nemese Irlandiya aqyndary  U.B.Yeyts pen Sh.Hiniy

Bolmys degening jer basyp jýru. Qadamynnyng jenil nemese auyr basylghanyn kókireginmen sezinesin. Tenizding túnghiyq tereninen kóterilgen aua-kóbik siyaqty ol da kókireginning tereninen oyanady.

Men, men edim, men edim,

Men Narynda jýrgende

Eniregen er edim.

Isataydyng barynda

Eki tarlan bóri edim.

.  .  .  .  .  .  .  .

Mahambet Ótemisúly

.  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .

Tamshyday ghana, núryna mine, zaryqtym.

Ómir osy eken, syryna mine, qanyqtym.

Jasa sen Mәngi!

Jasa sen Mәngi!

Jaryq kýn!

. . . Tabytpyn, tabytpyn, tabytpyn . . .

Múqaghaly Maqataev

Múnday oyanu da últtyq ruhtyng bolatyny da sondyqtan. Ol túghyrgha bireu kóterilip kele jattsa, endi bireu ol túghyrdan týsip kele jatady. Bikke shyghu da, bikten týsu de qiyn. Al bikte qalyp qoi tipten onay sharua emes. Ony anghartatyn tolqyghan sezim men tasyghan kónil kýide jýrisinen janylghan jýreginning qaghysy; basqan qadamynnyng salmaghy. Múndayda mening degbirim qashady, әlde ne jetpey túrghanday tynysym tarylady.

nemese Irlandiya aqyndary  U.B.Yeyts pen Sh.Hiniy

Bolmys degening jer basyp jýru. Qadamynnyng jenil nemese auyr basylghanyn kókireginmen sezinesin. Tenizding túnghiyq tereninen kóterilgen aua-kóbik siyaqty ol da kókireginning tereninen oyanady.

Men, men edim, men edim,

Men Narynda jýrgende

Eniregen er edim.

Isataydyng barynda

Eki tarlan bóri edim.

.  .  .  .  .  .  .  .

Mahambet Ótemisúly

.  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .

Tamshyday ghana, núryna mine, zaryqtym.

Ómir osy eken, syryna mine, qanyqtym.

Jasa sen Mәngi!

Jasa sen Mәngi!

Jaryq kýn!

. . . Tabytpyn, tabytpyn, tabytpyn . . .

Múqaghaly Maqataev

Múnday oyanu da últtyq ruhtyng bolatyny da sondyqtan. Ol túghyrgha bireu kóterilip kele jattsa, endi bireu ol túghyrdan týsip kele jatady. Bikke shyghu da, bikten týsu de qiyn. Al bikte qalyp qoi tipten onay sharua emes. Ony anghartatyn tolqyghan sezim men tasyghan kónil kýide jýrisinen janylghan jýreginning qaghysy; basqan qadamynnyng salmaghy. Múndayda mening degbirim qashady, әlde ne jetpey túrghanday tynysym tarylady.

Úly Abay «Qayran elim qazaghym, qayran júrtym», deydi. Odan «Orysqa aitar sóz de joq, biz qúly, kýni qadyrly da joqpyz», deydi. Odan baryp aldyndy orap alyp jartas shyghady. Abaydyng kýnde baryp aighay salatyn jartasy. Ol saghan jol bermeydi. Búl tyghyryqtan tipti shyghar jol joq! Álgi jartas qayda barsang da aldynnan kes-kesteydi. Sen onyng kólenkesinen qashyp qútyla almaysyn. Qútylghyng kelse de, bәri bir bireuler ony sozghannyng ýstine sozyp sening tóbene әkelip qoyady.  Múndayda degbiring qashpay kórsin.

Aspandy býrkegen alaqannyng kólenkesinen

Sozylghan jol,

Qúmgha singen ózen,

Qúmyrysqanyng izi.

Arghy jagha men bergi jaghanyng arasynda qalghan

Tayaqtan tyqyr.

Men Abaydyng «qalyng elim qazaghym...» degen sózining mәnin jaqsy týsinemin. «Orysqa aitar sóz de joq» degen sózin týsinuge de barmyn. Al, «jartasqa bardym» dep keletin sózining mәnin tolyq týsine alatyn emespin. Abay sirә neni aityp otyr. Múny Abaydyng halqynan mýldem týnilui, olardy «endi qaytyp týzeler dey almaymyn»degen kesimdi sózining kesteli bederi deytinder de bar. Múnday týsinkten, múnday týsindiruden keyin qazaqqa, qazaq tiline múryn shýiirmeuding ózi bireuler ýshin oghash qylyq siyaqty. Ásirese, ózine qazaqtan kóri ózgeni jaqyn sezetinderdi ait. Qazaq tiline jauygha topyraq shashatyndar da, qazaqty «últ emes úlys!»  deytinder de eng aldymen solar. Ókinishti! Ózining qara basyn últynan da joghary sanaytyn múnday túlghalargha qashanda bir nәrse jetpey túrady. Múndayda mening oiyma myna shumaqtardy keledi.

Úly shayqastar da jenilmey,

Órkeniyetterding qiramauy ýshin,

Itter tynghan, attar alystaghy mamaghashqa baylanghan.

Bizding úly sarbaz Sezar shatyrynda,

Aldyna kartasyn jayyp tastaghan,

Kózin sodan bir sәt taydyrmaydy,

Keng mandayyn bir qolymen tiregen.

Su betinde jýzgen úzyn siraq sona siyaqty

Oyy onyng tynyq týndi kezgen.

 

Úshar basy kórinbeytin múnarany órtke orau ýshin,

Júrt onyng súlu jamalyna qúmar bolghan.

Ayyzyng qanbasa búghan,

Mimyryt tynyshtyqta ereuildeuine bolady.

Baghyp túrghan jan bolmaghan shaqtarda,

Ol hanym nemese bala bolyp kórinetin.

Ayaqtaryn

kóshedegi kezbening sýirete basqan adymyna úqsatyp

Biymen basatyn.

Su betinde jýzgen úzyn siraq sona siyaqty

Oyy onyng tynyq týndi kezgen.

Jýzine sezimning alauy jýgirgen jas súludyn

Ózin órtegen janyn alghash kórgenindey,

Bas shirkeuding darbazasyn da tas qylyp jap,

Syrytta shulaghan balalar kirip ketpesin.

Sýieuish aghash ýstinde jatqan Mikaylanchilo,

Sausaqtary onyng eppenen jyljyidy.

Su betinde jýzgen úzyn siraq sona siyaqty

Oyy onyng tynyq týndi kezgen.

 

(THAT civilisation may not sink,

Its great battle lost,

Quiet the dog, tether the pony

To a distant post;

Our master Caesar is in the tent

Where the maps ate spread,

His eyes fixed upon nothing,

A hand under his head.

 

Like a long-legged fly upon the stream

His mind moves upon silence.

That the topless towers be burnt

And men recall that face,

Move most gently if move you must

In this lonely place.

She thinks, part woman, three parts a child,

That nobody looks; her feet

Practise a tinker shuffle

Picked up on a street.

 

Like a long-legged fly upon the stream

His mind moves upon silence.

 

That girls at puberty may find

The first Adam in their thought,

Shut the door of the Pore's chapel,

Keep those children out.

There on that scaffolding reclines

Michael Angelo.

With no more sound than the mice make

His hand moves to and fro.

 

Like a long-legged fly upon the stream

His mind moves upon silence.)

Búl 1923 jylghy Nobeli syilyghynyng iyegeri, Irlandiya aqyny U.B.Yeytsting (William Butler Yeats 1865 - 1939) «Úzyn siraq sona» degen óleni. Aqynyng ómir boyy qalamyn taydyrmay jyrlaghan taqyryptary - Irlandiyanyng últtyq tәuelsizdigi ýshin arpalysqan sayasy kýresti, mahabbatty jәne óner taqyrybyn bir basyna tolyq sidyrghan ólenderining biri.

1995 jyly Shvesiya әdebiyet akademiyasy sol jylghy Nobeli syilyghyn Irlandiya aqyny Sh.Hiniyge ( Seamus Justin Heaney 1939 - ) berdi. Sh.Hiny 10 jeltoqsanda Stokgolimde sóilegen sózinde agha buyny U.B.Yeytsti esine alghan. «70 qansha jyldyng aldynda, aqyn V.B.Yeyts osy minbede túrghanda Irlandiya Angliyagha qarsy tәuelsizdik ýshin kýres pen tәuelsizdikke ilese kelgen ishki janjaldyng batpaghynan endi ghana túryp kele jatqan... U.B.Yeyts óz sózinde soghys turasynda bir auyz aitqan joq. Soghystyng memleketke, onyng mәdeniyetine qanday kýiretkish soqqylar әkelgenin kim kimnen de artyq bilgenine qaramastan, U.B.Yeytis ol jóninde tis jarghan joq. Esesine, Irlandiyanyng teatr qozghalysy turasynda aitty. Ózi bas bolyp qúryp, ózi basshylyq etken osy qozghalystyng maqsaty, tarihy, oghan at salysqan túlghalar turaly mayyn tamyza otyryp bayandady» deydi Sh.Hini. Búl sózder kóp nәrseni bildiredi. Degenmen, Sh.Hiny osy sózderding tasasynda jatqan oidyng betin ashqysy joq. Býrkeuli jatqan búl oy Sh.Hiniyding jasampazdyghymen tike qatysty. Aqynnyng júryt auyzgha ala beretin «Poeziya degen tepe-tendikti saqtau nemese ruhtyng tarazysy» degen oiynyng bir úshyghy da osy tústan qylang berip qalady.

Sh.Hiny 1939 jyly Soltýstik Irlandiyanyng ortalyghy Belfastyng tayau manyndaghy auylda dýniyege kelgen. Túnghysh jyr kitaby «Naturalis bireuding ólimi» (Death of a Naturalist) 1966 jyly Londonda jaryq kórdi. 1995 jyly onyng on ýshinshi jyr kitaby «Spert tarazy» (Spirit Things) shyqty. Osy jyly ol Nobeli syilyghynyng iyegeri atandy. Otyz jylgha jalghasqan jasampazdyq saparyn aqyn Irlandiyanyng auyl ómirin, ondaghy qarapayym sharua adamynyng qarapayym tirligin jazudan bastaghan. «Týnekke ashylghan esik» (Door into the Dark , 1969j) jinaghynda osy erekshelik bar. Sh.Hiniyding atyn júrtqa jayghan óleni «Qazyp alyu» da aqyn balanyng kózimen kýrekpen jer qoparyp jatqan atasynyng kórinisin beredi de, adam men jerdin, enbekting qatynasyn sóz etedi. Ólenning sonyn «mening de sausaqtarymnyng arasyna, qalam qysylghan, men de solarmen qoparamyn» dep ayaqtaydy. Aqyn jasampazdyghyndaghy múnday beybit mamyrjaylyq kelesi jinaghy «Qysty syrt jerde ótkizuden» (Wintering Out, 1972j) bastap ózgere bastaghan. Oghan sebep sayasiy-kýnen kýnge órshigen Soltýstik Irlandiya oqighasy. 1969 jyly sәuir aiynda, ózderine teng azamattyq qúqyq beriludi talap etken Soltýstik Irlandiyanyng katolik dinindegi halqynyng (negizinen Irlandiyalyqtar) beybit sherui kýshpen basyp janshylyp tastalady. Oghan Angliyagha arqa sýiegen Soltýstik Irlandiyanyng protestant dinindegi býlikshiler halyq úqyghyn talap etken qayratkerler men katolik dinindegilerge shabuyl jasauy qosylady. Sodan baryp sherik ghasyrgha sozylghan «Soltýstik Irlandiya oqighasy» resmy týrde qan tóniske úlasady. Al búl zobalang Sh.Hiniyding jasampazdyghyna iz tastamay qalghan joq. Katolik dinine sengenimen aghylshyn tilinde óleng jazatyn jas aqyndy búl teketires eki ottyng ortasynda qaltyrdy. Sh.Hiny turasynda tamasha maqala jazghan Heylon Vendlerding (Hellen Vendler, AQSh) bylay degeni bar: «jas aqyn retinde Sh.Hiny ózining aghylshyn tilindegi ústazdary (V.Vordstvort, J.Gits. t.b.) men irlandiyalyq ústazdarynyng (U.B.Yeyts, t.b.) ara qatynasyn onay sheshetin. Sonynan 1969 jyl keldi. Belfastaghy әiel patsha atyndaghy uniyversiytetting 29 jastaghy aghylshyn tili múghalimi saqshy men teng qúqyq talap etken Soltýstik Irlandiyanyng katolkteri arasyndaghy dýrbelendi óz kózimen kórdi. Búl teke tires 1969 jydyng tamyz aiynda Angliyanyng Soltýstik Irlandiyagha әsker kirgizuimen tyndy. Sol jolghy atys-shabys (keyin órshy týsken qaqtyghys, qantógis) Sh.Hiniyding jyrlaryna ózining en tanbasyn óshpestey etip qaltyrdy» «Qysty syrt jerde ótkizu» jyinaghynan biz múny anyq bayqaymyz. Sh.Hiny osydan bastap poeziyanyng daghdarysta da ómir sýre alatyn jolyn qarastyra bastady. «Jaza» degen óleninde aqyn sazdan qazyp alynghan mәiit jóninde jazady. Eki myng jyldyng aldynda әieldi taypalastary «satqyndyq istedin!» dep qúigha batyryp óltiredi. Eki myng jyldan keyin adamdar ony qazyp alyp, arheologiyalyq janalyq retinde júryt aldyna shygharady. Aqyn ótkendegi osy zorlyqty býgingi Soltýstik Irlandiyanyng sayasy jaghdayyn shendestiredi. Búrynghylar әieldi «ózge taypanyng adamymen kónil qostyn!» dep jazagha tartsa, al býgingi qyzdar basqynshylardyng sarbazdarymen kónildes boldyng dep qúrbylarynan tayaq jeydi. Aqyn jýregin eki myng jyldyng aldynda ayausyz jazagha úshyraghan qyzgha degen janashyrlyq kerneydi, ol óz tandauyn da jasaydy-«Tipti men seni sýiip qaldym, ókinishtisi, saghan tas atqan sol adamdardyng arasynda túrsam, bәlkim men de ýnsiz qalarmyn, saghan degen sezimimdi jasyryp» deydi aqyn. Ólenning sonynda «Mәdeniyettimin dep kórmey qalugha bolady, alayda, últtyng ojdanynan túratyn múnday kek qaytarudy týsinuge de bolady» deydi. Soghan qaramastan, Sh.Hiny Irlandiyalyq retinde ózin óz halqynyng qatarynan kórsete almaghanday sezinedi. «Ashyqqa shyghyp qalu» atty óleninde aqyn osy kónil kýiin sýrettegen. «Men nege búlay bolyp qaldym, men ýnemi dostarymdy esime alamyn, miymdy lenzadan tógilgen әsem týsterdey súlulyq pen meni jek kóretin adamdar jaulap alghan, ýnsizdikke shomyp, ózim men ózim qalghanym da, jauapkershilikting uayymy tóbemnen basady, kim ýshin, әlde bir qúlaqtardyng estui ýshin be, әlde halqym ýshin be?» deydi aqyn. Sodan «Japyraqtan tamghan tamshynyng barghan sayyn zorayghan bayaghy әlsiz dauysy, ýmitsizdik pen qiratudyng ne ekenin jaqsy biletindey. Alayda, onda bar almastay qiyp týsetin dәldik. Men qolgha týsushi de, satqynda emespin, jýregine múng úiyalaghan, sergeldeng bolghan, shashyn úzyn qoyghan, oigha shoma beretin bireumin. Japyraq pen bútaqty panalap qyrghynan aman qalghan pershte siyaqty, men de tek sәti týsip aman qaldym» deydi aqyn. Búl tektes ólender Sh.Hiniyding «Soltýstik» (North, 1975j), «Atyzda júmys isteu» (Field Work, 1979j) jinaqtarynda kóptep kezdesedi. Bayyz tappaytyn, eki úshty búnday kónil-kýy Sh.Hiniydi agha búyny Yeytspen jaqyndastyrmay qoymaytyn edi. Óitkeni, V.B.Yeyts bastan aqyr dәl osynday eki ottyng ortasynda ómir sýrgen, eki jaqtyng da birdey múraldyq qysymyna úshyraghan jәne sonday qysym astynda da óz ornyn tapqan, jyrymen biyik túghyr jasaghan aqyn. Bir auyz sózben aitqanda ózgeden de, ózinen de úiyalmaytyn beti jaryq túlgha bola alghan. V.B.Yeytsting boyyndaghy búl qasiyetting Sh.Hiniyge qajet ekeni ózinen ózi týsinikti jaghday. Endeshe, túghyry biyik túlghanyng uaqyt kóshi men zaman ózgerisinde qúldyrap, keri ketpey sol bayaghy biyiginde qalyp qoiyynyng syry nede? Múnyng jauabyn bizder V.B.Yeytsting ómiri men jasampazdyghyna ýnilsek boldy, birden tabamyz.

Irlandiya 8 ghasyrgha sozylghan Angliyanyng otarlauynan keyin XIX ghasyrdyng ayaghynda ózining tәuelsizdik ýshin kýresining aqyrghy kezenine ayaq basty. U.B.Yeyts (1865-1935) dәl osy tústa ómir sýrdi. Jas kezinde suret salugha әues boldy da sonynan poeziyany ómir boyy serik etti. Ol irland tilinde emes, aghylshyn tilinde jazdy. Soghan qaramastan Batystyng modernist aqyndarynyng ishinde ózining ómirin ólenge eng kóp ailandyrghan az aqyndardyng biri bolyp qaldy. V.B.Yeyts batsy poeziyasynyng tarihyndaghy tórt kezendi bastan keshirdi (songhy romantizm, kórkemshildik, simvolizm jәne modernizm), tórt kezende de sýbeli shygharmalar jaza aldy. Búghan týp sebep onyng jastyq shaqtan qalaghan, ómir boyy ózgermegen biyik múratynyng aqyndyq ruhyna taymas túghyr bolghandyghynda. 1889 jyly 23 jastaghy V.B.Yeyts 19 jastaghy Mod Gonndy kezdestirdi. Kórgen jannyng kózin sýrindirgen has súlugha ol kórgenen ghashyq boldy. Búl ghashyqtyq ómir boyy jalghasty. Búl әiel Irlandiyanyng tәuelsizdik qozghalysyndaghy eng belsendi sayasy kýresker bolghanyn keyingi uaqt kórsetti. Mahabbat - «jiyrma ýsh jasta bastalghan mazasyzdyq» (V.B.Yeyts) kóp úzamay ýlken kedergige tap boldy. U.B.Yeytsting aldyn «sayasi» degen qúbjyq kesti. Mod Gonn ózin qúlay sýigen Yeytsti emes, sayasatty tandap aldy. Alayda U.B.Yeyts búl әielden alystay alghan joq. Mahabbat pen poeziya egiz eki úghym bolsa endi olargha ómirlik atqoshshy bolyp sayasat qosyldy.

Áu basta, kýnen-kýnge órshigen Irlandiyanyng tәuelsizdik qozghalysyna U.B.Yeyts ózine tәn kózqarasymen keldi. Ol «últtyq ruhtyng oyanuy,  últtyq mәdeniyetting qayta týleui ghana Irlandiyany otarlyqtan qútyldyrady. Poeziya men teatr últty ruhany jaqtan azyqtandyrady, ruhyn bekitip, últtyng sayasy oyanuyna negiz qalaydy, últtyng sayasy oyanuy últtyq tәuelsizdikke jol ashady», - dep qarady. Irlandiyagha, onyng otarshylar búrmalaghan tarihy men mәdeniyetin qalpyna keltiru jәne oghan qúrmetpen qarau ózimizge qúrmetpen qaraudyng basy. Sodan da әr bir Irlandiyalyq Irlandiyanyng tәuelsizdik ýshin kýresine ózining qolynan kelgeninshe ýlesin qosuy kerek. Búl - Irlandiyalyqtardyng qasiyetti boryshy. Óitkeni, Irlandiya bolmaghan jerde biz de bolmaymyz, bizder Irlandiyagha qyzmet etkende ghana ózimizding bar ekenimizdi dәleldey alamyz. Bizder Irlandiyanyng aldynda Angliyalyqtar siyaqty qojayyn emespiz, qayta biz Irlandiyanyng kóz-qúlaghy, ayaq-qoly, janyn saqtaghan tәnimiz. Jiyp kelgende oghan qyzmet etushimiz» dep bildi Yeytsti. Osy maqsatpen, U.B.Yeytsti 1904 jyly Aliber teatryn ashyp, ózi diyrektor boldy. Osy teatrgha arnap Irlandiyanyng tarihyn, mәdeniyetin taqyryp teken kóptegen dramalar jazdy. Olardyng qongluyna bas-kóz boldy. Ondaghan jylgha jalghasqan búl qozghalys keyin «Irlandiya әdebiyet-kórkemónerining qayta órkendeui» dep atalyp, tәuelsiz Irlandiyanyng tarihyna jarqyn bet bolyp jazyldy. U.B.Yeytsting Nobeli syilyghyn alarda Irlandiyanyng teatr qozghalysynyng tarihynan sóz qozghauynyng da syry osynda.

U.B.Yeyts turaly júrt moyyndaghan bir aqiqat-ol ózining eng tandauly jyrlaryn 1915-1939 jyldar aralyghynda jazdy. Múndaghy týpki sebep te U.B.Yeytsting elining sayasy jaghdayyn biyik dengeydegi poeziya tiline tamasha ailandyra alghandyghynda jatyr. 1916 jyly Irlandiyada últtyq kóterilis búryq etti. Búl bas kóterudi Angliya ayausyz basyp janshydy. Osy kóteriliste U.B.Yeyts «araqkesh» dep jek kóretin - birkezde Mod Gonnyng jary bolghan Maykelbert qaza tapty. U.B.Yeyts tәuelsizdikting kelui aldyndaghy osy kóterilisti este saqtau maqsatynda «1916 jyl» degen óleng jazghan. Batys poeziyasyndaghy eng tandauly jyrlardyng biri bolyp qalghan osy ólende aqyn ózi eng bir jek kórgen adamyn keshiredi, oghan qúrmetpen qaraytynyn aitady. Ólenin «kelip qoydy ýreyli súlulyq» dep ayaqtaydy.

U.B.Yeyts osy mezgilde jazghan «Múnara», «Leda men aqqu», «Ekinshiret qayta oralu», «Balalardyng arasynda», «Jas әri qaryt kisi», «Aylanba baspaldaq», «Búrylys», «Tәbighattan ózge», «Narkýman» siyaqty ólenderinde Irlandiyanyng últtyq anyz-mifteri men Grekiya-Rim anyzdaryn, Gomerding «Iliada», «Odisseyasyndaghy» mazmúndardy molynan paydalanghan. Osy ólenderimen Yeyts Batystyng XX ghasyrdaghy poeziyasynyng eng biyik túghyryna kóterildi. Túghyryna kóterilip qana qoymay sonda nyq basyp túrdy. Óitkeni, onyng qolynda aqyndy shayqaltpaytyn tarazy boldy. Ol tarazynyng bir basynda aqynyng jan dýniyesi, endi bir basynda poeziya túrdy. Búl tarazy U.B.Yeytsting ózine ghana tәn óleng estetikasy.

U.B.Yeytste Dante siyaqty ózining tútastyqqa ie simvoldyq dýniyesin qalyptastyrdy. Onyng ólenderindegi qisayghan múnara men ailanba baspaldaq (formasy dóngelek) bir tútas túlgha retinde qaralady. Aylanba baspaldaq qozghalyp ózekte ailanu túsynda teristeudi teristeu syndy mәn alady da, ghasyrlardyng almasuynda da ózindik zandylyqtar, qaytalanular bolady degenge jaqyndaydy. U.B.Yeytsting bayymynsha múnday almasu qúdaylar dәuirinen adamdar zamanyna tipti odan da tómen satygha qaray jalghasuy mýmkin. Ár retki almasu qyz ben qústyng qosyluynan bastalady. Aldynghy eki rette Ledany Zevs aqqu bolyp kep azdyryp, odan eki júmyrytqa tuylyp, ol júmyrytqalardan Elena men Kliytemnestra payda boldy. Elena Troya soghysynyng tuyluyna sebepker bolsa, Kliytemnestra anyzdaghy Agamemnonnyng týbine jetetin әigili qastandyqty úiymdastyrady. Al songhy almasuda jylnamamyzdyng basyndagha Mariyamgha aq kepter kelgen-mys. U.B.Yeytsting ólenderindegi tozyp qisayghan múnara osy zamanghy dýniyening azghyndaugha bet alghanyn menzeydi. Aqynnyng qarasynsha býgingi adamzat әlde bir ayaqtalu men bastaludyng syn saghatyn bastan keshirip jatyr, sondyqtan da adamzat tarihty tútas túlgha retinde qaraugha ýireniui, aldy artyna birdey qaraylauy tiyis.

U.B.Yeyts epostyq әri lirikalyq týs alatyn poeziyanyng tilin tapqan, ólenning jaryq sonday-aq qaranghy túsyn aiqyndaghan aqyn. U.B.Yeyts ólendegi syrtqy dýniyeden bastau alatyn mazmún men ishki jan-dýniyening arpalysynan keletin formanyng qatynasyn birin-birinen bóluge mýlde kelmeytin, biri-birinsiz ómir sýre almaytyn by men biyshining qatynasyna balaydy. Ol ólenning mәselesin mazmúnda, forma da sheshpeydi, ony sheshetin mazmún men formanyng ara qatynasyndaghy óleng estetikasy dep joryghan. Sodan da U.B.Yeyts neni jazsa da-sayasatty nemese adamzattyq domalaq aqiqattardy jazsyn-eng әueli kórkem poeziya, odan song baryp sayasat nemese aiqaylaghan aqiqat boldy. U.B.Yeytsting sayasatty kóp jazghanyna qaramastan onyng ólenderine moralidyq-sayasy ólshemderding tisi batpaytynynyng sebebi de osynda. Jogharydaghy «Úzyn siraq sona» óleninen biz U.B.Yeytsting óleng estetikasyn bir qyrynan tanimyz.

 

Úly shayqastar da jenilmey,

Órkeniyetterding qiramauy ýshin,

Itter tynghan, attar alystaghy mamaghashqa baylanghan.

Bizding úly sarbaz Sezar shatyrynda,

Aldyna kartasyn jayyp tastaghan,

Kózin sodan bir sәt taydyrmaydy,

Keng mandayyn bir qolymen tiregen.

Su betinde jýzgen úzyn siraq sona siyaqty

Oyy onyng tynyq týndi kezgen.

Sh.Hiny 1989 jyldyng jeltoqsanynda, Angeliyanyng Oksfort uniyverstetinde oqyghan «Poeziyanyng týzetui» atty  maqalasynda bylay deydi: «qiyaldaghy dýnie men bizder jasap jatqan mynau arpalysqa toly dýnie toghysa alsa, poeziya tarazynyng eki basyn tenshep ústap túra alady; biz izdegen aqiqat ta bola alady; osy aqiqattyng aldynda bizder ózimizdi de tolyqtay tany alamyz». Búl sózder jogharydaghy ólenge jazylghan týsindiru siyaqty, endi bir jaghynan ol Sh.Hiniyding óz ólenderinen de jaqsy týsinik beredi.

Bayaghy anyzdardyng birinde:

Gomoronyng sopylary

Shirkeude minajәt etip otyrghanda,

Bir keme tóbelerine qalyqtap kelgen.

 

Kemening terenge tartyp, sýiretilgen zәkiri

Shirekuding múnarasyna oralyp,

Keme qatty shayqalghanda, ornynda baylanyp túryp qalghan.

 

Tenizshilerding biri yagordy boylap tómen týsip,

Bar kýshimen, jipti shygharyp almaq bolghandy.

Degenmen, pәrmeni jetpey jan talasqan.

 

«Myna pendening bizding ómirge ýilese alar týri joq,

Ol túnshyghyp óledi!»degen din basy sonda

-Eger biz ony qútqarmasaq!»

 

Sopylar iyqtarymen birin-biri kóterip,

Baylanghan zәkirdi sheshti,

Sugha sýngigen tenizshi kemesine kóterilip,

Ózining bir retki qaterli saparyn osylay ayaqtady.

 

Shvesiya әdebiyet akademiyasy mysalgha keltirgen osy ólende de Sh.Hiniyding әlgi tarazysy tereng kómilip, zor rol atqaryp túrghan joq pa?

«Abay-aqparat»