Tym jalpaqshesheylik ýy ishinen ýy tiguge әkeledi
Taghy jazugha tura kelip túr. Biz halyqtar týrmesi KSRO-nyng kesirinen talay ózge etnosqa pana bolghan elmiz. Olar bar jәne ózimiz siyaqty el damuyna, ekonomikasyna ýles qosyp jatyr.
Tarihty ózgerte almaysyn, biraq bolashaqty ózgertuge bolady.
KSRO 40-jyldary ózge etnostardy әkelip, bizge deportasiyalap tastaghanda, әr etnosty belgili bir aimaqqa shoghyrlandyrdy. Key etnostar oghan deyin kelgen edi. Mysaly dýngen, úighyrlar. Al orystar otarlyq sayasatpen sonau Patsha dәuirinen bastap kele bastady. Sol sәtten bastap bizding elimizde týrli etnostar tyghyz ornalasqan aimaqtar bar. Mysaly Almatyda úighyrlar, Jambylda dýngender, Týrkistan oblysynda ózbekter men tәjikter, soltýstik pen shyghystyng key jerinde orystar degendey. Yaghny búl etnostar tútastay bir auylda túrady, memleket olardyng tarihyn oquyna, tilin úmytpauyna jaghday jasaghan, ózara óz tilinde sóilegendikten, memlekettik tildi biluge kóbisi onsha qúlyqty emes. Kóbine óz últtaryna tәn auyl ne eldi-meken atauyn alghan.
Bylaysha aitqanda tarihy otanynda emes, jat jerde túrsa da, olar ózderin tolyq óz Atajúrtynda jýrgendey sezinedi. Óitkeni tili, dini, dili, mәdeniyetin saqtaugha jaghday jasalyp otyr. Búl dúrys ta shyghar. Óitkeni ózimiz de basqa elde túratyn qazaqtardyng tildi, mәdeniyetti, tarihty biluine niyettimiz ghoy. Biraq bir biraq bar.
Biraq tym jalpaqshesheylik ýy ishinen ýy tiguge әkelui mýmkin. Sayasattanuda keyde ony anklav dep jatady. Biz songhy jyldary týrli etnostar men tituldy últ arasynda birneshe janjaldar bolghanyn kórdik. Áriyne, ol jerde bir etnosty tolyqtay kinәli etu qatelik. Óitkeni qaqtyghystar kóbine tek kýndelikti kýibeng tirlik negizinde tuyndauda, biraq onyng etnikalyq sipat alyp ketu qaupin janaghy anklav tektes aimaqtardyng boluy kýsheytip otyr.
Biz ne isteuimiz kerek? Eng aldymen sonday anklavtargha qandastardy jappay qonystandyru qajet. Ózge elden kelgen qandastargha sol aimaqtardan jaqsy jer, ýy jәne sharuashylyq jasaugha mýmkindik beru. Ekinshiden jer ataularyn tolyqtay qazaqshalau. Búl eki әreket qazaqylandyrudy jyldamdatady. Memlekettik tildi jәne tarihty biludi ýiretu ýshin, mansap satysynda ony biludi mindetteu. Yaghny bolashaqta jaqsy lauazym alghyng kele ma, karierang óskenin qalaysyng ba, onda memlekettik tildi jәne Qazaqstan tarihyn biluing kerek. Bәri amalsyz oqidy.
Bizdegi etnostar osy elding azamattary. Qúqyqtary men mindetteri bәrimen ten. Barlyghy derlik baqytty ómir sýruge, júmys isteuine, otbasyn qúruyna jaghday jasaluda. Búl әdiletti. Al memlekettik jәne últtyq qauipsizdikti qamtamasyz etu ýshin jogharyda aitylghandy isteu manyzdy. Búl bireudi shetteu, bireuge qysym jasau emes. Bar bolghany eldik mýddeni joghary qon. Aqyryndap (mýmkindik bolsa jyldamdatyp) osy qolgha alynuy tiyis.
Ashat Qasenghalidyng әleumettik jelidegi jazbasy
Abai.kz