KÓRKEYGEN KÓKPEKTI
Jiyrma jyldyng ishinde atqarylghan iygi isterding arqasynda әrbir ónirimiz ózgerip, ómirimiz jaqsaryp keledi. Tómende Shyghys Qazaqstan oblysynyng Kókpekti auylynan fotoreportaj berilip otyr. (Suretter «Egemen qazaqstan» gazetining saytynan alyndy).
Sonau naryq qatynastaryna ótpeli kezende Kókpekti audanynyng túrghyndary (ShQO) qarjy tapshylyghy saldarynan qatty kýizeldi. 1997 jyly ontaylandyru sayasaty negizinde búrynghy Samar audanymen birikken son, «Qoly qimyldaghannyn, auzy qiymyldaydy» degendey, ekonomikany algha bastyru qamymen birshama ister tyndyryldy. Alayda kóptegen auyldardyng toz-tozy shyghyp, audan ortalyghyndaghy birqatar әleumettik ghimarattar ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketti.
Jiyrma jyldyng ishinde atqarylghan iygi isterding arqasynda әrbir ónirimiz ózgerip, ómirimiz jaqsaryp keledi. Tómende Shyghys Qazaqstan oblysynyng Kókpekti auylynan fotoreportaj berilip otyr. (Suretter «Egemen qazaqstan» gazetining saytynan alyndy).
Sonau naryq qatynastaryna ótpeli kezende Kókpekti audanynyng túrghyndary (ShQO) qarjy tapshylyghy saldarynan qatty kýizeldi. 1997 jyly ontaylandyru sayasaty negizinde búrynghy Samar audanymen birikken son, «Qoly qimyldaghannyn, auzy qiymyldaydy» degendey, ekonomikany algha bastyru qamymen birshama ister tyndyryldy. Alayda kóptegen auyldardyng toz-tozy shyghyp, audan ortalyghyndaghy birqatar әleumettik ghimarattar ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketti.
Elimiz tәuelsizdik alghan jyldar ishinde audanda kóp ister atqaryla bastady. Songhy 2 jyldan beri audandy bilikti basshy Dýisenghazy Musin basqaryp keledi. 9 jyl boyy kórshi Jarma audanyn iskerlikpen basqaryp audandy aldynghy qatargha shygharghan, sol qajyrly enbegi ýshin «Qúrmet» ordenin omyrauyna taqqan D.Musin audandy kórkeytu, ekonomiykany órge bastyru jolynda izdenister tanyta bastady. Ol eng aldymen Kókpekti auylynyng kóshelerin jóndep, asfalit tósettirdi. IYesiz qalghan ghimarattardy kýrdeli jóndeuden ótkizdi. Búdan 2 jyl búryn oblys әkimi Berdibek Saparbaevtyng bastamasymen «Tughan jerge taghzym» aksiyasy dýniyege kelgen edi. Ondaghy maqsat osy jerding týlekteri, kәsipkerlikpen shúghyldanyp jýrgen jany jaysang azamattardy tughan elining ekonomikasyn kóteruge tartu bolatyn. Búl shaqyrugha eng birinshi bolyp Kókpekti audanynda kindik qany tamghan, qazir Almatyda túratyn Núrbek Ualiyev ýn qosty.
Núrekeng «Elim-ay» degen baghdarlamany dýniyege әkelip, Kókpektide 216 mln.tengege túrghyndargha qyzmet kórsetuge arnalghan keshen salyp berdi. Ol audannyng 80 jyldyq mereytoyy qarsanynda saltanatty jaghdayda ashyldy. «Elim-ay» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi elimizdegi eng iri serpindi jobagha enetin siyr etin shetelderge eksportqa shygharatyn mal bordaqylau keshenining qúrylysyn bastap ketti. Onyng smetalyq qúny 4 mlrd. tengeden asady, ayaqtalu merzimi - 2012 jyl. Atalmysh keshen Kókjayyq auylynda boy kótermek.
El Tәuelsizdigining 20 jyldyq mereytoyyn Kókpektining taghy bir isker azamaty Túrarbek Rakiyshev ózindik syi-siyapatymen qarsy almaq. Ol 15 mln.tengege Samar auylynda «Romat» atty firmalyq dәrihanany iske qosty. Biyl Kókpekti auylynda 90 oryndyq balabaqsha, Samar auylynda balabaqshagha qosymsha 75 oryndy 3 top ashyldy. Balalardy mektepke deyingi bilim berumen qamtu jәne tәrbiyeleuding ósu qarqyny 9 ay boyynsha 110,1 % qúrady.
2011-2012 jyldargha 2 bilim beru nysanyn salu josparlandy. Aqoy jәne Mamay auyldarynda 80 oryndyq mekteptin qúrylysy ayaqtalmaq. Densaulyq saqtau salasynda әleumettik manyzdy kórsetkishterding rettelui baqylandy. 2010 jyldyng osy kezenimen salystyrghanda sәbiylerdin tuu dengeyi ósip, ol 120,3 %-dy qúrady, búl oblys audandary arasynda 1-oryn degen sóz.
Kókpekti audanynyng barlyq auyldyq okrugteri qazir el Tәuelsizdigining 20 jyldyghyn este saqtalatynday mәndi de sәndi ótkizude. Auyldar kórkeyip, aghash kóshetteri otyrghyzyldy. Mektepter men mekemeler, újymdar mereytoy qúrmetine baghdarlamalar jasap, qarttar jәne ardagerlermen kezdesuler ótkizip, qayyrymdylyq aksiyasyn úiymdastyruda. Audan әkimi D.Musiynning aituynsha, biyl Kókpektide mәdeniyet ýii, balabaqsha, oqushylar demalatyn jazghy lageri ashylypty. Aghymdaghy jyldyng 9 aiynda 7 mlrd.-qa juyq jalpy aimaqtyq ónim shygharylghan. Qazir audanda 70 myngha juyq iri-qara, 13 myngha juyq jylqy bar, mal basy túraqty ósip keledi. Jyl basynan beri 1 myng sharshy metrge juyq túrghyn ýy paydalanugha berildi.
Kórkeyip, gýldenip kele jatqan Kókpekti audanynyng túrghyndary Tәuelsizdik mereytoyyn osynday tartumen qarsy almaq.