «Qaterli isikterding epiydemiologiyasy zerthanasynda»- agha ghylymy qyzmetker, odan song onyng mengerushi qyzmetin atqardym.
1974-1978 jyldary Qaraghandynyng memlekettik medisina institutynyng onkologiya kafedrasynda assistent bolyp, studentterding ghylymy ýiirmesin basqaryp, 1976 jyly Respublikalyq konkursta birinshi oryn alyp, «Kommunistik enbekting ozaty » marapatymen marapattaldym.
1978-2002 jyldary Qyrghyzstannyng Últtyq Onkologiya Ortalyghyndaghy «Raktyng epiydemiologiyasy jәne statistika» bólimining mengerushisi, al 1992-2000 jyldary Qyrghyzstannyn memlekettik medisina akademiyasyndaghy onkologiya kafedrasynyn professory bolyp júmys istedim.
Osy jogharyda kórsetilgen merzim ishinde 1000-nan asa әrtýrli qaterli isikterge operasiya jasadym. Kóp jyl ónesh hirurgiyasy boyynsha enbektenip, alghash ret «Invaginasiyalyq gastrostoma» jasaudy oilap taptym (ónertapqysh №4906823/14.0102242).
Qyrghyzstan men Qazaqstan territoriyasynda ekspedisiyalyq әdispen el arasyndaghy qaterli isikterding (predrak pen raktyn) taraluyn anyqtau jolyndaghy júmystardy basqardym. Osy istelgen júmystardyng nәtiyjesinde 1992 jyly Sankt -Peterborda, «Ónesh ragining payda boluyna biyik taudyn, etnostyq qúramnyng jәne túrmystyq jaghdaylardyng әseri (Qyrghyzstandyq modeli)» atty taqyrypta doktorlyq dissertasiyamdy qorghadym.
Agha ghylymy qyzmetker ataghyn 1986 jyly,
«Salamattyk saktoonun ardaktuu kyzmatkeri» -1993 jyly,
Jogharghy kategoriyadaghy onkologty -1997 jyly,
Professorlyq ataqty - 2000 jyly,
Qyrghyzstan Respublikasyna enbek sinirgen dәrigerdi - 2000 jyly,
Birikken Últtar Úiymynyng shtab-pәterindegi Halyqaralyq Aqparattanu Akademiyasynyng akademiygin - 2006 jyly, aldym.
Qazirgi kezde «Asian pacific journal of Cancer prevention» (Japoniya) jurnalynyn redaksiya alqasynyng mýshesimin.
2002- 2009 jyldary Almaty Medisina kolledjinde «Hirurgiyadaghy meyirbiyke isi» kafedrasynyng mengerushisi jәne Qazaqtyng onkologiya jәne radiologiya ghylymy zertteu institutynda - bas ghylymy maman bolyp júmys istedim,osy kórsetilgen jyldary 1600 juyq meyirbiyke tәrbiyelep shyghardym.
2009 jyldan bastap S.J.Asfendiyarov atyndaghy QazÚMU-ing onkologiya, mammologiya jәne sәulemen emdeu kafedrasynyng professorymyn. Jogharyda kórsetilgen újymdardyng atynan birneshe alghys pen «Qúrmet gramotalary», al 2007 jyly - Almaty qalalyq densaulyq saqtau departamentining «Qúrmet gramotasymen» marapattaldym.
Jalpy 230-gha asa ghylymy enbek jariyaladym.
Barlyghy - medisina ghylymdarynyn 2 doktor, 3 kandidat, sonyng ýsheuin tarihy otanyma kelgende dayyndap, shyghardym.
Osy jyldary «Hirurgiyalyq aurular turaly dәrisbayandama» (2009), «Onkologiyadan tandamaly dәrister jinaghy» (2010) jәne «Hirurgiyalyq aurulardyng tәjiriybelik sabaqtary» (2010) atty oqulyq kitaptarym qazaq tilinde jaryq kórdi.
- Ómir jolynyzgha qaraghanda oqyghan-toqyghanynyz, ómirlik is-tajiriybeniz qaterli isikke baylanysty bolghandyqtan, Siz tarapynyzdan qyruar júmystyng jasalghany kórinip-aq túr. Orayy kelgen sәtti keninen paydalanyp, osy dert jayly tereng bilgimiz keledi... Jer betining halqyna ýrey tudyrghan, kimge qaray atylsa ajaldyng oghy bolyp qadalar jalmauyzdyng týp túqiyanynan býgingi kýnge deyingisin súhbatymyzgha arqau etseniz, Agha?
- Aytarymdy oqyrman qauymgha týsinikti bolu ýshin osy dertti býgingi medisinanyng shamasy kelgen jerine deyingisin taratyp aityp kóreyin. Isikter qatersiz jәne qaterli bolyp ekige bólinedi. Búlardyng bir - birinen eng negizgi aiyrmashylyghy, birinshisi esh uaqytta kórshi sau úlpalargha, tinderge, yaghny mýshelerge taramaydy, nemese kóshpeydi - zaqymdamaydy, al ekinshisi - atalmysh ýrdisti mindetti týrde oryndaydy, sóitip ómirge qauip tughyzady. Al mikroskoppen qaraghanda qatersiz isikterde, olardyng kletkalary birdey bir -kelki bolyp, olar syrt pishini, kólemi jóninen analyq kletkalargha óte úqsas keledi. Qaterli isikterde, kletkalardyng kólemi, boyaalu qasiyetteri, tipti yadro men sitoplazmanyng ara qatynasy, hromosomdardyng sany, sapasy mýldem ózgerip ketedi. Keybir qatersiz isikter mýldem qaterli isikterge auyspaydy, mysaly lipoma, mioma, al keybireuleri - toq ishektegi týimeshikteri (polipteri) mindetti týrde qaterli isikke ainalady. Sondyqtan barlyq qatersiz isikterdi naqty, naqty emes dep te qaraugha bolady. Naqty rak aldy aurular qaterli isikke kóshu qabileti óte joghary keledi, al naqty emesterde búl qasiyet tómen, nemese, tipti, mýldem bolmaydy. Degenmen olardyng qóbisin isik aldy ózgerister dep qaraghan jón.
Birinshiden, isik aldy ózgeristerdi isik aldy aurulardan ajyratyp alu kerek. Isik aldy ózgeris ol aurugha jatpaydy, biraq sozyla týsse jәne ony tughyzghan sebepteri aghzadan kete qoymasa, yaghny emdelmese, onda ol mindetti týrde isik aldy, nemese isik aurularyna auysady. Ómirde kóbinese búl ekeui de rak týiinining ainalasynda ornalasady.
- Saghynbek agha, ne sebepten isik aldy ózgerister, ne aurular rakqa ainalady?
- Búl endi eldi eleng etkizer, әri óte qiyn súraq? Eger biz búl qúpiyany tez asha bilsek, onda rak auruynyng syryn biler me edik? Degenmen qazir XXI-ghasyrdyng basynda aldynghy 100-1000 jyldarmen salystyrghanda kóp nәrseni týsindik jәne rak tughyzghysh zattardy ashtyq.Taratyp aitar bolsam, olar - virustar, onkogender, gormondar, sәule shoqtary, himiyalyq rak tughyzghysh zattar - kanserogender. Búlar jeke dara, nemese qosarlanyp әser etui yqtimal jәne olardyng әrqaysysy raktyng barlyq týrinde sheshushi ról atqarady.
Kanserogender tek syrttan aghzagha týsip qana qoymaydy, sonymen qatar ishki mýshelerde de payda boluy mýmkin, әriyne múnyng bәri zat almasu ýrdisterining búzyluynan negizdelinedi. Degenmen, analyq - sau kletkanyng kenetten rak kletkasyna auysuy jedel, tez arada payda bolatyn qúbylys emes, búghan kóp uaqyt - ailar, jyldar qajet. Kóptegen zartteuler sau kletkanyn rakqa ainaluyn anyqtay týsude.
Mysaly: malignizasiya degen sóz tәjiriybede jii qoldanady, onyng týbirinde sau kletka rakqa ainaldy degen pikir, týsinik jatyr. Atalmysh ýrdisting negizinde mutasiya ýrdisin angharugha tolyq bolady, ol kletkanyng yadrosyndaghy genetikalyq ózgeristen bastalady. Payda bolghan bir rak kletkasy basqa sau kletkalarmen yqpaldasyp, olardy da ózgertedi, sóitip birneshe rak janúyalary negizdelinedi, olardy rak kletkalarynyn klondary deydi. Mutasiyanyng nәtiyjesinde jana payda bolghan rak klondary qalyptasady.
- Sonda qalay agha, adam organiyzimindegi immundar qanshama aurugha qarsy túrghanda, búghan qarsy túra almay ma?
Jalpy rak kletkalaryna mynalar tәn - atipizm, yaghny kletkalardyn ózge týrlilik boluy, yadrosynyng polimorfizmi men sitoplazmanyng әrtýsti boyauymen boyaluy, yadrodaghy bólinu ýrdisining neshe týrli dәrejede jәne dengeyde túruy. Rak kletkasy damylsyz ónip, ósedi, búl ýrdis aghzadaghy my jýielerining retteu qasiyetterine baghynbaydy jәne ol jeke dara avtonomdy basqarylady. Osylardyng nәtiyjesinde rak kletkalary kórshi sau mýshelerdi zaqymday otyryp, isikting oshaq kózi úlghaya beredi.
- Keshiresiz agha, osy Siz aityp otyrghan dertting el arasynda qalyptasqan ilespe sózde «erkegi, úrghashysy» bolady eken degendi jii estiymiz. Osyghan baylanysty Sizding aitarynyz?
- Búl endi el arasynda aitylghan qarapayym qalyptasqan sóz. Medisinada búl dertting janaghy ózing aitqan «erkegi, úrghashysy» bolmaydy. Osyghan baylanysty aitar bolsam keyde isikting ýlken kólemine baylanyssyz qan-limfa tamyrlary arqyly isik alysta ornalasqan sau mýshelerdi zaqymdap, ekinshi bir rak úyalaryn - bógelme isik oshaqtaryn tudyrady. Múny metastaz dep ataydy, onyng bolmaytyn, ornalaspaytyn jerleri men mýsheleri, kemde-kem. Degenmen әr raktyng jii bógelme isik beretin jerleri bar, mysaly: ishki mýshelerdegi rak kóbinde bauyrgha, limfa bezderine, migha, ókpege onyng ekinshi oshaghyn negizdeydi. Sýt bezderining ragy jalpaq sýiekterge jii bógelme isik beredi. Jalpy bógelme isik beru qasiyeti rak ornalasqan mýshening qan-limfa tamyrlaryna bay, ne nashar bituine tikeley baylanysty jәne atqaratyn qyzmetine de tyghyz sybaylas keledi. Qyzmetin belsendi atqaratyn mýshedegi rak jiyi, әri tez arada bógelme isik beredi. Búghan mysal: raktyng jas jәne eskirgen aghzada ornalasuyna da baylanysty bolady, al onyn birinshisinde zat almasu ýrdisi tez jәne belsendi jýredi, sol sebepti isik tez arada ózgerip, qúbylyp otyrady, әri jyldam aghzagha tarap ketedi. Mine, osynyng saldarynan jas adamdarda emdik nәtiyje óte tiyimsiz oryndalady, al egde jastaghy adamdarda almasu ýrdisining bayau jýruining negizinde kezkelgen em pәrmendi oryndalady. Jalpy emdik nәtiyje isiktin ósu dәrejesine, qarqynyna, ornalasqan jerine, morfologiyalyq týrine jәne aghzanyng immunologiyalyq hal-ahualyna baylanysty bolyp keledi. Keyingisi eng kerekti jәne óte manyzdy sebepterding biri bolghandyqtan, oghan kezkelgen dәriger ýlken mәn berui kerek.
Kóp jyldyq klinikalyq tәjiriybe boyynsha kezkelgen rakqa tәn aghzada sozylmaly ózgerister, nemese isik aldy aurular kezdesetini dәleldengen. Isik aldy auru degen úghym mýshedegi, onyng shyryshty qabatynyng kletkalary qabynu emes ýrdisten payda bolghan atipiyalyq kóriniske tap boluyn aitady. Búl kórinis tek bir jergilikti jerdegi ghana qúbylys, ol әli mýshening shekarasyn búzbaydy, ydyratpaydy. Eger atalmysh ýrdis emdelmey, úzaqqa sozylsa, onda ol rakqa ainalu qaupin tughyzuy mýmkin, onda búl obligatty, yaghny naqty isik aldy auru bolyp sanalady. Al, naqty emes isik aldy aurulardyng ómirge eshqanday ziyandyq әseri joq. Desede, patogenetikalyq túrghydan, isik aldy aurulardyn búlay ekige bólinui bir jaghynan shartty qúbylys, sondyqtan naqty emes isik aldy aurulardyng ziyandyghy joq dep olardy dispanserlik baqylamau jәne emdemeu - naghyz qatelik.
Áriyne, deni sau adamdargha qaraghanda kezkelgen isik aldy auruy bar nauqas der kezinde tolyq emdelinbese jәne rak tughyzghysh zattardyng aghzagha әseri toqtalmay qaytalana berse, onda naghyz qauipti jaghday bolyp sanalady, eger onyng kletkasynda atipizm jәne polimorfizm negizdelinse. Kóbinese tәjiriybede erte payda bolghan atipizm men polimorfizmdi displaziya degen mәtinmen belgilep jatady. Proliyferasiya kóbeyip, ýdegen sayyn onyng aimaghy úlghaya týsedi. Displaziyanyng ýsh týrli kórinis dәrejesi bar, birinshisi - әlsiz, ekinshisi - ortasha, al ýshinshisi - aiqyn kórinistegi displaziya. Keyingide - jeke oqshaulanghan rak kletkasyn kóruge bolady, biraq ol kletkalar tinning bazaldy syzyghynan ótpegendikten, ony ip situ ragy, yaghny qaterli derttin nóldik ósu dәrejesindegi isik dep sanalady. Qazirgi tanda onyng 100 den astam týri belgili. Ol ornalaspaytyn, zaqymdamaytyn úlpa, tin, mýsheler joq. Búlardyng barlyghyna tәn jalpy bir patogenetikalyq úqsastyq bar.
- Saghynbek agha, osy orayda bizding bilgimiz kelgeni búl dert túqym qualaushy keselder tobyna jatama?
- Dәl qazirgi derekterge sәikes rakty túqymqualaushy auru - dep te sanaydy, sebebi búl óspe, kletkadaghy tektik qasiyetting búzyluynan bolady, dәlirek aitsaq protoonkogenderdegi, nemese supressor - genderdegi tereng kýidegi ózgeristerdin qalyptasuynan, olar kletka ishindegi yadronyn bólinuin retteytin jýike talshyqtarynyng qyzmetin búzady, sóitip onyn ónip-ósui óz betinshe, jeke - avtonomdy bolady, búlardyng bәri molekulyarlyq dengeyde jýredi.
Gendegi mutasiya jәne onyng qyzmetterining ózgerui kóptegen sebepterden payda bolady, olardyng biregeylerine taghamdanu jәne temeki tartu jatady, sebebi taghammen birge aghzagha neshe týrli himiyalyq zattar týsedi, solardyng ishinde raktyng damuyna әser etetini kanserogendi zattar, olar aurudy odan әri qozdyrady, ýdetedi.
- Búl aitqandarynyz oqyrman qauymgha týsinikti bolu ýshin mysaldarmen tolyqtyra ketseniz?
Búghan mysaly:Temeki tartu, men nasybay atu. Bayqasanyz ejelden belgili el arasyndaghy óte jaghymsyz әdetter. Búlar 50,0% erkekterde rak tughyzady degen joramal bar. Temeki týtininde rakty qozdyrghysh himiyalyq zattar - kanserogender óte kóp, atap aitqanda qoshiyisti kómirsutegi 3-4-benzpiyren, radioaktivti zattar - poloniy-210, búlargha qosa nikotiyn, sinil qyshqyly, myshiyak totyghy, niykeli, hrom, kadmiy bar. Eger búlar úzaq uaqyt úlpagha әserin tiygizip otyrsa, mysaly: eringe, kómeyge, joghary tynys joldaryna, ókpege, óneshke, kenirdekke, rak qozdyrghysh әseri temeki týtinimen qosylyp qosarlanyp, tikeley ziyandy yqpaly eselenedi jәne qalyptasady. Atalmysh zattardyng qaldyqtary aghzadan býirek, úiqy bezi, teri arqyly shygharylyp otyrady. Úzaq uaqyt temeki tartqan, ne nasybay atqan adamdarda osylardyng oryn aluy ómirde dәleldengen qúbylys. Qazir tikeley genderge, tekke, ózderining uytty qasiyetterimen de yqpal etetin zattar belgili, olargha jatatyndar:
1. Nitritpen, nitrattar, auyr metaldardyng túzdary, myshiyak, berilliy, kadmiy, qorghasyn, niykeli siyaqty kanserogendi mikroelementter t.b., nitrozoqospalar.
2. Maylar, әsirese semiz adamdarda may úlpalarynan aromatizasiya ýrdisi arqyly artyq mólsherde estrogen gormondary óndirile bastaydy. Sonymen birge, artyq mólsherde shygharylghan ót qyshqyly ishekterdegi mikrobtardyng sandyq, sapalyq ózgeruine, ótting jýruine, túryp qaluyna әserin tiygizedi de, tikeley ót may qyshqylynan kanserogendik zat payda bolady.
3. Konservilengen taghamdarda, keptirilgen jәne ystalghan balyqtarda, nitriyt, nitrat túzdary bar.
4. Kómirsutekter kulinarlyq is-әreketke baylanysty asqazandaghy túz qyshqylymen qosylyp olardan nitrozoqospalaryn negizdeydi.
5. Arahis jәne biday siyaqty daqyldar kógerip, ózgerse olardan aflotoksin siyaqty kanserogendik qasiyetteri bar uytty zattar payda bolady.
Kanserogenezdi tejeytin zattar da bar, olar: vitaminder toby, әsirese, vitaminder S, A jәne E, tioldy qospalar - glutation, N-asetilsisteyn, kók shәy t.b.
Myna virustar adam aghzasynda isik auruyn tughyzady.
1. Epstayn-Barr virusy - Berkit limfomasyn jәne múryn quysymen kómeydegi rakty qozdyrady.
2. V,S gepatit virustary - bauyr ragynyng payda boluyna sebepti bolady.
3. Limfakletkalaryndaghy - T kletkaly virus raktyng kóptegen týrlerin qozdyrady - jatyr moynynyn, qynaptyn, tik ishektin, terinin, quyq asty bezdin, kómeydin, erkek jynys mýshelerining jәne papillomalardy. Múny papilloma virusy deydi.
Rak auruy tez arada payda bola qoymaydy, onyng jasyryn jýru mezgili 20-60 jyl. Epiydemioldogiyalyq zertteulerding nәtiyjelerinde qaterli isikterding jii taralghan jerlerinde sol isikterdi tughyzatyn virustardyng qóp taralghanyn bayqaugha bolady. Sonyng ishinde - Epstayn-Barr men bauyr V virustary. Olardyn kóp taralghan jerlerine - Ortalyq jәne Ontýstik Afrika, Ontýstik-Shyghys Aziya memleketteri, al T- kletkaly limfotropty virustar bolsa - olar keybir Japoniya araldary jәne Karib tenizining aimaqtarynda kezdesedi. Reseyde jәne Qazaqstanda T- kletkaly leykozdy qozdyrghyshtary tabylmaghan, bolsa da ol óte siyrek kezdesedi. Tәjiriybe júmystarynda adam balasyndaghy papilloma virusynyng - birneshe týrleri anyqtalghan. Ol tek jayylmaly shyryshty qabattaryn ghana zaqymdaydy, әsirese jatyr moyyn ragyn qozdyrady, sóitip olardaghy r53, E6 genderin mutasiyalaydy, auyrghan adamdardyng 90,0% -ynda osy virustyng bary anyqtalghan. Al virus qaydan, qalay júghady degen súraqqa, nauqas әielderding syrtartpasynda - olardyn erte jynystyq qatynasta boluy, erkekterdi jiyi-jii almastyruynan anyqtaugha bolady. Mәselen, jynystyq qatynasta bolmaghan jas qyzdarda - papilloma virusy 1,0%- day, jynystyq qatynysta bolghandarda - 10,0% -gha jetse, al birneshe erkektermen jynystyq qatynastaghy әielderde - 30,0% gha deyin ósken. Sonymen birge - búl virus adamdardyng 80,0% juyghy bir- birimen sýiisu arqyly júghyp, olar mutasialanyp ózgerip otyrady, sonyng nәtiyjesinde olardyng birneshe týrleri payda bolady. Papiloma virusy - kóptegen raktyng qozuyna mýmkindik tudyrady, onyng 5- jәne 8- týrleri - terinin, 16,18,31,33- týrleri - jatyr moynyn, 16-týri - quyq asty bez, 31, 33- týrleri - kómekey raktarynnyng payda boluyna negizgi sebebi bolady.
Gormonalidy jәne zat almasu ýrdisterining búzylystary әielder aghzasyndaghy reproduktivti jýiesining úrpaq damytu qyzmetterine -tikeley baylanysty. Atalmysh jýiege sýt, analyq, úiqy, quyq asty bezderi, jatyr jatady. Gormondy zat almasu ýrdisterining nәtiyjesinde aghzada estrogen, testosteron gormondarynyng mólsheri tym kóbeyip ketedi - al búlar jýktilik búzylghanda jii bayqalady. Erkek jynystyq gormony - testosteronnyn ósui, úiqy jәne quyq asty bezderde rak tughyzuy yqtimal. Ortasha eseppen barlyq onkologiyalyq aurulardyng 20,0% -ynda rakqa túqym qualaushylyq bayqalady. Biraqta, túqym qualaushylyq rak onkologiyalyq aurulardyng barlyghyn qosqanda ghana tek solardyng 5-10,0% -yn ghana qúrastyrady jәne olardan mynalardy bayqaugha bolady:
§ raktyng sonday týrin eng jaqyn degen tuystarynan angharu,
§ ata-babalarynan da kezdesui,
§ rak úyalarynyng bir ghana týiini emes, birneshe týrlerining boluy,
- adam balasynyng jas, nemese, tipti, erte kezenderinde rak auruynyng anyqtalynuy.
Áriyne, onkogenderding boluy jәne onyng ózgerui - mutasiyalanuy jәne búlardyng úrpaqtan úrpaqqa berilui rakqa tek qolayly jaghday tughyzady. Sondyqtan genetikalyq sebep pen qorshaghan ortanyng qolaysyz әserleri raktyng әr týrinde әrtýrli. Mysaly, ananyng sýt bezderindegi jәne teri melanomasynda genetikalyq sebepter 50-60,0%-day ról atqarsa, al jatyr moynyndaghy rakta onyng ýlesi 3,0%-dan aspaydy. Túqymqualaushylyq faktor rakta әli de ghylymiy-tәjiriybelik sheshimin tapqan emes, osy kýnge deyin olardyng jiyiligin, epiydemiologiyasyn, klinikasyn, diagnostikasyn, tiyimdi emdeu jәne saqtandyru joldary jan-jaqty, tereng zerttelmegen. Sondyqtan, búl teren, pәrmendi tekserudi qajet etedi.
Úzaq kýnge qaqtalu, birinshiden, tek terige ziyandyq әkeledi. Biraq, múnyng qan jәne sýt bezi ragyna da әseri bar.
Radioaktivtik - iondyq sәule shoqtaryna úshyraghan adamdardyng genetikalyq apparattarynda gendik mutasiya bayqalady da keyinnen olardyng kóbisinde rak auruy anyqtalynady. Búl kórinis Japoniyanyng Hirosima jәne Nagasaky túrghyndarynda dәleldengen, al TMD elderinde Chernobyli AES-inde bolghan. Radiy sәulesi qan jәne qalqansha bezindegi raktarda sheshushi ról atqarady.
Kәsiptik rak - dep adam balasynyng júmys isteytin jerlerindegi ziyandy óndiristik qaldyqtarynyng aghzagha kanserogendik әser etuinin payda bolatyn isikti aitady.
Qorshaghan orta - aua, topyraq jәne su - adam balasynyng tirshiligimen tyghyz baylanysty. Kólik janarmaylarynyng jartylay januy jәne sol siyaqty zavod, fabrikalardyng týtinderinde kanserogendik zattar tym kóp, mine, osylar qorshaghan ortany lastaydy, solar arqyly jogharghy tynys joldaryna - tikeley ókpede aldymen qabynu aurularyn tughyzyp, kenirdektin, nemese ókpening shyryshty qabattaryndaghy kletkalardy ózgertedi, múny metaplaziya deydi, keyinnen búl ózgergen shyrysh úlpasy rakqa ainalady.
- Býgingi kýnde kónilding qoshy men dastarhannyng sәnine ainalghan araq-sharaptyng búl auyzdyqtalmaytyn «jannyng egeui» bolghan dertke qanshalyqty jaghymdy, jaghymsyz yqpaly bar? Bireuler araq pen sharap kóp aurulardyng aldyn alady depte jatady. Sizding maman retinde aitarynyz?
Spirtti ishimdikter(Alkogoli)- auyz quysyndaghy, jútqynshaqtaghy, óneshtegi shyryshty qabatqa tikeley ziyandy әserin tiygizedi. Oghan mysal Fransiyada - onyng soltýstik aimaqtarynda kýn suyq, soghan baylanysty búl jerdegi túrghyndar - kalivados degen araqty kóp ishedi, al ontýstikting adamdary kýn jyly bolghandyqtan araqty az qoldanady, qóbinese quaty tómen jýzim sharaptaryn paydalanady. Sondyqtan búl jerde ónesh ragy siyrek tirkelinedi, ol Fransiyanyng soltýstik túrghyndarynda, ontýstikterge qaraghanda 2-3 ese jii kezdesedi. Araq eki jaqty ziyandy әreket jasaydy: birinshiden - ol jynys kletkalaryn uyttaydy, sóitip túqymqualaytyn raktardyng payda boluyna sebep bolady, al ekinshiden - analyq sau kletkalardy búzady jәne ózgertedi. Olarda rakqa beyimdilik qasiyet ornyghady, atap aitqanda mutasiya tughyzady, birneshe ret mutasiyalanghan kletkada bólinu ýrdisi búrynghy qalpyna kelmeytindey tereng әri kýrdeli ýrdiste bayqalady.
Qazirgi kezde ghylymda 100- den astam protoonkogenderding bary mәlim, olardyng keybireuleri isikti anyqtau jәne emdeu joldarynda targetti әdis - nәtiyjeli qoldanylyp keledi. Keleshekte búl jóninen tabysty bolatyndyghymyzgha kóp ýmitting bary aiqyn.
Rak kletkasynyng 1,0 sm.-ge deyin ósui ýshin azynda 90 kýn qajet eken, yaghny 30 ret kletkada yadro bólinisi bolady. Búl raktyng jasyryn jýruine 3-5 jyl kerek degen úghym. Biraq osy uaqyttyng ishinde mardymsyz bolsa da әiteuir bir klinikalyq belgi, nemese kóptegen klinikalyq belgiler tuady, alghashqysyn simptom desek, keyingisin sindrom deydi.
Bes fenomen, rak auruynyng negizgi kórinisterin bildiredi, olar mynalar:
1- quysty, nemese úlpasy qatty tinderde, mýshe quysy biteledi, osyghan baylanysty birneshe klinikalyq belgiler tuyndaydy,
2- mýshening qabyrghasy zaqymdalyp ydyrap, búzylady, búl kóriniste qan aghu, ne oiyq jara payda bolady, atalmysh belgi isiktin ekzofitti-anatomiyalyq týrinde kezdesedi,
3- mýsheni syrttan qysyp, auyrsynu sezimi payda bolyp, onyng qyzmeti búzylady,
4- aghzanyng jalpy uyttanuy әlsizdikpen, aryqtaumen, tamaqqa tәbetting shappauymen belgilenedi,
5- isikting týiin tastauy, ol kózge kórinip, qolgha seziledi.
Este saqtaytyn bir nәrse ol kletka 40 ret bólingennen keyin isikting jalpy salmaghy 1-1,5 kg. bolady. Áriyne búl kezde adam ómirine óte qauipti jaghday tuyp, alystaghy mýshelerde bógelme isik payda bolady.
Eng birinshi bógelme isik - limfa bezderinde bayqalady, biraq olar alystaghy mýshelerde de boluy yqtimal. Áriyne, limfa súiyghynyng aghym baghyty diagnostika, әsirese, em ýshin óte qajet, sebebi radikalidy em ýshin tek qana isik kózin alu jetkiliksiz bolyp sanalady, sondyqtan da búghan qosa limfa bezderin sylady, onyng qanshasyn alu, almau limfa aghymyna, bezderding sau, sau emestigine tikeley baylanysty.
Ár raktyng ózinshe bógelme isik beretin joldary bar. Mysaly: sýt bezining ragy óte jii sýiekterge, onda da jalpaq sýiekterge, bógelme isik beredi, keyde onyn ornalasqan jerine baylanysty - emshek ragynan payda bolghanyn anyqtaugha bolady. Ana bezdegi jәne býirektegi rakta - bógelme isik ókpede, toq ishektegi rakta - bauyrda oshaqtary ornalasady. Jalpy bógelme isikter ókpede, bauyrda, sýiekterde, mida ornalasady, bir ghana nemese birneshe boluy - isikting asqynghanyn, órshigenin bildiredi. Múndayda radikalidy operasiya jasaugha bolmaydy.
Isikting biologiyalyq ereksheligi, yaghny onyng qauiptiligi, qauipsizdigi kletkanyn tez, nemese bayau ósetindigine qaray sybaylas jýredi. Onyng osynday eng negizgi qasiyetin morfologiyalyq zertteu arqyly anyqtaugha bolady, neghúrlym kletka pisip, jetilmegen sayyn, ol soghúrlym qaterli jýredi. Pisip jetilmegendikti morfolog mikroskop arqyly, kletkanyn analyq kletkagha úqsastyghyn anyqtau arqyly ajyratady, neghúrlym úqsaspastyq dengeyi ósken sayyn, soghúrlym kletka jastau keledi, sondyqtan biopotensialyq qýsh-quaty joghary bolady da, ol tez ósip, úlghayady, әri bógelme isik beredi. Kletkanyn pisip-jetilu dengeyi jasqa da baylanysty, jas adamdarda kóbinese isik kletkasy da jastau bolyp, analyq kletkagha úqsas keledi.
Isikting qaytalanuy jәne bógelme isikter qoldanghan emnen keyin 1-3 jyldar arasynda jii bayqalady, sondyqtan olardy osy uaqyt aralyghynda jiyi-jii baqylaugha alyp, tekserip otyru kerek. Jalpy kórsetilgen merzimmen bógelme isikting payda boluy bitip qalmaydy, keybir isikterde olar 3-5 jyldardan keyin bilinedi, tipti, 10-20 jyldardan keyin de payda boluy әbden yqtimal. Osy kórsetilgen mezgil tek syrt ornalasqan isikterge tәn, al ishki mýshelerde - búlay boluy siyrek. Mine, osy zandylyqqa baylanysty onkologiyalyq aurular arnayy emnen keyin, ómir boyy baqylauda bolady.
- Saghynbek agha, jalpy búl dert jayly oqyrman qauym bir shama mәlimetke ie boldy. Bizding endigi bilgimizding keletini, osy dertten qútyludyng joldary. Negizinde búl dertten qúlan taza aiyghyp ketuge bola ma? Býgingi medisinanyng qauqary qay dengeyde?
Jalpy halyqqa kórsetiletin onkologiyalyq qyzmetting negizi, osy qaterli isikten aiyghu joldaryn izdeu bolyp sanalady. Qazirgi tanda әlemdik medisinanyng rak dertine erte jәne alghashqy satysyna shaldyqqandardyng ómir sýru kezenin 5 jylgha úzaruyna qol jetkizip otyr. Eskerte ketetin mәsele, ol kózben kórip anyqtalatyn qaterli isikterde (teri, sýt bezi, jatyr moyny, tik ishek, qalqansha bez) bes jyldyq ómir sýru merzimi, ishki aghzalarmen salystyrghanda joghary, búl kórsetkish 60-70 payyzdy qúraydy. Qazaqstanda (2010j) búl aurudan aiyghyp ketkender sany jyl sanap ósude: Mysaly 2009 jyly 138823 sauyqqan adam bolsa, ol 2010 jyly 144899 nauqasqa jetken. Al olardyng ishindegi 5 jyldan asyq ómir sýrgenderi 51,2 payyzdy qúraydy. Raktyng alghashqy satysynda anyqtau eki jaqqa baylanysty, birinshisi halyq arasyndaghy qaterli isikke degen kýdikting tómen boluynda, rak turaly sauattylyqtarynyng jetispeushiligi, sanitarly-nasihattyng pәrmensizdigi, al ekinshisi ol arnayy aspaptarmen qondyrghylardyng jetispeushiliginen, jogharghy sanatty dәrigerlerding ýlesine tyghyz baylanysty. Salauatty ómir saltyn saqtau, qorshaghan ortany ylastamau, raktyng aldyn alu jәne rak aldy aurulardy der kezinde emdeu býgingi zaman talaby. Degenmen 20 jyl ishinde, Qazaqstannyng kópshilik oblonkodispanserleri zamanauy qúraldarmen jabdyqtaluda, komputerlik, magnitti rezonasty, plazmaly emisiondy tomograftarmen jabdyqtaluda. Negizgi qaghida rakty boldyrmau, onyng rak aldy aurularyn der kezinde anyqtap emdeu onkologiyalyq qyzmetting basty mәselelerining biri bolyp sanalady.
- Agha, osy dertting bireuge erte, bireuge kesh jabysatynynyng sebebin osy salanyng mamany retinde qalay týsindirip berer ediniz? Adam ne sebepten búl dertke shaldyghady?
Qaterli isik jer sharynda birdey barlyq adamdarda kezdesedi, jasy 40 qa jetpegenderde dәneker tinderden payda bolatyn isik- sarkoma, al 40 jastan asqandarda -rak kezdesedi. Olar negizgi ýsh faktorgha baylanysty: fizikalyq, himiyalyq jәne biologiyalyq. Búl faktorlar qorshaghan ortada keng taralghandyqtan, solardyng әserinen әrtýrli qaterli isikter payda bolady. Mysaly qanserogendik himiyalyq zattar (3-4 benzpiyren, nitrozamiyn, aflotoksinder t.b.), adamdaghy raktyng bir týrin qozdyrsa, fizikalyq faktorlar kóbinese teridegi rakty qozdyrady, al biologiyalyq faktorlar, onyng ishinde virustar jynys mýshelerdegi rakty qozdyrady. Adamzat ómir sýru úshin, ózine kerekti zattardy óndiruge mәjbýr, al ony óndire otyryp, onymen birge qanserogenddik zattardyng payda boluyna jol beredi. Yadrolyq jarylystar adam ómirine tikeley әser etude. Ekologiyalyq jaghdaylar әrbir qúrlyqtarda әrtýrli, sondyqtan raktyng payda boluy da әrtýrli. Ólkelik ózgeshilikteri bar. Mysaly Avstraliyada teri ragy óte jii kezdesse, ol týrik tektes elderde óte siyrek kezdesedi. Europalyq әielderde - sút bezi ragy músylman eldermen salystyrghanda basym.
- Agha, osy dertke shaldyqqandargha belgili maman retinde berer kenesiniz? Elde әr týrli em-domdardy estiymiz. Bireuler jylannyn, kirpining etin jeu rakka keri әser etedi degendi kóldeneng tartady. Sizding aitarynyz?
Búl óte qate pikir, qaterli isik morfologiyalyq jolmen (mikroskoppen kórip, zertteu) dәleldense, oghan tek arnayy emnen basqa, em-dom joq! El arasyndaghy «shipagerler» shyn mәninde rakty jazatyn bolsa, osy jolmen anyqtalghan ragy bar nauqastardy, әrbir oblystaghy onkodispanserge kelip nege emdep jazbaydy? Olargha qaralghan nauqastardyng key birine qate diagnoz qoyylghanynyng saldarynan, keyde osynday jaghdaylar el arasynda oryn alyp jatatynyn kózimiz kórip,qúlaghymyz esitip jýr. «Dәrigerler rak dep diagnoz qoyghan nauqasty men emdep jazdym» dep jýrgenderi sondyqtan. Árbir adamnyng densaulyghy ózine baylanysty. Denining saulyghy birinshi kezekte adam ómirining asqar shyny. Sol biyikke shyghudyng negizgi joly tek salauatty ómir saltyn qalyptastyryp jәne saqtau.
- Agha, osy dertke shaldyqqandardyng dene mýshesining emi belgili baghyttaghy shema arqyly, elding qoldanystaghy sózimen aitar bolsaq «himiya» alu arqyly emdelse, baz biri «sәule» men kýidiru arqyly emdeledi. Búl qoldanystaghy tәsilderding qaysysyn qanday jaghdayda qoldanady? Olardyng tiyimdiligi qanshalyqty dengeyde?
Qaterli isikting tabighy shyghu tegi әrtýrli jәne adam mýshelerimen aghzalaryndaghy isikterde birdey emes. Sondyqtan da olargha әr týrli em qoldanylady. Negizgi emdeu tәsilderine - hirurgiyalyq, himioterapiyalyq jәne sәulemen emdeu joldary jatady. Búlar raktyng ósu satysyna baylanysty jýrgiziledi. Qaterli isikting I,II- satysynda tek hirurgiyalyq em qoldanylsa, al III- satysynda, keyde IV-satysynda qospaly, ne keshendi em qoldanylady. Mine osy kezde himiyaterapiya men sәule qosarlanyp, operasiya jasar aldynda, ne sonynda jýrgiziledi. Keybir isikterde songhy eki tәsil jeke týrde arnayy em retinde qabyldanady. Osy ýsh tәsilding ekeui qatarymen qoldanylsa (hirurgiya+ himioterapiya, sәule+ hirurgiya, himio+ sәule) onda qosarlanghan, nemese ýsh-tórt tәsil birinen song biri qoldanylsa (himioterapiya+hirurgiya+sәule + gormondar), onda keshendi em dep atalady. Osy tәsilderding ózdiginshe qaterli isikke әsiri bar, keybir isikterde tek himioterapiya jetkilikti, al keyde operasiyagha qarsy kórsetkishteri bolsa, onda jalghyz sәule qoldanylady. Adam aghzasyndaghy isik, sol mýshening qay bóliginde ornalasuyna da baylanysty. Mysaly óneshting moyynymen, jogharghy keude bóligining ýshten birinde sәulemen emdeu tiyimdi. Qazaqstanda barlyq onkodispanserlerde bir ynghayly (standartty) em qoldanylady, odan auytqugha bolmaydy. Sol standartta kórsetilgen em joldaryn auystyrugha da tiym salynady. Býgingi medesinada osy atalghan tәsilderge kerekti himiopreparattar jetkilikti mólsherde qamtamasyz etilgen.
Mysaly, keyde teri ragy bette oranalasqanda, onyng alghashqy satysynda sәulemen emdeuding 100 payyzdy nәtiyjesine jetuge bolady. Qan óndiru jýielerinde payda bolghan qaterli isikte- himioterapiya tәsili úzaq mezgil nauqasty sauyqtandyru jolymen baryp jýrgiziledi (remissiya). Al asqorytu joldaryndaghy isikte-hirurgiyalyq tәsil basym, alayda qandayda bir operasiya radikaldy jasalsada, operasiyadan keyin himioterapiya birneshe kurspen (6-12 siklmen) jýrgiziledi.Sebebi operiyasiyalyq jolmen katerli isikting kletkasyn alyp tastaghannan keyinde, qan arqyly adam dene mýshelerine birli jarym rak kletkalarynyng ornyghyp qalmauy ýshin.
- Agha, janaghy «himiya» men emdeu tәsili boyynsha belgilengen sikl bireuge 6 ai, bireuge 12 ay dep, dәrigerler em alu merzimin aldyn ala belgilep, osy joba boyynsha em aludy talap etedi jәne osyghan say emdeydi de. Osynyng mәnin týsindirip aitsanyz, nege búlay? Endi osy súraqtyng zandy jalghasy, belgilengen merzimi bitken son, dәrigerler nauqasqa endi dem alynyz deydi. Sonda olar qanday dәiekke sýienedi? (Auzy ashyq jara bolsa eken, jaranyng auzy biteldi, ystyghyng týsti, endi ýiine bara ber dep jibere salatyn.)
Búl súraqqa jauap jogharydaghy súraqqa sәikes bolghandyqtan, myna mәselege toqtalayyn, himioterapiya jýrgizgende, birneshe preparattar belgili bir jýiede qoldanylady, onyng sebebi, rak kletkalarynyng óz betinshe bólinip kóbeyui olardyng bólinu kezenine (siklyna) baylanysty, Presintetikalyq, sintetikalyq, postsintetikalyq jәne mitozdy bolyp bólinetin joldary bar. Osy kezenderine say berilgen himiopreparat әser etedi. Mysaly bir preparat- rak kletkasynyng presistezdi siklynda әser etse, ekinshisi, tek mitozda әser etedi. Qazirgi kezde - rak kletkasynyng ishinde, qaysy bólinu sikly basym ony anyqtau qiyn, sondyqtan bireneshe himiopreparattar jýieli, ózderine tәn núsqau arqyly qoldanylady. Osy atalghan himiopreparattar, tek isikke ghana әser etpey aghzadaghy sau kletkalarghada zalalyn tiygizedi, әsirese qan óndiru jýiesine, mine soghan baylanysty osy em qoldanylghan song belgili merzimge demalys beriledi. Sәule jýiesimen belgili mólsherde sәule dozasyn alghanda da, adam organiyzimine demalys qarastyrylghan, sebebi ýzilisting negizinde osy merzimde aghzadaghy qan óndirushi jýiening júmysy qalyptasady.Siz súraghan demalys sol ýshin kerek.
- Agha, mәndi de maghanaly súhbatynyzgha ýlken rahmet. Maqsatymyz el arasynda «beydaua» degen atqa ie bolghan osynau dertting býgingi medesinanyng dengeyindegi qyry men syrynan óresi biyiq oqyrmandy habardar etu bolatyn. Habardar ettikte. Endeshe súhbatymyz múrat maqsatyna jetti desekte bolady.
Súhbattasqan Tólemyrza Temirbekúly
«Tórtinshi biylik» gazeti.