Zymyrap zulaghan uaqyt.Árbir qazaqtyng jýregine jara salghan Jeltoqsan kóterilisine - 25 jyl, tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy da tayap qaldy. Eger Jeltoqsan kóterilisi bolmasa,tәuelsizdikke qol jetpes edi.Sol tәuelsizdigimiz jeltoqsan kóterilisining jemisi desek asylyq aitqandyq bolmas. Alangha shyqqandar kózi ashyq, kónili oyau, alpysynshy jyldary dýniyege kelgen jastar edi. Ol uaqytta jiyrma, jiyrma bestegi qylshyldaghan qyz-jigitter edik. Endi mine, aldymyz eluge de kelip qalyppyz. Al tarih ýshin jiyrma bes jyl degen kóp uaqyt emes.

Zymyrap zulaghan uaqyt.Árbir qazaqtyng jýregine jara salghan Jeltoqsan kóterilisine - 25 jyl, tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy da tayap qaldy. Eger Jeltoqsan kóterilisi bolmasa,tәuelsizdikke qol jetpes edi.Sol tәuelsizdigimiz jeltoqsan kóterilisining jemisi desek asylyq aitqandyq bolmas. Alangha shyqqandar kózi ashyq, kónili oyau, alpysynshy jyldary dýniyege kelgen jastar edi. Ol uaqytta jiyrma, jiyrma bestegi qylshyldaghan qyz-jigitter edik. Endi mine, aldymyz eluge de kelip qalyppyz. Al tarih ýshin jiyrma bes jyl degen kóp uaqyt emes.
Biz ol kezde Zooveterinarlyq instiy­tut­tyng maldәrigerlik fakulitetining ekinshi kursynda oqitynbyz. Jataqhanamyz Sәtbaev kóshesindegi qazirgi «Qaynar» uniyversiytetining korpusy. 1986 jyly 16 jeltoqsan kýni Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning sheshimin radio janalyqtarynan estip, keshke bizding bólmege jinalghan kurstastar әrqaysysy óz narazylyghyn bildirip, ertengi kýnge jospar qúra bastadyq. Artyqbaev Toqtasyn: «Jigitter, úran jazayyq», - dep úsynys jasady. Men oilana kelip: «Amerikanyng bayyrghy ýndisteri ózderine kósem saylaydy. Bizding de búryn kóshpendi salt-dәstýrimiz boyynsha el biylegen kósemderimiz bolghan. Alangha «Ár halyqqa - óz kósemi» degen úranmen shyghayyq», - dep úsynys jasadym. Kurstastarym birden qúptady. Sol úrandy qyzyl guashipen tósenish aq matagha jazghan Artyqbaev bolatyn. Úrandy orys tiline Omarov Erlik Sәlimúly «Kajdomu narodu - svoego vojdya!» dep audardy. Kóshe aralaghan sheru kezinde Auylsharuashylyghy institutynyng bas korpusynan Toqtasyn Leninning portretin alyp shyqty.Toqtasyn keyin qudalau kezinde oqudan shyghyp, auylyna ketip qaldy. Sol ketkennen mol ketti. Ol Jambyl oblysy Merke audanynan bolatyn.
Ol kezde Erlik Sәlimúly jataq­hana­myz­dyng studentter kenesining tóraghasy bola­tyn. 17-si kýni tanerteng birimiz qalmay alangha shyghamyz dep ýgit jýrgizdi.Tang alakeuimde biz jinalyp astynghy qabatqa týssek, dekanymyz Erseyit Bekseyitúly Begaliyev bastaghan ústazdar toby studentterdi esikten shygharmay túr eken. Sol sәtte Erlik Sәlimúly qasymyzgha tayap kelip: «Podvaldy ashyp qoydyq, sol jaqtan shyghyndar», - dep sybyrlady. Ol kórsetken jerden men, Ábdiqaev Beglan, Maldybaev Sayat ýsheumiz ýlgerip shyqtyq. Bizden keyingiler shygha almay qaldy. Institut komsomol komiytetining sekretari Qúsayynov Dәulet esikti jauyp ýlgerdi. Sodan ýsheuimiz alangha bet aldyq. Bizder kelip túrghan jer búl kýnde alandaghy jeltoqsannyng taqta tasy ilingen jer edi. Keshikpey alangha Artyqbaev Toqtasyn, Kýsheeva Gýljan, Janabaeva Lәzzәt keldi. Toqtasyn úrandy qoynyna tyghyp әkelipti. Sәlden song Bәiseyitova kóshesi jaghynan on shaqty balanyng qarasy kórindi. Búl saghat 8 shamasy bolatyn. Sodan bastap alangha studentter aghylyp kelip jatty. Triy­bu­na­nyng aldynda qatarymyz kәdimgidey kóbeyip, jinalyp qalghan edik. Bizderdi tribuna jaqtan kelgen kursanttar qorshap aldy. Sonyng arasynda Sәtbaev kóshesimen qoldaryna «Demokratiya» degen jazuy bar úran ústaghan topty kórip ruhtandyq ta, kursanttargha qarsylyq kórsetip, olardy yghystyra bastadyq. Aramyzgha tribuna jaqtan kelgen orta boyly júqa óndi kisi ózin Qazaq SSR-i Jogharghy Sovet Prezidiumynyng presedateli Múqashevpin dep tanystyryp, bizge kishi alangha barudy ótindi. Sol jerde bәri sheshiledi dep ýgittedi. Qasyndaghy operator týsire bastaghan kezde bizder teris ainalyp túrdyq. Lezde alang adamgha toldy.
Biz sheruletip Furmanov kóshesimen Abaygha, odan qazirgi Dostyq danghylynyng qiylysyna baryp, alghash ret «Mening Qazaqstanym» әnin shyrqadyq. Sol әn aitylghan kezde erekshe sezim kernep, kózge jas oraldy. Kóshedegi avtokólikter joldyng shetine yghysty. Al Komsomol kóshesining boyyndaghy ghylymiy-zertteu institutynyng tabaldyryghynda túrghan kisi eki qolyn joghary kóterip, bizdi qoldap túrghanyn kórdim. KazPIY-ge bet aldyq (ol kezde bas korpusy Sovet kóshesinde bolatyn). Karl Marks kóshesi arqyly Gogoli kóshesimen jýrgende dýken sórelerine tas laqtyrmandar dep bir-birimizge eskertumen boldyq. Gogoli men Kosmonavtar kósheleri qiylysyndaghy JenPiy-ding ýlken qos jataqhanasyna bardyq. Sol jerde taghy da Múqashev kelip, kishi alangha baruymyzdy ótindi. Aytjanov Quat pen Saparbaev Bekejan jataqhananyng esiginde túrghan orys milisionerlerin iyterip jiberdi. Ishten qyzdar shygha bastady. Kosmonavtar kóshesimen joghary jyljyp, jol-jónekey studentterdi ilestirip, Sәtbaev kóshesimen alangha qayta oraldyq. Búl kezde saghat 4-5-ting shamasy bolatyn. Alangha jinalghandar shamamen bes mynday adam. Sәtbaev boyyndaghy Zoovetinstitutynyng 7-shi jataqhanasyna kirip, bólmeme pali­tom­dy sheship, qara kýrtkemdi kiyip shyqtym.
Alanda Beysembaev Erlandy kezdestirdim. Ekeumiz tribunanyng batys jaghynda túrdyq.Sol jerde bir IIM qyzmetkeri bizge: «Auyldan kelip qútyrdyndar. Senderge ne jetpeydi?» - dedi. Taghy bir әskery qyzmetker: «Sender ýshin men Aughanstanda qan tógip keldim, al sender qútyrdyndar» - dedi. Sonda men: «1985 jyly mening bauyrym Sauranbaev Qayrat Aughanstanda qaytys boldy. Ol kimning mýddesin qorghap, kim ýshin qan tókti»? - dep jauap qaytardym. Sol kezde bir әiel tribunagha shyghyp, jalyndy sózder aitty. Sol әieldi әldebireuler tribunadan alyp ketti. Jastar әieldi qaytarudy talap etti.
Tribunagha shyqqan basshylar bizge basu aityp, tarauymyzdy ótindi. Biraq biz qayta qoymadyq. Biraz uaqyttan keyin múzday qarulanghan әskerler tu syrtymyzdan lap berip, rezinke dubinkalarymen qyz-jigit demey, úryp sogha bastady. Alang lezde azan-qazan boldy da ketti. Beybit sheruge shyqqan biz osylay ayausyz soqqygha úshyradyq. Órt sóndiretin mashinalar qatar-qatar jýrip, su shasha bastady. Biz de qarap túrmay, mramor tastardy shaghyp, synyqtaryn kabinalaryna laqtyrdyq. Ýstimiz malmanday su bolyp, kýni boyy nәr tatpaghan bizder sýlderimizdi sýiretip, týnde jataqhanagha qayttyq. Ertenine, yaghny 18 jeltoqsan kýni Sәtbaev pen Mir kóshesining qiylysyndaghy ýilerding aulasynan jastardy qualap kele jatqan orys milisioneri mening aldyma kelip sýrinip qúlady. Men ony úrmaqshy bolyp, úmtyla bergenimde, bes-alty milisioner kóshening kelesi betine sýiretip shygharyp, tepkining astyna aldy. Qos qoldap qúlaqtan, býirekten úratyn әdisterin qoldandy. Ózimmen birge qújat bolmaghan son, aty-jónimdi jalghan aityp jazdyrdym. Birazdan song bizderdi týrmening mashinasyna qoysha toghytty. Mashinanyng ishi tas qaranghy. Qasymdaghy bir-eki jigitpen sóilessem bizding institutta syrttay oqidy eken. Qysqy sessiyagha kelipti. Bizdi Qarghaly jaqqa alyp bara jatyp, eki-ekiden joldyng boyyna týsirip ketti. Menimen birge týsken ózimizding instituttyng 1-shi kurs studentin tastap ketti. Ókinishke qaray, onyng atyn súramappyn. Basy jarylghan, óz ayaghynan jýre almaydy. Men ony jayau sýiemeldep jýrip, «Orbita» móltek audanyna kelip, №34 avtobusqa otyrdyq. Oghan jataqhanana qayta ber dep, ózim Abay men Jarokov kóshesining qiylysynda týsip qaldym. Ondaghy oiym osy manda túratyn tanysymdy ertip, alangha qayta baru. Tanysym ýiinde joq eken. Bir orys әieli gazet-jurnal taratyp jýrgenin kórdim. Qarasam gazetterding 1-shi betinde Kolbinning sureti túr. Áyel kelesi podezge kirip ketkende, ashu-yzamen gazetting birtalayyn jyrtyp tastadym. Áyel meni bayqap qalsa kerek, әne-mine degenshe it jetektegen kinologtar kelip, sol tústan ótip bara jatqan jastardy itke talatty. Keshtetip jataqhanagha kelsem, yaghny qazirgi «Qaynar» uniyversiytetining janynda Núrsúltan Ábishúly túr eken. Ýstinde kók jaghaly palito, basynda kók norkaly túmaq. Qalyng oy ýstinde túr. Men sol kisige baryp: «Agha, múnyng arty endi ne bolady?» dep súraghym keldi. Sol sәtte 6-shy jataqhana jaqtan it jetektegen әskerlerdi kórip qalyp, dereu ózimizding jataqhanagha kirip kettim. Bólmedegi dostarym meni kórip, quanyp ketti. Olar Erlik pen Beglan edi. Sol kezde Erlik Sәlimúlynyng myna bir aitqan sózi әli esimde. «Jigitter, ýsh kýn shydandar. Bizding sheruimizdi «Golos Amerika» biledi de, býkil dýnie jýzine habar taratady. Sodan keyin qazaq eli bar ekenin biledi».
Men Erlikpen 18 jyldan keyin ta­bys­tym. Ol Qaraghandy oblysynyng Priozersk qa­lasynyng mәslihat deputaty eken.
Jeltoqsan kóterilisinen keyin «Seliyn­nyi» kinoteatrynan «Kishkentay Vera» filimin kórsetti. Biz kinony talqygha saldyq. Sonda Toqtasynnyng aitqany: «Reseyding jastary búzylyp jatyr, al bizding qazaq jastarynyng sana-sezimi әldeqayda joghary. El boludy armandaydy», - dedi.
Keyin oilasam, búl kino jastardy sayasattan alastatu amaly eken. Óitkeni Kenes Odaghy kezinde onday filimderdi kórsetpeytin. Kerisinshe milisiya jayly filimderdi kóp kórsetetin. Toqtasyndy 24 jyldan keyin taptym.
Taghy bir aita keterlik jayt, sol kezde janashyrlyq tanytqan qanshama ústazdarymyz boldy. Dәlenov Shynbolat, Tólebaeva Aqan, Begaliyev Erseyit, Ótenov Álibek, Qarabaev Quanyshbek, Maqyshev Túrghan, Ermahanov Ámirbek t.b. Sol bir dýrbeleng kezde Erlik Sәlimúly ekeumizding sonymyzdan dekan Polnomochnyy (marqúm) jәne kurstasymyz Abdullaev Marat sham alyp týsken edi. Bizge arasha týsip, aman alyp qalghan dekanymyz Begaliyev Erseyit Bekseyitúlynyng jaqsylyghyn qa­lay úmytayyq. Erseyit agha MQK-nen kelgenderge: «Bizde sabaq jýrip jatyr», - depti. Studentterdi aman alyp qaludyng amaly ghoy. Múny qalay úmytayyq.
Keyinirek auylgha barghanymda kórshi-qolang Almatyda bolghan oqighanyng jay-japsaryn menen tәptishtep súray bastady. Men ózim kórgen jaghdaydy aitqan edim. Keshke júmystan kelgen әkem: «Balam, tynysh jýr, ókimetting qúryghy úzyn, eger seni ústaytyn bolsa sottap, bizderdi basqa oblystargha kóshirip tastaydy. Sodan keyin bir-birimizdi kórmey ótemiz. Qazirgi uaqytta shyndyq joq», - dedi.
Taghy bir aita ketetin jayt. Jeltoqsan últ-azattyq kóterilisin zertteytin ghylymy zertteu ortalyghy kerek. Ókinishke qaray, lap etken Jeltoqsan kóterilisi tarih qoynauyna sinip, alystap bara jatsa da, zertteushiler tarapynan әli de bolsa jan-jaqty saralanbaghan. Óitkeni sol kezde jazylghan «Kajdomu narodu - svoego vojdya!» úranyn B.Tólepbergen «Biz bilmeytin jeltoqsan» kitabynyng 33-betinde «Ár últqa - óz kósemi!» úranyn, Meyramghazy Qasenbaevtyng jazghanyn keltirgen. Al M.Shahanovtyng «Jeltoqsan» epopeyasynda (142-bet) Múratbek Shekerbekov men jazdym depti.
T.Aytbayúly qúrastyrghan kitapta Mәlik Qaydarov men jazdym deydi. Sol kitaptyng 470-betinde Saghira Sarbalaeva biz jazdyq deydi. Bәrining aitatyny - úrandy Leninning shygharmalarynan alyp jazdyq deydi.
Jeltoqsan janghyryghy әli de sanamyzda. Ol sol kezdegi qazaq jastarynyng ar-namys, múqalmas jigerin aighaqtap túrghanday. Ayaz ben suyqty eleng qylmay múzdy alanda shyrqalghan «Mening Qazaqstanym» әni býginde tәuelsiz memleketimizding Ánúranyna ainaldy. Jeltoqsan kóterilisi imperiyanyng búghauyn jaryp shyghyp, Tәuelsizdikke jol bastady. Býginde elimizdi әlem tanydy. Jeltoqsannyng jemisi - Tәuelsizdigimiz. Osy jas Tәuelsizdigimizdi qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqtyrmay ayalap saqtaugha biz әli de mýddelimiz.

Omarov Erlik Múqanúly,
«Jeltoqsan Aqiqaty» úiymynyng basqarma mýshesi

Serik BAYHONOV

Mәkenmen, Maqsút Áubәkirovpen birge qazaq teledidarynyng apparattyq studiya kompleksi ghimaratynda qatarlas kabiynette otyryp júmys istedik. Ekeumiz kóbine-kóp temeki shegetin orynda jolyghysyp qalatynbyz. Men sekildi Mәkeng de búryn baspada júmys istegen, әngimemiz negizinen baspa, әdebiyet tónireginde bolady. Ol kezde Mәkeng Mәskeu ýshin arnayy habarlar dayyndaytyn orys redaksiyasynyng bas redaktory edi. Sol jyldary qazaqy ortada ósip, qazaq mektebinde oqysa da, shygharmashylyq júmysta orys tilin, orys tili bolghanda, orystyng әdeby tilin qoldanatyn jigitter úshyrasyp qalatyn. Túla boyynan tektilik pen zerdelilik taby sezilip túratyn aghamyzdyng qabilet-qarymynyng dengeyin osydan-aq bile beriniz.
«Qayta qúru» dep atalghan sayasy nauqannyng qyzyp túrghan kezi. «Teleradio komiyteti» dep atalghan újymnyng zaty ózgermegenmen, aty men qúzyry ay sayyn bolmaghanmen, jyl sanap ózgeredi. Sol sol-aq eken, biylikke kelgen jana qúzyrly organ jatpay-túrmay «qayta qúrugha» kirisedi. Onyng arty - shetsiz-sheksiz shtat qysqartugha úlasady. Sol kezderi biz sekildi temeki shegetin oryngha ýiirsek jigitter arasynda: «Tezirek kabiynetine bar... Sen temeki shegip jýrgende ornyna bireu otyryp qoymasyn...» deytin әzil de taraghan. Al mening ekinshi dengeydegi basshylyq qyzmette bes jyl túraqty júmys istegenim ýshin, «sugha salsa batpaytyn, otqa salsa kýimeytin pysyqay jigit» atanyp jýrgen uaqytym.
Sonday kezekti auys-týiisting kezinde diyreksiya otyrysyna Mәkeng de shaqyrtyldy. Bas diyrektorlyq qyzmetke bir jyldyq ýzilisten keyin qayta oralghan Rafaeli Bәikenúlynyng qylyshynan qan tamyp túrghan kez; sypayy sәlemdesip esikting kózindegi oryndyqqa otyra bergen aghamyzgha:
- Sizge aryzynyzdy beriniz demep pe edim... Kabiynetti... Kabiynetti bosatynyz... - dep shýiile ketti.
Ýlken kisining әsheyinde alaqanday kózәinegining astynan kisining betine meyirim tóge qaraytyn ayaly kózderi aqshang etti.
- Kimdi kimning bosatatynyn kórermiz... - dedi de, ornynan sýiretile túryp shyghyp jýre berdi.
Qanshama jyl qyzmettes bolyp jýrip Mәkenning ashulanghanyn túnghysh kóruimiz, «qayta qúru» isi senip tapsyrylghan bir top belsendi til-jaqtan airylghanday mәngirip otyryp qalyppyz.
Týs aua komiytet tóraghasy shúghyl shaqyrtty. Tóragha shaqyrtsa, taghy bir ózgeristing sheti shyghatynyn ishtey sezip, tym-tyrys tomsyrayyp otyrmyz.
- Jana basshylyqty tanystyru ýshin shaqyrdym. - dedi Sәken. - Saspay-aq qoyyndar, jana basshy - ózderinning adamdaryn...
Sol sol-aq eken... tanerteng ghana qysqartugha úshyraghan... Maqsút aghamyz ornynan túryp, bәrimizge izet belgisin bildirdi. Demek bizding Mәkeng komiytet tóraghasynyng orynbasary. Orynbasar bolghanda, kóp orynbasardyng biri emes, birinshi orynbasardyng ózi... Basshylyq auysqan sayyn kirjiyetin qabaqtar búl joly kýlmeng qaqty...
Keshkilik Almaty-Mәskeu jýrdek poezyna biylet alyp qoyghan Rafaeli Bәikenúlyn shygharyp salu ýshin vokzalgha bardym. Ásheyinde ózin babynda ústaytyn sportshy aghamyz shala mas. «Ynghaysyz boldy-au, ә?.. Bizding Saghat ta qyzyq... Osylay bolaryn erterek eskertip qoysa bolmay ma...» dedi Rahang qoshtasarda.
Mәkenmen de, men Rahanmen de a­ra­sy jaqsy birinshi basshy ynghaysyz jaghdayda qaldy-au dep qauiptengenim beker boldy. Minezi qyzyq Saghattyng boyynda diplomattyq qasiyet te jetip-artylatyn edi ghoy, kóp úzamay eki basshymyzdyng arasy jarasyp ketkenin kórip quandyq.
...«Jeltoqsan oqighasynyn» atauly kýni jaqyndap qalghan. «Atauly kýn» degende «jeltoqsan kóterilisinin» túnghysh ret atalyp ótetin kýnin aitqym kelip edi. Osynau mәselege oray Rafaeli Bәikenúly ekeumizdi birinshi orynbasar shaqyrtyp aldy. «Jeltoqsan oqighalaryn» efirden kórsetu kerek eken. Eng jogharydan kelgen jauapty tapsyrma men basqaratyn «Múrager» shygharmashylyq birlestigine tapsyrylady.
- Týsinesing ghoy... Kýrmeui qiyn mәsele bolyp túr... Onyng ýstine habar eki tilde ótui tiyis... - dedi Mәkeng uayymyn jasyrmay. - Ómir kórgen, onyng ýstine partiya mektebin bitirgen jigit dep senim artyp otyrmyz, úyatqa qaldyrmaytyn shygharsyn...
Sol kýni úiyqtay alsam-shy. Ertenine jas­tar redaksiyasynyng qazaq-orys újymyn týgel shaqyryp, jinalys ótkizdim. Habardyng qazaqsha ssenariyin orynbasarym Serik Janbolat ekeumiz, orysshasyn Gýljan Erghaliyeva jazatyn boldy. Ssenariy mәselesi onay edi, mәsele efirden beretin derekti qújattargha kelip tirele bergen. Jastar redaksiyasynda júmys isteytin Lәzzәt Sapaqovanyng qolyndaghy kassetany qospaghanda, qolymyzda ilip alar derek joq. Salyp-úryp «Qazaqtelefilimge» barayyn. «Jeltoqsan jeli» atty ólennen basqa material joq» dep, auyzdaryn qu shóppen sýrtedi. Endigi ýmit - Sәkende. «Jeltoqsan oqighasy» kezinde bizding jastar redaksiyasy týsirgen kassetany komiytet tóraghasynyng orynbasary bolyp istegen basshymyzdyng sarymayday saqtap jýrgeninen habarym bar. «Materialdardy beriniz... «Saghat Áshimbaevtyng jeke jәdigeri» dep, subtitr beremiz» deymin ghoy bayaghy.
Atauly kýnge sanauly ghana uaqyt qalghan. Montajdau júmystaryna sol kýni-aq kirisip kettik. Birlestikting qolynan is keledi-au degen rejisserlerin montajdau bólmesine jinaghanbyz. Árbir montajdalghan materialdyng hronometrajy belgili bolysymen Serik ekeumiz kezek-kezek jazugha otyramyz. Ol kezde órimdey jas jigit Bolat Ábdilmanovtyng ashynghan ashy dausyna qúlaqty týrip qoyyp... «... Sol bir ayazdy kýni... Jeltoqsan jeli... tondyrdy meni... tondyrdy seni yzghary...» Bir qyzyghy, habar jazylyp bitkende bayqasam, jana ghana jazylyp bitken ssenariy mәtini jadymda jattalyp qalypty. «... Sol bir ayazdy kýni... aq niyetin arqalap, alangha kelgen inishek... Sol bir ayazdy kýni... tabanynan syz ótip, qaltyrap tonghan qaryndas... «Jalghasyn sen ait, búl asqaq әnnin, jabylyp ketsem, eger men... ghúlama jyldar sudyrlatqanda paraghyn...»
- Tólegenning óleni ghoy... Jabylyp ketsem dep jamandyq shaqyrghanynyz ne, agha? - deydi Serigim.
- Men ózimdi emes, Tólegenning auzymen alandaghy oqighadan keyin jabylyp ketken jigitterdi aityp otyrmyn... Al myna habardan keyin aidalyp ketsem, ózdering barsyndar ghoy...
Efirge aidalyp ketetindey materia­l dayynday almaghanymyz ózime ayan. Týn ortasy aua bitirgen materialdy tang atpay Mәkene apardym. Ádette manyzdy materialdy kórkemdik kenes mýsheleri birigip kóretin dәstýr bar-tyn. Búl joly Mәkenning kassetany ýn-týnsiz alyp qalghanyna qarap, joghary jaqqa kórsetkisi kelgenin sezip túrmyn. Týs aua qayta shaqyrtty. Óninen әldenege ynghaysyzdanyp, qysylyp-qipaqtap otyrghany bilinedi. Basyn kótermegen kýii eskertpelerin aita bastady.
- Ana jogharydaghy sot, prokuror aghalaryna tiyispey-aq qoyyndar... Jaqsy bolsyn, jaman bolsyn, aramyzda jýr ghoy... - dedi sózining sonynda.
Demek dayyn materialdy qayta montajdauymyz kerek. Júmysqa keldim de, montajdau bólmesin bosatugha shúghyl tapsyrma berdim. Keshke qaray oilaghan isimdi endi bastaghaly jatqanymda, bólmege Lәzzat bastaghan birneshe qyzdyng kirip kelgeni.
- Eger ana ýlken kisilerding aty-jónin qysqartatyn bolsanyz, mening materialymdy da birjola alyp tastanyz... - dedi qaryndasymyz ýzildi-kesildi týrde.
- Kókem-au, sening materialyndy alyp tastasam, ózi azghantay dýniyening art jaghy shúntiyp qalmay ma?..
- Biyl ótpese, kelesi jyly ótedi, Seke... Jeltoqsandy tarihtan eshkim de syzyp tas­tay almaytynyn bilesiz ghoy...
An-tang antarylyp qalyppyn. Alyp tas­ta­sam, týnimen úiyqtamay habar dayyndaghan qyz-jigitterden úyat... Bәlkim bolashaq úrpaqtyng aldynda... Alyp tastamasam... Mәken... Mәkenning aldynda kinәli bolam... Ssenarlyq papkany alyp, tәuekel dep qoldy qoydym da jiberdim.
Habar efirden ótken kýnning ertenine Mәkenning aldynda otyrdym. Aghamyzdyng qatty qinalys ýstinde ekenin sezip, betine qaray almay tómenshiktey berem. Sýt pisirim ýnsizdikten son, aghamyzgha til bitti.
- Bolary boldy, boyauy sindi... Tanertennen beri bes-altauy boqtady... Al Ortalyq komiytetting ne deytinin kim bilsin...
- Keshiriniz... Qysqartugha dәtim barmady... - deymin ótirik batyldanyp. Qyz-jigitterding qaharynan qoryqqanymdy aitpay jasyryp qaldym, әriyne.
- «Keleshek úrpaqtan qoryqtym» deging keledi ghoy... Men seni týsinem... Al meni týsinetin kim bar?.. - dedi Mәkeng kókirek jara kýrsinip - Eger seni ústap bersem, «qaramaghyndaghy qyzmetkerine sózi ótpedi» degen aty ózime jaman... Odan da óz moynymmen kótergenim jenil bolar...
Men Mәkendi týsindim, әriyne. Onyng ýstine aghamyzdyng artynda efirding negizgi iyesi, moyny juan Saghat Áshimbaevtyng ózi túr edi.
Efir iyesi... Seksen altydaghy «jel­toq­san» súraghy... Seksen toghyzdaghy «tótenshe jaghdaylar jónindegi memlekettik komiytettin» ylany... Toqsan birdegi - tәuelsizdik úrany. Ol kezde qazirgidey alpys eki kanalda kórsetetin sharayna, bolsa - bolmasa, joq. Tútas úrpaqtyng «ýmit dýniyesi» bolghan sosialistik iydeologiyanyng janazasyn shygharghan da biz, bizding qazaq teledidary. Kópshilik «sayasy satqyn» ekenine senip kelgen Mústafa Shoqaygha sayasy bagha beriler tústa Sәkeng men Mәkenning qanshalyq auyr kýide bolghanyn kózben kórdik. Múnyng bәri qazaq halqy kapitalizm atty beymәlim dýniyening esigin qaqqan kezde el tútqasyn ústaghan atpal azamattardyng jýregine týsken zilmauyr salmaq edi.
Ana bir jyly Qazaqstan Jazushylar odaghy Almatydaghy Respublika sarayynda «Taghzym» atty kesh ótkizdi. Osy keshte qalyng júrtshylyq jazushylardyng eki qúryltayy aralyghynda ómirden ozghan arystaryn eske týsirip, joqtau aitty. Nebәri bes jyl ishinde jýzge juyq qalamgerden kóz jazghan ekenbiz. Kópshiligi asharshylyqty, otyz jetining «nәubetin», qyryq birding «qyrghynyn» kór­gen kókelerimiz emes, qyryq pen eluding ara­ly­ghyndaghy kókórim jastar. Kenes dәuiri ke­zinde elining erkesi men serkesi bolghan arystar «ótpeli kezennin» auyrtpalyghyn kótere almaghan boldy. Jaghalap kelip jardan jyghylghan jasy ýlkenning artyn ótkizsem dep, aghalap kelip bauyrgha tyghylghan jasy kishining aldyn jetkizsem dep aldy-artyna jaltaqtaumen ótken jautankóz úrpaq. Qyryq pen elu... Aldynghy tolqyngha degen qaryzyn, keyingi tolqyngha degen paryzyn óteuge múrshasy jetpey, uaqyt shynyrauyna shym batyp joghalghan úrpaq...
... Býginde Maqsút agha da, mening Rafaeli jezdem de, tipten ózimiz izin basyp jýrgen Saghat ta ortamyzda joq. Shyghystaghy kórshiler óz dúshpanyn: «Qayta qúru kezeninde ómir sýr» dep qarghaydy dep estigenim bar. Ángimege tiyek etken ýsh arystyng qanday kezende, qalay ómir sýrgenin bir sәt oy tarazysyna salyp kórsek qaytedi?..

17.11.2011
Kólbay Adyrbekúly

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=35&id=6864