Áuliye - uәly degen arap sózining kópshe týri, qazaqsha qasiyetti degen maghynany beredi. Búl sóz Qúran Kәrimde Alla men payghambargha qatysty jebeushi, jarylqaushy degen mәnde kezdesedi. Al, hadisterde jaqyn bolu degen maghynada, yaghny «Uәly Allah» -   «Allagha jaqyn»,  «dos»,  «Allanyng meyiri týsken» degen úghymda úshyrasady. Qazaq tilinde әuliye-әnbie týrinde qosarlanyp ta aitylady, búndaghy әnbie - arabsha nәbi, yaghny payghambar degen sózding kópshe týri bolyp keledi. Áytkenmen búl  tirkes el týsiniginde tek qana әulie degen bir ghana maghynany bildiredi.

Áulie turaly úghym islam dinining tarihynyng әr týrli kezeninde әr qily maghynagha ie bop, damyp otyrghan. Sopylyq ilimning ilki dәuirdegi (IH gh) ókilderining biri Zýnýn Mysyry (796-859) enbeginde osy termin teosofiyalyq mәnde qoldanylady. Odan keyingi kezendegi avtorlar әuliyeni diny praktikada kemeldenip tolyqqan túlgha, Alla turaly ilim-bilimge qanyq jan retinde týsindirip, oghan jaratushy turaly qúpiya syrdy bilushi (al-gayb), Allanyng didaryn kórgen (mushahadat al-hakk) degen sipattardy  beredi.

Ásirese Hakim Termezy «Payghambar tek Allagha ghana emes, әuliyening demeuine de iyek artady, sebebi әulie payghambardan tómen bolghanymen onyng sayrap túrghan qyzyl tili údayy Alla taghalany eske týsiruge qyzmet etedi, al lýpildegen  jýregi Allanyng núrymen núrlanghan»  dep jazady.

Áuliye - uәly degen arap sózining kópshe týri, qazaqsha qasiyetti degen maghynany beredi. Búl sóz Qúran Kәrimde Alla men payghambargha qatysty jebeushi, jarylqaushy degen mәnde kezdesedi. Al, hadisterde jaqyn bolu degen maghynada, yaghny «Uәly Allah» -   «Allagha jaqyn»,  «dos»,  «Allanyng meyiri týsken» degen úghymda úshyrasady. Qazaq tilinde әuliye-әnbie týrinde qosarlanyp ta aitylady, búndaghy әnbie - arabsha nәbi, yaghny payghambar degen sózding kópshe týri bolyp keledi. Áytkenmen búl  tirkes el týsiniginde tek qana әulie degen bir ghana maghynany bildiredi.

Áulie turaly úghym islam dinining tarihynyng әr týrli kezeninde әr qily maghynagha ie bop, damyp otyrghan. Sopylyq ilimning ilki dәuirdegi (IH gh) ókilderining biri Zýnýn Mysyry (796-859) enbeginde osy termin teosofiyalyq mәnde qoldanylady. Odan keyingi kezendegi avtorlar әuliyeni diny praktikada kemeldenip tolyqqan túlgha, Alla turaly ilim-bilimge qanyq jan retinde týsindirip, oghan jaratushy turaly qúpiya syrdy bilushi (al-gayb), Allanyng didaryn kórgen (mushahadat al-hakk) degen sipattardy  beredi.

Ásirese Hakim Termezy «Payghambar tek Allagha ghana emes, әuliyening demeuine de iyek artady, sebebi әulie payghambardan tómen bolghanymen onyng sayrap túrghan qyzyl tili údayy Alla taghalany eske týsiruge qyzmet etedi, al lýpildegen  jýregi Allanyng núrymen núrlanghan»  dep jazady.

H ghasyrda sufizmde әulie iyerarhiyasy jýieli týzim tapty: әdette olardyng sany 356, keyde 500, al  ruhany kóshbasshysy «kutb» (jarylqaushy) ataldy. Búl qúrylymda sopylyq pen shiittik arnalar toghysyp ketken.  HII-HIÝ ghasyrda sopylyq bauyrlastyq kýsheygende әuliyening qoghamdaghy oryny men  mәn-manyzy, atqaratyn qyzmeti men mindeti eselenip arta týsti. Zertteushiler sopylyq pen әuliye  úghymynyng qanattas damyghanyn jәne búl qúbylystyng (sufizm) HIII ghasyrda islam dýniyetanymynda sheshushi mәnge ie bop,  zor yqpal jasaghanyn aitady.

Kóptegen anyz-әpsana, derekterde  Altyn orda imperiyasynyng biyleushilerin sopylyq bauyrlastyq ókilderi alghash ret islam dinimen tanystyryp, sodan keyin búl alyp memleketting resmy dini - islamgha ainalghany kórinis tabady. Mysaly, Berke handy Kubraviya bauyrlastyghynyng ókili Sayfiddin Baharzi, Ózbek handy Iasauiya jolyn ústanushy Seyiyd-ata islam jolyna týsirgen degen mәlimet bar.

Osynday tarihiy-әleumettik  naqtyly  sebepterge baylanysty qazaq halqynyng arasynda da   әulie turaly týsinik islam dinimen japsarlas jayylyp, kiyeli sipatqa ie bolyp, әuliyelik turaly anyz-әpsanalar molynan taralyp, bir sózben aitqanda, әulie kuliti el sanasynda  berik ornyqqan deuge bolady. Ghylymda anyqtalghanday әulie kuliti әsirese resmy dinning ortalyghynan shetkerileu aimaqtarda túrghylyqty halyqtyng bayyrghy nanym-senimderimen, salt-dәstýrimen, yrym-joralarymen tyghyz sabaqtastyqta qalyptasatyny - anyq ta qanyq jayt. Týiindep aitqanda, әulie kulitining ornyghuyna    jergilikti halyqtyng tabighat nysandaryna tabynu jorasy (Mysaly: kórikti tau-tas, syrly ýngir, shipaly kól-búlaq t.b. ), shamanistik mifologiyasy,  aruaqtardy úlyqtau rәsimderi ózgeshe lepte ýndesip, aiyrghysyz tútastyqta úshtasyp, әbden kirigip ketetini bayqalady. Týptep kelgende, múnyng bәri halyqtyq islamnyng somdaghan tól týsinigi bolyp tabylady, osy  ilimge sýiengen el әuliyeni tanghajayyp keremet iyesi (karama), bereke-yryzdyqtyng bastau kózi, tilekti qabyl etip jarylqaushy, әr týrli kәsipting jebeushi iyeleri, qamqorshysy beynesinde tanidy. Kózi tirisinde eldi ruhany tura jolgha bastaghan әuliyelerding qaytys bolghannan keyin de qadir-qasiyeti taghy da arta týsedi, sebebi olardyng qabirine kesene túrghyzylyp, búl qasiyetti dýrbe músylmandardyng túraqty ziyarat etetin kiyeli mekenine ainalady. Mәselen, Qazaqstandaghy  Baba týkti Shashty Áziz, Arystanbap,  Ysqaq bap, Shayqy Ibrahiym, Iasaui, Áulie ata, Qonyr әuliye,  Beket ata t.s.s әuliyelerding saghanalaryna halyq jii taghzym etude.

Qazaq arasynda islam dinin taratyp, osy jolda ómirin sarp etip, janyn qighan  Arystan bap, Qoja Ahmet Iasaui, Masat ata, Ukasha ata sekildi arghy tegi haziret payghambardan taralghan әuliyler erekshe iltipatqa iye. Olardyng túqym-júraghattaryn halyq qoja degen әleumettik qabatqa jatqyzyp,   aqsýiek dep ardaqtap keledi.  Sonymen birge dindi taratu jolyna kýsh salyp, búqarany imandylyqqa ýndegen jergilikti halyqtan  shyqqan Áulie ata (Satyq Búghra Qara han), Bahauiddin Naqyshband, Beket ata, Nauan haziret, Maral ishan, Qaljan ahun, Mәshhýr Jýsip Kópey, Shәkәrim sekildi túlghalar da әuliyelik joldy jalghastyrushylar bolyp esepteledi.

Qazaqtyng әpsana-mifterinde әulie keremetti kórsetushi, tylsym syrdy sheshushi, joqtan bardy jasaushy, batyrlardy jebeushi pir,  din jolynda qúrban bolushy  beyne retinde dәripteledi. Onyng múnday qyzmetteri, әlbette, ónirdegi tabighat nysandarymen tikeley baylanysta bolyp keledi.

Mәselen, qazaq mifterinde tómendegidey tipologiyalyq saryndar túraqty kezdesedi.  Elge belgili әuliyeler  (Masat ata, Ukasha ata, Týlkibas, Azanúr әuliye, Shilter әulie t.b.) namaz oqyp túrghanda andyp jýrgen ayar  jaulary oghan ayaq astynan qastandyq jasaydy da, olar qaza tapqannan keyin marqúmnyng denesinen (qanynan, izinen, týkiriginen) jergilikti jaghyrapiyalyq nysandardyng týr-týsi, keskin-kelbeti payda bop, qalyptasady. Al atsa oq ótpeytin qasiyetti  әuliyening osal túsyn dúshpangha aityp bergen opasyz  kelini (keyde toqaly) qarghystan menireu  tasqa ainalady.

Endi búl jayttargha naqtyly mysaldar keltirsek: «Bayaghy ótken zamanda Shilter degen bir әulie kisi bolypty. Qúdaygha qúlshylyqtan jazbaghan, istegen isi aq, kónili sýttey pәk, niyeti adal, sózi týzu adam eken. Bir kýni jolaushylap kele jatyp, qasyndaghy qyryq kisimen birge Qazyghúrt tauynyng etegine kelip týsedi. Dәm iship, damyldaghannan keyin besin namazyn oqugha kirisedi. Namaz oqylyp jatqan kezde taudan týsken qaraqshy dúshpandar әuliyeni serikterimen qosa óltirmekke bekinip, tap beredi. Shilter men qasyndaghy qyryq joldasy namazdaryn búzbay oqy beredi. Namaz ýstinde әulie Alladan bylay dep tilepti:

- IYә, qúdayym, bizdi jau qolyna týsire kórme, jau qolyna týskenshe tas mýsinge ainaldyryp, qatyra kór, - dep tileydi.

Jaryqtyq qasiyetti Shilterding tilegi qabyl bolyp, serikterimen birge tasqa  ainalyp, qatyp qalady. Sonan kópshilik búl jerdi Qyryq Shilter әuliyening jeri dep atap ketedi. Osy jerde birine-biri qarama-qarsy ýsh búlaq aghyp jatyr. Ýsheuining dәmi de ýsh týrli, emi de ýsh týrli. Bireui ish aurularyna, ekinshisi kóz aurularyna, ýshinshisi qúlaq aurularyna dәru desedi»

Ádette búnday oqighalardan keyin payda bolghan delinetin әuliyege qatysty jaghyrapiyalyq nysandar   eldi emdep-domdaytyn, sauyqtyratyn, aq tilegin qabyl etetin  qútty da  shipaly oryngha ainalady. Onday ólkeler Ontýstik Qazaqstanda, Manghystauda, Syr boyynda kóptep kezdesedi.  Mysaly, Ukasha әuliyening qaza tapqanda domalaghan  basy enip ketken taudyng quysynda kiyeli qúdyq payda bolsa, Kózata qabirining qasynan janardy emdeytin  búlaq aghyp shyghady,  Týlkibas әulie týkirip qalghanda on eki qarsylasy ezilip ketedi, sol jerde on eki  shipaly búlaq payda bolghan degen anyzdaular bar. Masat ata búlaghy da bar. Mashat// bashat degen sóz qyrghyz tilinde búlaq degen úghymdy bildiredi. Demek, búl qazaqsha  mashat// bashat// masaq, yaghniy bastau degen maghynany bildiredi degen pikir bar.

Demek, búl mifterde halyqtyng islam dinine deyingi tabynyp kelgen tabighat nysandary turaly ejelden beri aityp jýrgen әpsana-hikayalary endi әuliyening qasiyetti ómirbayanymen etene úshtasyp, basqa sipatta janghyryp, kiyeli ózen-su, tau-tas jana dinning kýshti nasihat qúralyna layyqtalghany jәne de sonyng arqasynda osynday kórikti mekender músylmandardyng diny joralghy ótep,  jiyi-jii ziyarat etetin orynyna ainalghany bayqalady.

Áuliyening erekshe keremetterining biri - perzentsiz ata-anagha úrpaq syilaytyn qasiyeti ekendigi qazaq mifterinde, ertegilerinde, epostarynda túraqty dәripteledi. Ásirese әuliyening shapaghatyna qatysty payda bolghan qasiyetti nysandar mifte óte-móte  ilanymdy surettelip, tipti sol ólkeler el jadynda búltartpas derektermen kuәlandyrylyp, býgingi úrpaqtyng da baghzy zamanghy ghajayypty kóruine baghyt-baghdar núsqalyp,  sonyng nәtiyjesinde dalamyzdaghy naqty bir ónir ótken men býgingi kýndi týiilistiretin quatqa iye, qazir de múqtaj jandar tәuap ete baryp, ghúryptyq  jora oryndaytyn  nýktege ainalghan deuge әbden bolady.

El auzynda aitylatyn  «Jylaghan ata» degen miftegi derektilik osy pikirdi rastay týsedi:

«Kentau qalasynan alpys shaqyrymday qashyqtyqta, tau bókterining ishinde Aqserke dep atalatyn jerdegi ýngirdi el «Jylaghan ata»  dep ataydy. Erte zamanda osy ónirde Qúryshhan degen han bolypty. Ózi sýiip qosylghan jary Shash (key derekte Shashty ana) anadan perzent bolmapty. Perzentsiz búl ónirde qyzyq joq ekendigine kózderi jetken eki múnlyq bar dýniyesin Alla jolyna sarp etip, Qúdaydan bala tilep, әulie aralap, tentirep ketedi. Ayaqtary jetken әuliyelerding bәrin aralap, «qos duana» atanyp, tabandary tozyp, Shengeldi әulie degen jerge kelip jetedi. Osy әuliyening basyna týnegen kezde tilekteri qabyl bolyp, Shash ana qúrsaq kóteredi.

Allah taghalanyng raqymyna, әuliyening sharapatyna razy bolghan qos múnlyq әulie basyn panalap, túraqtap qalady. Ay kýni jetip bosanghan Shash ana bir mes (perdeli bala) tuady. «Qúdaygha ne jazdyq, Qúdaydyng búl neghylghan synaghy?», -  dep eniregen ata men ana mesti arqalap, ýsh jyl tau kezip, qanghyp ketedi. Arbanyng shayqatyluymen be, ne enirep jylaghan atanyng shydamsyzdyghynan ba, әiteuir, mes ýsh jyldan song jarylyp ketedi. Jarylghan mesting ishinen bir bala shyghady da, ata anasyna qarap: «Sizder meni jeti jyl arqalap jýruge shydaghandarynyzda men sizderge jәne halyqqa qút әkeletin perzent bolar edim. Endi men sizderge joqpyn, biraq sizderge men ana dýniyede bala bolamyn», -  dep taugha qaray qasha jóneledi. Ata men ana túra quady. Quyp kele jatqan ata men anagha bóget bolsyn dep taudyng bir ýlken qara tasyn ýsh jasar bala kóterip әkelip jolgha qoyady. (Búl tasty qazirgi kranmen kóteruding ózi qiyn). Aqyry ata-anasy quyp jetuge ainalghanda bala dәu jartasqa «Qara tas, jaryl!», - dep aiqaylaydy. Sol kezde taudan ýngir payda bolyp, bala soghan kirip,  joq bolyp ketedi. Ýngirding eki jaghyna ekeui kelip, balasyn shaqyryp jylap, eki kózden aiyrylghan eken deydi kóne anyz.

Sodan әlgi jer Jylaghan ata atanghan. Qazir ýngirding jarqabaghyndaghy jyltyr tastan anda-sanda sorghalap qúiylyp, qayta joq bolatyn sudy kóruge bolady. Jyltyr tasta payda bolatyn búl sudy el «Atanyng kóz jasy» deydi. Al tómendegi búlaqty «Ananyng búlaghy» dep ataydy. Áuliyening qasiyeti de osy jyltyr tastan tamshylaytyn suda. Eger barghan adam jyltyr tastan qúiylyp túrghan  sudy kórip, ishse nemese juynsa, onda tilegi qabyl bolady. Al eger su joq bolsa, onda qabyl bolmaghany dep esepteydi.

Eger tastyng etegindegi saz balshyqty alsanyz, sol sәtte-aq balshyq qatyp qalady. Búl da әuliyening keremeti. Búl әuliyening basyna shyn yqylas etken jәne Alladan perzent súrap, keselderine shipa tilegen, búl ómirden óz joldaryn tapsam degen jandar baryp, týnep  túrady».

Ertegilerde de әulie perzentsiz jandargha úrpaq syilaytyn keremet iyesi, biraq búnda miftegidey naqtyly bir jaghyrapiyalyq ónir  dәlme dәl kórsetilmeydi, basqasha aitqanda,  derektilik negiz әlsirep, qiyal kýsheytiletini  bayqalady. Mysaly,  «Álibek» batyr ertegisinde biz taldap otyrghan jayttar bylaysha suretteledi:

«Ýlken toyda ne úly, ne qyzy joq baygha «qu bassyn» dep oryn bermeydi. Qorlanghan bay men kempir «...Temir tayaq ústap, temir etik kiyip, qayyrshy bolyp, oilaghan maqsattaryna jetu ýshin jayau jol tartyp, jýrip ketedi. Birneshe kýn, ai, jyldar jýdep-jadap, әuliyden әulie qoymay siynady. Biraq eshtene óndire almay әbden jýdep-jadap, qúdaygha ókpelep, elderine qaytady.

Birneshe kýn jol jýrip kele jatyr, bir kýni kýn bata qúlap jatqan, eski jarty molgha kezdesedi. Búghan әiel: «Barayyq», -  deydi, bayy «Jarty mola týgil, býtin moladan da týk bolghan joq!», -  dep,  barghysy kelmeydi.

Bayynyng sózine qaramastan әiel molagha barady. Búl molagha kelip jetse, molanyng kólenkesinde aq sәldesi basynda, qarager aty astynda, zikir salyp, bir әulie túr eken. Áyeldi kóre salyp: «Ón-týsi qashyp, jýdep-jadap jýrgen ne qylghan adamsyn?», - dep súray bastaydy. Áyel ózining balagha múqtajdyghyn, kóp zamannan beri qúdaydan tilegenmen eshtene bermegendigin aityp, qúdaygha narazy bolyp, eline qaytyp kele jatqandyghyn bayan etedi. Sonda әulie túryp: «Men saghan eki qyz, bir úl bereyin, qolyndy jay, jylama deydi de» , -  sudyrlatyp batasyn bere bastaydy. «Úlyng atyn Álibek, qyzdarynnyng atyn Qanikey men Totay qoy», -  deydi de ghayyp bolady»

Qaharmandyq eposta perzentsiz ata-ana  «Qorasangha qoy aityp, әuliyege at aityp, etegin shengel sydyryp, әulie qoymay qydyryp» Qúdaydan bala tileydi. Mysaly «Qobylandy batyr» jyrynda búl jaghday bylaysha kórinis tabady:

«Sen tileding bizderden,

Biz tiledik Alladan.

Qolyndy jay al, balam,

Bereyin bata saghan-ay.

Bereyin otyz úl deydi

Kóresin múny, bú qalay?

Atsa myltyq ótpegen,

Shapsa qylysh kespegen...

Bereyin jalghyz men dedi.

Qaysysyn maqúl kóresin

Kelinjan, endi sen dedi»

Perzentke zar  kәri ata-ana «atsa oq ótpeytin, shapsa qylysh kespeytin» batyr balany qalaydy, nәtiyjede ol el ýshin eniregen erding eri bolady. Al, batyrdy ómirge keluine o basta shapaghat jasaghan  әulie ony aldaghy qiyn-qystau úrystarda da údayy jeniske jetkizushi jebeushi pirge ainalady. Búnday qaharmandar epostarda  Baba Týkti Shashty Áziz, «jeti kәmil pir», «ghayyp eren, qyryq shilten» beynesinde de kezdesedi.

«Alpamys batyr» jyrynda Baybórige perzent syilaytyn Babay Týkti Shashty Áziz әuliyening ózi, ol -   diuana keypinde suretteledi:

Asasy bar qolynda,

Ózi Haqtyng jolynda,

Kóp kalender zirkildep,

Zikir salghan sonynda

Bir diuana keledi:

- Jatyrsyng naghyp balam? - dep,

Asamenen týrte beredi...

Qaharmandyq jyrdaghy Edige batyrdyng arghy atasy da Baba týkti Shashty Áziz bolyp suretteledi. Akademik S.Qasqabasovtyng jazuyna qaraghanda týrik halyqtarynyng foliklorynda túraqty kezdesetin tylsym beyne   Baba Týkti Shashty Áziz - batyrlardy jebeushi pirlerding biregeyi. Ol turaly birneshe derek bar. Keybir mәlimetterge qaraghanda, onyng shyn esimi - Baba Týklas. Onyng әkesi - Keremet Áziz. Baba Týklastyng ózi Mekkede patsha bolghan. Endi bir derekter boyynsha, Baba Týkti Shashty Áziz - Ahmet Iassauiyding arghy babasy, islam dini Orta Aziyagha taraghan kezde jasaghan kisi, Qorqyttyng zamandasy (VIII-IX gh). Taghy bir mәlimet boyynsha, Baba Týklastyng balasy Edil-Jayyqqa deyin kelgen, onyng Qútlu-Qiya degen úlynan Edige tughan.

Qazaq eposynda, әsirese handar turaly tarihy jyrlarda olardy jebeushi pirding biri - Naqyshband Bahauidin әuliye. Mysaly, Shәdi tóre jyrlaghan «Abylaydyng tarihy» degen  jyrda Abylaydyng piri -  Jalanayaq Ázdýr diuana hangha Bahauiddin әuliyening tilek sәuesin jetkizedi, әmbesinde ol Abylaydy ómirge kelgennen bastap qoldap-qorshap jýrgen qamqorshy beynesinde suretteledi. Jyrda ol turaly bylay deydi:

Abylay jalghyz ózi otyr edi,

Esikten bir diuana kirip keldi.

Iyghyna shashy týsken jalanayaq,

IYilip kýle qarap sәlem berdi.

Abylay diuananyng týrin kórip,

Áuliye-kalandar dep kóniline enip.

Sәlemin ap, týregep qolyn ústap,

Qasyna otyrghyzdy oryn berip.

Halyq әuliyeni basqynshy jaulargha qarsy kýresushi qaharman retinde de baghalaydy. Búnyng tarihy negizi de bar, mәselen krestishilerge qarsy shaziliya, qalmaqtargha qarsy naqshbandia, orys otarshyldyghyna qarsy iasauia men naqshbandia tariqattary soghys jýrgizgeni turaly mәlimet bar (D.Kenjetay).

Búl oqigha anyzdarda da jii kórinis tabady. Syr boyynda saqtalghan әulie Oqshy atanyn  mazary bar. Ol jayynda mynaday anyz elge taralghan:

«Ertede qazaq dalasyn Toqbura esimdi qalmaq biylep túrghan zamanda bir jetim bala qayyr súrap, kýn kóredi eken. Ony bir kempir men shal bala etip asyrap alyp, ózderining jalghyz qyzyna agha etedi. Toqbura eldegi jas qyzdardyng tizimin jasatyp, jasy on beske tolghan qyzdardy qoynyna basyp otyrghan.

Jetim bala shal men kempirding qolynda óse beredi. Ony el Kógentýp atap ketedi. Birde ol úzaq sapargha shyqpaq bolady. Biraq әkesi oghan qarsy bolyp, qaryndasyng jaqyn arada on beske tolady, sony qalmaqtan aman alyp qaludyng sharasyn oilastyr degendi aitady. Bala óz aitqanynan qaytpay, Qarnaq shaharyna baryp, qysqy azyghyn jinaugha kirisedi. Jol jýrip bara jatyp, әkesine: «Eger qalmaqtyng hany qaryndasyma kisi júmsasa, mening atymdy aityp ýsh ret aiqayla, men esitemin de, jyldam jetemin,» - deydi.

Kógentýp arpa jinap jýrgende qaryndasy on beske tolyp, izinshe Toqburanyng jendetteri qyz ben bir qoydy alyp ketedi. Qapalanghan әkesi bar dauysymen «Kógentýp» dep aiqaylaydy. Onyng dausyn Qarnaqtaghy Kógentýp estip, bir uys arpany júlyp alyp: «Ya qúdaydyng myltyghy úrsyn, Toqbura qalmaqty arpanyng qyltyghy úrsyn,» - deydi.

Eline kelse, Toqbura qalmaq ólgen eken. El ishi quanyshty. Auyldyng keybir belsendileri ony men óltirdim dep, ózara talasuda eken. Kógentýp bolghan jaydy bayandap beredi. Múny estigen el óli deneni soyyp kórse, bir uys arpanyng qyltyqtary onyng jýregine qadalghan eken. Sodan beri Kógentýp әulie sanalyp, Oqshy ata atanghan eken desedi anyz».

Áuliyening el jadynda saqtalghan  taghy bir iygilikti isi shólden su shyghara biletin qasiyeti. Aytalyq, Ontýstik Qazaqstannyng Tashkentke jaqyn Turbat eldi mekeninde Qaziret Ysmayyl Ata diqanshylardyng tilegi boyynsha asa tayaghymen jerdi týrtip, «shar búlaq» aghyzyp bergen desedi.

Áuliyege tabynu ghúrpy qazaq dalasynda shamandyq jora-josynmen sinkretti sipatta ýileskenin baqsy sarynynan da bayqaugha bolady. Mysaly,  baqsy ózining sarynyn әuliye-әnbiyelerge syiynudan bastaghan:

Maghruptaghy әuliye,

Mashruptaghy әuliye,

Týrkistanda Týmen bab,

Sizderden medet tileymin.

Sayramdaghy sansyz bab,

Otyrarda otyz bab,

Eng ýlkeni - Arystan bab,

Eng kishisi - Alasha qap,

Sizderden medet tileymin.

Qazyghúrt ata, әuliye,

Arghy jaqta Qynyraq bar,

Bergi jaqta Qaraq bar,

Sizderden medet tileymin...

Qazaqstanda tәuelsizdikten keyin diny bostandyqqa erik berildi. Sol sebepten de eski dәstýr qayta janghyryp, әuliyege tabynu, qasiyetti jerlerge ziyarat etip syiynu rәsimderi әr týrli jaghdayda qoghamda kórinis tauyp otyr. Búnday sharalar emshilik-sayahattyq, sonymen birge ólketanushylyq baghytta da әr týrli qauymdar men  diny úiymdar tarabynan úiymdastyrylyp, ruhany qajettilikke ainaldy.

Aqedil Toyshanúly,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty,

M.O.Áuezov atyndaghy

Ádebiyet jәne óner institutynyng

Foliklortanu bólimining

jetekshi ghylymy qyzmetkeri

«Abay-aqparat»