Batyrhan Dәrimbet  -  90-shy jyldar men jana ghasyr basyndaghy qazaq

demokratiyasy tarihynyng shejireshisi

El tәuelsizdigining jalyndy kýreskeri, «Azat» qozghalysynyng arystarynyng

biri   Batyrhan Dәrimbetting 60 jyldyghyna oray.

2011 jyldyng 5 jeltoqsanynda Batyrhan Dәrimbet 60 jasqa tolghan bolar edi. Onyng alpys jyldyghy Qazaqstannyng óz tәuelsizdigimen qauyshqanyna 20 jyl toluymen de sәikes kelui jәidan jәy emes. Sebebi B.Dәrimbetting sayasy kózqarasynyng qalyptasuy tikeley tәuelsizdikke baylanysty, tәuelsizdik jolyna býkil ómirin sarp etken Alashtyng alyby Mústafa Shoqaydyng ómir jolyn, enbekterin zertteuge, nasihattaugha baylanysty. Onyng Mústafa Shoqay atyndaghy qor qúruy, Shoqaydyng shetelde jýrip shygharyp, toqtap qalghan «Jas Týrkistan» jurnalyn qayta jandandyryp shygharuy, Mústafanyng isin jalghastyryp týrik әlemin zertteudi qolgha aluy, týrik dýniyesi әlemining birligin nasihattauy bekerden beker emes-ti. Batyrhan el tәuelsizdigi ýshin kýresken M.Shoqaymen ghana shektelip qalghan joq, «Alashtyn» basqa alyptary  - Álihan Bókeyhan, Maghjan Júmabaev, Smaghúl Sәduaqasúlynyng ómir joldaryn zertteumen, olardyng enbegin qazaq júrtshylyghyna jetkizumen ainalysty.

Batyrhan Dәrimbet  -  90-shy jyldar men jana ghasyr basyndaghy qazaq

demokratiyasy tarihynyng shejireshisi

El tәuelsizdigining jalyndy kýreskeri, «Azat» qozghalysynyng arystarynyng

biri   Batyrhan Dәrimbetting 60 jyldyghyna oray.

2011 jyldyng 5 jeltoqsanynda Batyrhan Dәrimbet 60 jasqa tolghan bolar edi. Onyng alpys jyldyghy Qazaqstannyng óz tәuelsizdigimen qauyshqanyna 20 jyl toluymen de sәikes kelui jәidan jәy emes. Sebebi B.Dәrimbetting sayasy kózqarasynyng qalyptasuy tikeley tәuelsizdikke baylanysty, tәuelsizdik jolyna býkil ómirin sarp etken Alashtyng alyby Mústafa Shoqaydyng ómir jolyn, enbekterin zertteuge, nasihattaugha baylanysty. Onyng Mústafa Shoqay atyndaghy qor qúruy, Shoqaydyng shetelde jýrip shygharyp, toqtap qalghan «Jas Týrkistan» jurnalyn qayta jandandyryp shygharuy, Mústafanyng isin jalghastyryp týrik әlemin zertteudi qolgha aluy, týrik dýniyesi әlemining birligin nasihattauy bekerden beker emes-ti. Batyrhan el tәuelsizdigi ýshin kýresken M.Shoqaymen ghana shektelip qalghan joq, «Alashtyn» basqa alyptary  - Álihan Bókeyhan, Maghjan Júmabaev, Smaghúl Sәduaqasúlynyng ómir joldaryn zertteumen, olardyng enbegin qazaq júrtshylyghyna jetkizumen ainalysty.

M.Shoqay men Á.Bókeyhangha arnalghan derekti «Qos bәiterek» atty ssenariydi jazudy bastady, Smaghúl Sәduaqasúlynyng eki tomdyq shygharmalaryn shygharugha qatysty, M.Júmabaevtyng ómirining songhy jyldaryna arnalghan kitap jaza bastaghan bolatyn, biraq bitirip ýlgere almady. Búl jerde B.Dәrimbet «Alash» alyptarynyng sayasy ómirin arnayy ghylymy enbek etip jazudy, ghalymdyq jolgha týsudi ózine maqsat etip qoymaghan adam der edim. Oghan onyng uaqyt mýmkindigi de bolghan joq, uaqyty óte tyghyz boldy. Ol ózine taghdyr ólshep bergen ghúmyrdyng azdyghyn sezgendey óte qauyrt qimyldap, asyghys júmys istedi. Ol bәrine ýlgeruge asyqty. 90-jyldardyng basynda «Azat» qozghalysyn úiymdastyrugha bar jan-tәnimen kiristi, dereu qozghalystyng baspasóz organy  -  «Azat» gazetining bas redaktorlyghyna kirisip, ony az uaqyttyng ishinde býkil qazaq qauymynyng sýiikti basylymyna ainaldyrdy. Búl júmysqa  «Azattyq» radiosynyng tilshiligi qyzmetin qosa atqardy.

Onyng basty maqsaty  -  tәuelsizdikke qolyn jetkizgen qazaq qauymynyng arasynda sayasy ýgit júmysyn jýrgizu, qazaq qauymyn demokratiyalyq sayasy aghartu  júmystaryn atqaru jolymen sayasy sauattandyru, búrq-sarq qaynaghan respublikanyng sayasiy-qoghamdyq ómirine etene aralasa otyryp, qoghamnyng shynshyl tarihyn, shejiresin kýndelikti jazyp otyru boldy. Batyrhannyng aitary da, jazary da kóp bolatyn. Ol kóp dýniyeni aityp ta, jazyp ta ýlgerdi. Qalamynan shyqqan «Azat» qozghalysy», «Elu maqala», «Jabayy demokratiya», «Demokratiya men avtokratiya» siyaqty kitaptary sonyng aighaghy. Búl kitaptardy elimizding sayasiy-qoghamdyq ómirining jylnamasy, shejiresi dese de bolady.

Mine, osynday jaghdayda býgingi el biyligining qazaq elining alys-jaqyn tarihyna degen ústanymy, kózqarasy ózgermey keshegi kenestik kommunistik izben jalghasyp keledi. Biylik tәuelsizdikke baylanysty tarih kezenderining betterin ózine beyimdep, búrmalay jazyp, jekeshelendirip alugha tyrysuda. El azattyghy ýshin kýresken basty túlgha retinde bir ghana adamnyn  -  Elbasynyng aty basymdyq alyp barady.

Qazaq elining tәuelsizdik jolyndaghy tarih betterinde altyn әrippen jazylugha tiyis 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisi, «Alash» pen «Alashorda» taqyryby, 1917-1920 jyldardaghy bolishevikterding zorlyghymen bolghan ashtyq pen indet qyrghyny, 1925-30 jyldardaghy qazaqty kýshtep otyryqshyldandyru nәubeti, 1930-32 jylghy Úly ashtyq qyrghyny býgingi biylikting nazarynan alystap barady. Ol oqighalardyng ornyn Parlament pen Astananyn, 1995 jylghy Konstitusiyanyng 10 jәne 15 jyldyqtary, sodan keyingi jyldyq mereytoylary basuda. Jyl sayyn ótetin 6 shilde kýngi mereytoylardy asqaqtatyp atap ótuding tasasynda qalghan tarih betteri az emes. Mysaly, tәuelsizdikting biylghy 20 jyldyghymen qatar keletin «Jeltoqsannyn» 25 jyldyghyn, Oral oqighasynyng 20 jyldyghyn, «Alashtyn» izbasarlary «Azat» pen «Jeltoqsannyn» jәne taghy basqa sayasiy-qoghamdyq úiymdardyng tәuelsizdik jolyndaghy enbekterin tarih shanyna kómu niyeti bayqalady. Biylik olardyng attaryn jana buyn úrpaqtyng jadynan shygharu maqsatyn ústanyp otyr.

Múnday jaghdayda ne isteu qajet? Ótpeli, óliara tarihy kezenderdegi el ómirining qalyptasu is-qimyl әreketterine qatysqandar, oghan tikeley aralasqandar sol kezding jylnamasyn ózderi jazyp otyruy kerek. Búl orayda Batyrhan ózinin  2004 jyly shyqqan «Demokratiya men avtokratiya» kitabyna jazghan kirispe sózinde bylay dep jazghan edi: «1991-1992 jyldarda men radiodan sóileytin sózimdi qaghazgha jazbay tura sóiley beretinmin. Jazyp otyrugha uaqyt joq edi. Ókinishtisi sol, eng qauyrt ta qyzyq kezende aitqan sózderim auagha úshyp ketip, ghayyp boldy. 1995 jyldan bastap búl aghattyqty týzetip, aitatyn sózimdi әueli jazyp alatyn boldym. Keyin búl jazbalardy jinaqtay kele zer salsam, olarda da óz kezenining keleli mәseleleri  sóz bolghan eken. Solardy jas úrpaqqa sabaq bolsyn, biz jibergen qatelikterdi olar qaytalamasyn, irgesi myqty memleket qúrsyn dep iriktep jinaqtap, eng tandaulysyn úsynyp otyrmyn».

Bәkenning osy aitqan kenesi 90-shy jyldardaghy qazaq demokratiyasynyng alghashqy tolqyn ókilderine, atap aitqanda «Azat» qozghalysynyng ardagerlerine der kezinde aitylghan úran boldy. Kóp úzamay «Azattyn» aqtóbelik ardageri Núrlybay Siysenbay «Azat» azattyq jolynda» degen jәne Oral oqighasyna arnalghan eki kitapty jazsa,  oraldyq ardager Orynbay Jәkibaev «Azattyq» atty ýsh tomdyqty, men «Azat pen amanat», «Ádiletqissa» atty tarihiy-derekti kitaptardy dýniyege keltirdim.

... 2011 jyldyng qantarynda Almatydaghy Batyrhannyng pәterinde onyng jary Gýlshara jәne úly Ánuarmen dastarhan ýstinde әngimelesip otyryp Bәkennen qalghan qoljazbalar, kýndelikter, jol, issapar jazbalaryn, «Azattyq» radiosynan berilgen habarlardy jinaq etip shygharu mindetin moynyma alghan edim. Jazbalardy Qyzylordagha alyp kelip Batyrhannyng poyyzda, úshaqta, avtokólikte otyryp, týregep, tizerlep jazghan shimay-shatpaqtaryn qaghazgha týsirudi bastadym. «Shimay-shatpaq» dep otyrghanymdy jurnalistikagha jaqyn kisiler týsiner. Jurnalister kóp jaghdayda stenografister siyaqty jazady, ózining jazghanyn ózi ghana týsinedi. «Bәke, mynau jazghanyng qanday sóz edi?» dep súrap alatyn Batyrhan joq. Jarty jyldyq ter tóguding nәtiyjesinde Batyrhannyng kalligrafiyasynyng ortang qol mamanyna ainaldym. Áriyne, búl jerde aitpaghym búl emes. Eng bastysy, osy jazbalar arqyly Bәkendi basqa qyrynan tanydym, jana Batyrhandy, jana túlghany kórdim. Mysaly, B.Dәrimbetting ghalym әdebiyettanushy bolghanyn biletinmin, biraq onyng tamasha kinosynshysy bolghanyn, «Ara» jurnalynyng tilshisi bolghanyn, satira men yumor taqyrybyna da qalam tartqanyn osy joly ghana bildim. Onyng kino taqyrybyna jazghan syn materialdary tek qana qazaq basylymdarynda ghana emes, sonymen qatar tәjik, ózbek basylymdarynda jaryq kóripti. 1983 jyly Tәjikstan Jazushylar odaghynyng «Sadoy sharq» (№10) degen jurnalynda «Filimbardory osory adabi» degen kólemdi maqalasy jaryq kórse, 1986 jyly Ózbekstannyng «Sovet uzbekistoni» jurnalynda (№ 6) «Muvaffaqiyat garovi» atty materialy jariyalanghan.

Keyde oilaymyn, eger Batyrhan demokratiyalyq kýreskerlik jolyna týspegen bolsa, ol sóz joq qazaq halqynyng oi-sanasyn oyatatyn, joghary dәrejege kóteretin tamasha әdebiyetshi nemese synshy, aghartushy ghalym bolghan bolar edi. Eger ol H1H ghasyrda tuyp ómir sýrgen bolsa, qazaq elining últ-azattyq jolyna ómirin arnaghan erjýrek batyry bolghan bolar edi.

Jalpy alghanda, Batyrhannyng aitqan, jazghan taqyryptarynda negizinen tәuelsizdik, últ-azattyq tóniregindegi mәseleler basym. Ol Shyghys Týrkistandaghy qazaqtyn, úighyrdyng últ-azattyq kóterilisteri taqyrybynan bastap, atap aitqanda Ospan batyr, Qaliybek Hәkim batyr jayly mәlimetterdi qazaq oqyrmandary men tyndarmandaryna jetkizdi. Sonymen birge «Azat» qozghalysynyn, «Azattyq» radiosynyng tarihtaryn egjey-tegjeyli jazbaq bolyp kirisip te qoyghan eken, әtteng ýlgermepti.

«Azattyq» radiosynda istep jýrgende «Ýkimet pen oppozisiya», «Ózgergen dýniyedegi Ortalyq Aziya» atty aidarmen beriletin túraqty habarlardy úiymdastyrghan. Tәuelsizdikting on jyldyghyna arnap «Tәuelsizdik talaptary» degen aidarmen habarlar toptamasyn berip túrghan.

Onyng habarlary men jazghandaryna qarap otyrsang ol soqpay ketken sayasy oqighalar joqtyng qasy. Qazaq-ózbek shekarasy mәseleleri, Baghys respublikasy, oralmandar, qazaq әlipbii men latyn alfaviyti, jer satu, aughan, din, islam qozghalysy, oppozisiya, qazaq-qytay, qazaq-orys, qazaq-ózbek qatynastary, bosqyndar mәselesine deyin, odan qaldy Temirtas Tileulesov, E.Erqoja, K. Asanov siyaqty jeke adamdardyng taghdyryna da nazar audaryp aityp, jazyp otyrghan.

Sonymen birge, búl jinaqqa B.Dәrimbetting ómirindegi eng iri sayasy oqigha sanalatyn, qazaq oppozisiyasynyng ókili retinde eki ret biylik ókili Ú.Qaramanovpen týsken saylau tóniregindegi jaghdayattar sipattalghan materialdar endi. Atap aitqanda, 1999 jylghy saylau jóninde jazghan «Jabayy demokratiya» kitaby men 2004 jylghy saylau barysy jayly «Azat» gazetinde jariyalanghan reportajdar men materialdar kirgizildi. «Qatepti qaranar» dep atalatyn búl kitap qazir baspada, Qúday qalasa, shamaly kýnderde Bәkenning jana kitaby oqyrmandardyng qolyna tiyedi.

Sóz sonynda aitarym, Batyrhan Dәrimbetting artynda qaldyrghan dýniyeleri osymen tәmәmdaldy deuge bolmaydy. Onyng kóptegen aitqan, jazghan materialdary «Azattyq» radiosynyng qorlarynda, elenbegen, zerttelmegen enbekteri men jazbalary otandyq, sheteldik basylymdarda әli de az emes. Olardy izdeu, tabu, zertteu, zerdeleu, olardy jana úrpaq iygiligine ainaldyru, jana qogham qúryp jatqan is-әreketterimizde útymdy paydalana bilu - bizding boryshymyz. Elu tórt jyldyq ómirin tughan elining býgingi bolashaghyna janqiyarlyqpen arnap, «Elim-ay!» dep enirep ótken tamasha publisist, jurnalist, shoqay jәne maghjantanushy, әdebiyetshi, tarihshy, týrikshil ghalym, sayasy kýresker, demokrat B.Dәrimbetting qalamynan tughan asyl múralardyng әli de arnayy zerttelerine, olar jóninde talay enbekter jazylaryna senim mol.

Endi osy kitaptan ýzindi retinde «B.Dәrimbet aitqan marjan oi-pikirlerdi» oqushylarymyzdyng nazaryna úsynamyn.

Saghat  JÝSIP

B.Dәrimbet aitqan marjan  oi-pikirler

Tarihty  milliondar jasaydy. Tarihty belgili bir jeke túlghanyng atyna baylanystyryp jazugha, jeke bir adamgha beyimdep jazugha bolmaydy. Búl aqiqatty sol kezde, sol uaqytta, sol kezendegi kuәlerding tiri kezinde, tiri kuәler óz pikirin aita alatyn kezde ashyp aitu kerek.

*                                      *                                            *

Adam, ózin shyn mәnindegi adammyn degen pende, qoghamnan, halqynan, onyng taghdyrynan bólek, ózgeshe ómir sýre almaydy. Halqy qanday jaghdayda bolsa, ol da sonday jaghdayda ómir sýrui  kerek. Halqy qayyrshy, basshylar milliarder bolsa, ol elding bolashaghy kýngirt.

*                                           *                                               *

..Ghylym kandidatymyn, qogham qayratkerimin, jurnalistpin, gazetting bas redaktorymyn. Eshteneni uayymdamasam, halqym ýshin janym auyrmasa, doktorlyghymdy qorghap alyp, biylik basyndaghylardyng sózin sóilep, solardyng ynghayyna qarap jyghylyp jýrsem, endigi biraz jerge baryp qalar edim. Joghary oqu ornynyng rektory ma, ministr me, sol sekildi bir shendi-shekpendi biylikting kreslosynda shalqayyp otyrar edim. Ádildik jolynda kýresemin dep onday dәrejege qol jetkize almadym. Bar kinәm  -  biylikting әdiletsizdigin aityp, barshagha jar salyp, jaghasyna jarmasqanym. Ádildik, shyndyq jolynda jýrgenim. Búl ýshin de ózimdi baqyttymyn dep sanaymyn.

*                                             *                                           *

Men ýkimetke qarsy emespin. Biylik ýshin kýresip jýrgenim joq. Biraq, әdiletsizdigine, jemqorlyqqa qarsy kýrespey, búghyp otyra almaymyn.

Óz halqynyng qamyn jep

Qayran qylmas kisini

Atamanyz adam dep

Úqsasa da mýsini, - degen ghoy Álisher Nauai. Osyndaylar kóp zamanda, shynymdy aitsam, kim ekenimizdi de bilmey qaldyq.

*                                        *                                                    *

Men qay nәrsege de qazaqy kózqaraspen, qazaqy túrghydan qaraymyn. Qazaqtyng mýddesi túrghysynan qaraymyn. Jer satqangha әu bastan qarsy bolghanmyn, satugha da, jeke menshikke beruge de. Ol  -  býkil qazaqqa, Qazaqstan halqyna ortaq qazyna. Ony satqanymyz, jeke menshikke bergenimiz jetiskendik emes. Múnyng aqyry jaqsylyqqa aparmaydy. Jamandyqqa úryndyrady. Obal-sauaby býgingi elbasy men Parlament Mәjilisining deputattaryna. Qarapayym halyqtyn, әsirese qazaqtyng týk jazyghy joq. Biraq, jer mәselesi ýlken daudyn, bolashaq qyrghynnyng basy. Býgingi biyliktegiler sony әdeyilep jasap otyr. Búl sózime qashan da jauap beremin. Bәrine kóngen, shydaghan qazaq jerge kelgende bas kóterse qajet..

*                                          *                                                *

Pikiri qazaq mýddesine say kelse, jauymyzben de til tabysugha, pikirin gazet betine jariyalaugha arlanbaymyz. Al kózqarasy qayshy kelse...  Eng jaqyn dosymyzben de at qúiryghyn kesisemiz...

*                                           *                                               *

..Men últshyl bolghanda  -  basqa últ ókilderine qarsy júmys istep, olardy kemsitken kezim joq. Men eshuaqytta qazaqtan basqa últ ókilderi Qazaqstannan ketui kerek, olardy tarihy óz Otanyna quu kerek degen emespin. Men qashan da bizding atamekenimizde ómir sýrip jatqan basqa últ ókilderine qazaqtyng mýddesin qorghaugha shaqyrdym, shaqyrumen kelemin. Shaqyra da beremin. Men әrkimdi qazaqtyng mýddesin osy jerding iyesi retinde eskeruge, ayaq asty etpeuge shaqyramyn. Óitkeni, qazaq últyn Alla Taghala osy jerding iyesi etip jaratty. Sondyqtan eger Allagha shýkirshilik jasaytyn bolsaq, osy jerding bayyrghy túrghynyn, osy jerge san ghasyrlar boyy iyelik etip kelgen qazaqtardy әrkim-aq qúrmetteuge, qoldaugha tiyisti dep oilaymyn. HU111-H1H ghasyrgha deyin búl jerde qazaqtan basqa últ bolghan joq. Europalyqtardy bylay qoyghanda, jaqyn kórshilerimizding de tabandary tiymegen búl úly dalagha. Qazaqtar tek osy jerde ósip óndi. Osy jerdi syrtqy jaulardan qorghady. Osy jerge qalalaryn saldy. Ózining órkeniyetin әkeldi. Sóitip adamzattyng adam bolyp qalyptasuyna qazaq halqy ýlken dәrejede enbek sinirdi. Býkil dýniyejýzilik әdebiyetke, tariyhqa bizding últymyzdyng bergen, qosqan ýlesi zor. Onyng kópshiligi әli kýnge ashylmay, aitylmay, nasihattalmay jatyr.

*                                      *                                           *

..Ábunasyr әl-Farabi, Shoqan Uәlihanov, Mústafa Shoqay, dýnie jýzindegi úly aqyndardyng eng biregeyi Abay.. Osynday tórt túlghasy bar últ jer betindegi órkeniyetke ýles qostym deuge әbden qaqysy bar. Búlarday maqtanysh eter jalghyz túlghasy joq qansha últ bar jer betinde. Sondyqtan úly babalarymyzdy, úlylarymyzdy, solardy ómirge әkelgen últymyzdy maqtanysh etip, ony sýigeni ýshin meni últshylsyng deuge eshkimning qaqysy joq dep bilemin. Biz últshyldyqtan emes, últsyzdyqtan sorlap auzymyz kýiip jýrgen halyqpyz.

*                                      *                                              *

..Dýniyede últ ýshin tәuelsizdikti almastyratyn eshnәrse joq ekenin aiqyn sezinuimiz qajet.

*                                          *                                               *

..Jer betindegi negizgi informasiyalyq ortalyqtarda óz ókilderi  bolmaghan Qazaqstan aqparattyq qúraldarynyng shyn mәnindegi tәuelsizdikke qol jetkizui mýmkin emes.

*                                       *                                                  *

Preziydent N.Nazarbaev qazaqtyng biznes ókilderine: «Senderding bәring de qylmyskersinder, men senderding qylmystaryndy tolyq bilemin. Kez kelgen uaqytta qoldarynnan ústap, sotqa tapsyramyn» dedi.  Qylmyskerlerding qylmysyn kóre otyryp, olardy qylmystyq jazagha tartpaghan lauazym iyesining de sol qylmyskerlerden qay jeri artyq.

*   * *

Sayasy oppozisiyalyq kýreske adam balasy kezdeysoq kelmeydi. Bireuler ózining ishki oi-tolghanymynan, qoghamdyq kózqarastardyng tikeley әser etuinen keledi. Búnday adam sanaly týrde ózining ómirlik múraty retinde oppozisiyalyq kýresti tandap alady. Oppozisiyalyq toptyng ekinshi bir ókilderi  -  olardyng sayasy kýreske týsuine bir jaghday týrtki bolady. Yaghni, búnday adamdar belgili bir oqighanyng ne bolmasa ainalasynda qalyptasqan jaghdaydyng әserimen osynau kýrdeli de mazasyz jolgha týsedi.

«Abay-aqparat»