Qoghamda Resey preziydenti Vladimir Putinning osydan biraz kýn búryn jer mәselesi jóninde aitqany talqygha týsip jatqany belgili. Áriyne kez-kelgen «elim, jerim» deytin azamat Putinning aitqanyna qarsylyq bildireri anyq. Esinizde bolsa, 2014 jylyda Putinning «qazaqta memleket bolmaghan» degen әngime aityp, aidy aspangha biraq shygharghany bar. Myna aitqandary da sonyng jalghasy ispetti. Tek búl joly bizge ghana arnap emes, kezindegi KSRO kenistiginde ómir sýrgen barlyq TMD-gha kiretin respublikalargha qarata aityp otyr. Áriyne tayaqtyng bir úshy bizge tiyeri anyq.

Sonymen ol bylay deydi: «Sovet Odaghyn qúru turaly kelisimde odan shyghu qúqyghy da jazylghan. Biraq onyng naqty prosedurasy joqtyqtan mynaday mәsele tuady: Qanday da bir respublika Sovet odaghynyng qúramyna kiredi, sóitip Reseyding iri kólemde dәstýrli-tarihy aumaghyn alady. Sóitedi de bir kýni odaqtan shyghugha sheshim qabyldaydy. Olay bolsa, orys halqynyng syilyghyn qosa әketpey nemen keldin, sonymen shyghuyng kerek qoy».

Búl 21 mausym kýni «Rossiya 1» telearnasyndaghy «Moskva. Putiyn. Kremli» habaryna bergen súqbatynan ýzindi. Alayda aragha bir kýn salyp, Putinning baspasóz hatshysy Dmitriy Peskov preziydentting aitqandaryna týsinik berip, «Reseyding kórshilerine aumaqtyq talaby joq. Ángimening auany syigha jer berilgeni turaly emes, Konstitusiyada ketken qatelikter turaly boldy» dep әngimening tonyn júmsartty.

Qalay desekte, Putin oiyndaghysyn aitty. Pighylynyng qanday ekenin tanytty. Áytpese tarihtan maqúrym jan emes eken anyq. Aynalasynda jýzdegen kenesshisi otyr, qanshama instituttar júmys istep jatyr. Solar әlemdi qoyyp, TMD eldirining tarihyn bilmeydi emes, biledi, aitpaydy emes aitady. Biraq Putin Reseyding әleueti bayaghyday myqty ekenin tanytqysy kelip, ainalasyna ses kórsetip sóilep, ýreyde ústaghysy keledi. Biraq onyng degeni endi bola qoyar ma eken?

Basqa respublikany qaydam, qazaq elining biraz jeri patshalyq Reseymen bolisheviktik Reseyding qanjyghasynda ketkeni tarihtan belgili. Naqtylaytyn bolsaq, Orynbor, Astrahani, Chelyabi (búrynghy atauy Selebe) jәne Omby shahary jәne onyng manyndaghy úlan-ghayyr jer Reseyding qarmaghynda qaldy. Ágәrәky qajet bolsa, jer dauyn Putin emes, biz daulauymyz kerek. Putin múny nege aitty? Áriyne Batys elderi salghan sanksiyanyng qúrsauynda qalyp, ekonomikasy túralap, halyqy ash-jalanshtana bastaghan kezde, týsip ketken bedelin kóteru ýshin, aituy mýmkin. Búl basqa әngime. Desek te, Putinning búl aitqandarynan biz qortyndy shygharugha tiyispiz. Ol qatardaghy jay adam emes, alyp imperiyanyng basshysy. Demek Putinning auzynan shyqqan әrbir sóz, sol elding kózqarasyn bildiredi.

Áriyne, qazirgi kezde kórshilerimizben sonyng ishinde Reseymen sayasi, ekonomikalyq, mәdeny qarym-qatynasta bolghanymyz jón. Biraq Mәskeuding degenine kónip, bas shúlghy bergennen ada bolghanymyz, әri abay bolghanymyz dúrys.

Azamathan Ámirtaydyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz