Astana – tәuelsizdikting túghyrly belesi
Elimizding jana astanasyn kóshiru jәne salu Tәuelsiz Qazaqstannyng qalyptasuyndaghy eleuli tarihy kezeng bolyp tabylady. El Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng jana astananyng alghashqy qazyghy qaghylghan kýninen bastap, qalanyng әrbir ghimaratyn, әrbir qúrylys alanyn jýregining jyluymen ayalap, bas josparynan bastap, arhiytekturalyq doktrinasyna deyin qalyptastyruy Astana qalasynyng asqaqtay damuyna jýieli de tiyimdi qarqyn berip otyr.
ARMAN QALA
Qazaqstan astanasy tәuelsiz elimizding túghyrly simvoldarynyng biri bolyp tabylatyndyghy sózsiz. Astana - Elbasynyn, Arqa tósindegi ghasyr ghajayyby avtorynyng aqyl-oyy, maqsat-mýddesi, arman-qiyalynyng qysh bolyp qashalyp, tastay qúiylyp, bolashaqqa múra qylghan túghyrly jetistigi. Sondyqtan da Astana Memleket basshysynyng jәne egemen elimizding әrbir túrghynynyng jýreginde layyqty oryn alghan. Árbir qazaqstandyq ózining bas qalasyn maqtan tútady. Al elimiz boyynsha jýrgizilgen әleumettik zertteuler qorytyndysy boyynsha el azamattarynyng 93 payyzy ony respublikamyzdyng qarqyndy damyp kele jatqan ekonomikasynyng basty lokomatiyvi dep týsinedi. Preziydent Astanany odan әri damytu mәselesine arnalghan biylghy keneste: «Astana - búl bizding ortaq júmysymyz, ortaq maqtanyshymyz, ortaq mindetimiz», dep atap kórsetti. Múnday maqsatty baghdar úly jetistikterge jetkizedi.
Elimizding jana astanasyn kóshiru jәne salu Tәuelsiz Qazaqstannyng qalyptasuyndaghy eleuli tarihy kezeng bolyp tabylady. El Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng jana astananyng alghashqy qazyghy qaghylghan kýninen bastap, qalanyng әrbir ghimaratyn, әrbir qúrylys alanyn jýregining jyluymen ayalap, bas josparynan bastap, arhiytekturalyq doktrinasyna deyin qalyptastyruy Astana qalasynyng asqaqtay damuyna jýieli de tiyimdi qarqyn berip otyr.
ARMAN QALA
Qazaqstan astanasy tәuelsiz elimizding túghyrly simvoldarynyng biri bolyp tabylatyndyghy sózsiz. Astana - Elbasynyn, Arqa tósindegi ghasyr ghajayyby avtorynyng aqyl-oyy, maqsat-mýddesi, arman-qiyalynyng qysh bolyp qashalyp, tastay qúiylyp, bolashaqqa múra qylghan túghyrly jetistigi. Sondyqtan da Astana Memleket basshysynyng jәne egemen elimizding әrbir túrghynynyng jýreginde layyqty oryn alghan. Árbir qazaqstandyq ózining bas qalasyn maqtan tútady. Al elimiz boyynsha jýrgizilgen әleumettik zertteuler qorytyndysy boyynsha el azamattarynyng 93 payyzy ony respublikamyzdyng qarqyndy damyp kele jatqan ekonomikasynyng basty lokomatiyvi dep týsinedi. Preziydent Astanany odan әri damytu mәselesine arnalghan biylghy keneste: «Astana - búl bizding ortaq júmysymyz, ortaq maqtanyshymyz, ortaq mindetimiz», dep atap kórsetti. Múnday maqsatty baghdar úly jetistikterge jetkizedi.
2000 jyldan bastap qalamyzdyng ónirlik jalpy ónimi 16 ese ósse, bir adamgha shaqqanda 9 ese ósip, әrbir qala túrghynyna shaqqanda 18,5 myng AQSh dollaryn qúrady. Búl Qazaqstan boyynsha jalpy ortasha kórsetkishten 2 ese joghary. Búl - Europalyq odaqtyng damyghan memleketterine tәn kórsetkish. Ótken onjyldyqtar kóleminde qalamyzdyng tamasha arhiytekturalyq sәuleti jәne ghajayyp kelbeti qalyptasty. Qala túrghyndary ýshin qolayly túrmystyq jaghday jasaldy. Mәselen, 2010 jyly 20 myng aghash jәne 15 myng týp búta otyrghyzyldy nemese әrbir adamgha shaqqanda 11,4 sharshy metr jasyl jelek qalyptasty. Biylghy jyldyng ayaghyna deyin 40 myng týp aghash jәne 7 myng qúma metr búta otyrghyzylmaq.
AYTULY OQIGhALAR ORDASY
Astana qalasynyng joghary dәrejesine jәne sayasy salmaghyna qalamyzda túraqty týrde ótip kele jatqan halyqaralyq dәrejedegi manyzdy sharalar kuә bolsa kerek. Songhy jyldar Qazaqstannyng jas astanasy tarihyndaghy asa manyzdy oqighalargha toly boldy. Tәuelsiz elimizding bas qalasynda EQYÚ sammiyti, VII Qysqy Aziya oiyndary, IYKÚ forumy, Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary jónindegi kenesi, Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng mýsheltoy sammiyti jәne basqa manyzdy da auqymdy jahandyq oqighalar asa joghary dengeyde úiymdastyryldy.
Tómengi diagrammada kórsetilip otyrghanynday, elorda túrghyndary Qysqy Aziya oiyndarynyng ótkiziluine joghary bagha berdi. Astanalyqtardyng basym kópshiligi Aziadany úiymdastyrushy otandastarymyzgha erekshe joghary ball qoydy.
Qazaqstannyng elordasy әlemning әrtýrli elderinen kóptegen qonaqtardy qarsy alady. 2010 jyly qalamyzda bolghan qonaqtar sany 464 403 adamdy qúrady. Ýstimizdegi jyly Astana qalasynda manyzdy halyqaralyq sharalardyng kóptep ótkiziluine baylanysty búl kórsetkish eselenip otyr.
Tómendegi diagrammadan kórinip otyrghanynday, Astanagha keletin turiysterding basym kópshiligi - 52,8 payyzy iskerlik maqsatta jәne 44,2 payyzy demalys maqsatynda keledi eken. Elimizding astanasynda olargha 185 turistik fiyrmalar qaltqysyz qyzmet kórsetedi.
2010 jyly turistik salanyng kórsetken qyzmetining jalpy kólemi 11,7 milliard tengeden asyp jyghylsa, satylghan joldamalardyng baghasy 1,4 milliard tengeni qúraghan.
QOLAYLY MEKEN
Bas qalamyzdyng qarqyndy damuy, milliardtaghan investisiyalardyng qúyyluy, az uaqyttyng ishinde arhiytekturalyq-qúrylys sәnining saltanat qúruy Astananyng TMD qalalary ishindegi ómir sýruge eng qolayly qala retinde tanyluynyng kepildigine ainaldy. Halyqaralyq astanalar jәne iri qalalar assambleyasy ótkizgen bayqau qorytyndysynda Astana konkursqa qatysqan TMD-nyng 81 qalasynyng ishinen ýzdik dep tanyldy. Búl naqty faktilermen dәiekteldi. Astana býginde TMD aumaghynda adamy resurstardy ózine tartatyn negizgi ortalyqqa ainaldy. Ótken 13 jyl ishinde elorda túrghyndary 2 eseden astam ósip, statistika derekteri boyynsha 700 myng adamnan asty.
Tómendegi suretten kórinip otyrghanynday, songhy jyldary ishki kóshi-qon kórsetkishi boyynsha Astanagha negizinen Aqmola, Ontýstik Qazaqstan jәne Qaraghandy oblystarynyng túrghyndary kóptep qonystanghan.
Sheteldikterge keletin bolsaq, qazaqstandyq elordagha túraqty ómir sýru ýshin qonys audaratyndar negizinen jaqyn shetelderden keledi. Al Astanagha keletin enbek migranttary kerisinshe, negizinen alys shetelderding azamattary eken. Elimiz boyynsha jýrgizilgen әleumettik zertteuler qorytyndysynda, astanalyqtardyng basym kópshiligi migranttar mәselesine týsinistikpen qaraytyny anyqtaldy. Sonday-aq saual qoyylghan respondentterding kópshiligi múnday kóshi-qon ekonomikamyzgha ong yqpal etip, Qazaqstandy jana iydeyalar tartatyn ashyq alangha ainaldyrady dep esepteydi.
INVESTISIYaLYQ ORTALYQ
Elbasy Núrsúltan Nazarbaev ózining Qazaqstan halqyna arnaghan ótken jylghy Joldauynda «Bizding elordamyz, ekonomikasy bәsekege qabiletti, el azamattary men turister ýshin tartymdy qala - Astanany odan әri damytugha airyqsha manyz beriletin bolady», dep atap kórsetti.
Mәselen, songhy jyldary qalagha tartylghan investisiya kólemi 6,5 ese ósken, ónerkәsip óndirisi artyp, shaghyn biznes ónimderining kólemi 9 ese, túrghyn ýy qúrylysyn paydalanugha beru kólemi 10 ese ósken. Qala budjeti 10 ese artyp, 2 milliard AQSh dollaryn qúraydy.
Memleket basshysynyng elordagha degen túraqty janashyrlyghy men qoldauy Astana qalasyndaghy qúrylys salasynyng ong dinamikasynyng saqtaluyna yqpal etti. Tek songhy 3 jyl ishinde ghana qalada 4 million sharshy metrden astam túrghyn ýy paydalanugha berildi. Aghymdaghy jyly taghy da 1,4 million sharshy metr túrghyn ýy iske qosylady. Qala әkimdigi 2011-2014 jyldargha arnalghan túrghyn ýy qúrylysynyng jana baghdarlamasyn jýzege asyrugha kiristi. Búl mәsele boyynsha júmys bastalyp ketti. Jana baghdarlama shenberinde 1 million sharshy metr túrghyn ýy iske qosylady dep josparlanuda.
Elordadaghy biznes-ahual barghan sayyn tartymdy bolyp keledi. Kәsipkerlik belsendilikting artuyna baylanysty Qazaqstan kóp rette ónirlik jalpy ónim kólemi boyynsha kóshbasshy bolyp otyr. 2011 jyldyng birinshi jarty jyldyghynda Astana boyynsha jalpy ónirlik ónim kólemi 865 049,7 million tengeni qúrady. Búl kórsetkish jan basyna shaqqanda 1 240,9 myng tengeden ainalady. Tómendegi diagrammadaghy kórsetkishterge sәikes sauda, qyzmet, kórsetu jyljymaytyn mýlik operasiyalary, kólik jәne logistika siyaqty salalar joghary qarqynmen damuda.
Astanagha keletin qazaqstandyq jәne sheteldik investisiya kólemi túraqty týrde artuda. Songhy 10 jyl ishinde qazaqstandyq elordagha tartylghan investisiya kólemi 30 ese ósken. Qalalyq әkimdikting mәlimeti boyynsha, tek 2010 jyly tartylghan sheteldik investisiya kólemi 5,3 milliard tengeni qúraghan. «Astana - jana qala» EEA investisiya tartudyng nәtiyjeli tetigine ainaldy. Býgingi tanda EEA-daghy Industriyaldyq park aumaghynda jalpy qúny 173 milliard tengeni qúraytyn 41 jobagha súranys jasalghan. Onyng ishinde jalpy qúny 13,4 milliard tenge bolatyn 3 joba is jýzine asyrylyp, 600 jana júmys orny ashylghan.
Áleumettik zertteuler jasaghan saualnama derekteri boyynsha, mamandardyng 84,3 payyzy songhy eki jyl ishinde qaladaghy ekonomikalyq ahual eleuli týrde jaqsardy dep esepteydi. Astana ekonomikalyq jәne investisiyalyq forumdary siyaqty halyqaralyq basqosular ótkizu dәstýrge ainalghan. Elordadaghy osy bir pikir alysu alany qazaqstandyq jәne sheteldik investorlar ýshin taghatsyz kýtetin oqigha boluda.
ÝMITTERDI ÝKILEGEN ShAHAR
Jyl sayyn elorda túrghyndarynyng tabighy ósimi artyp keledi. Búl iygi qúbylys ótken jyldardaghy daghdarys kezinde de bәsendegen joq. Tómendegi kesteden kórinip otyrghanynday, elorda túrghyndarynyng tabighy ósimi songhy ondaghan jyldarda údayy ósu ýstinde.
Jyldan-jylgha elordamyzda zamanauy tehnologiyalargha say jabdyqtalghan ozyq medisinalyq ortalyqtar qatary kóbeyip keledi. Sonymen birge «100 auruhana» baghdarlamasy shenberindegi nysandar salynuda. Osy baghdarlama ayasynda Astanada 9 nysan boy kótermek. Onyng ishinde 2 ortalyq 2010 jyly iske qosyldy. Qalghan nysandar biylghy merekeli jyldyng sonyna deyin paydalanugha beriledi. Elordadaghy densaulyq saqtau salasynyng basty jetistigi - balalar men analar ólim-jitiminin, tuberkulez syrqattarynyng azangy, onkologiyalyq jәne qant diabeti aurularyn asqynbay túrghan kezende anyqtau bolyp tabylady. Sonday-aq medisina qyzmetkerlerining mәlimdeuinshe, elordalyqtar ishinde shylym shegetinderding sany 20 payyzgha tómendegen jәne astanalyqtardyng ómir úzaqtyghy respublika boyynsha ortasha kórsetkishten edәuir asyp, 75 jasty qúrap otyr. Bas qalamyzda qarttargha erekshe qamqorlyq kórsetiledi. Astanada zeynetkerler qoghamdyq kólikte tegin jýredi.
Astanadaghy bala tuu dengeyi 5 jyl ishinde 1,5 ese artqan. Tәuelsiz Qazaqstannyng sәuletti elordasy shyn maghynasynda baqytty balalyq ortalyghy bolyp sanalady. Búl ýshin memleketimiz qoldan kelgenning bәrin jasauda. Memleket basshysynyng bastamasymen jýzege asyrylyp jatqan «Balapan» baghdarlamasy shenberinde qalada 2010 jyly 50 mektep jasyna deyingi mekeme paydalanugha berilgen. Búl degenimiz - balalar baqshasyndaghy 11 mynnan astam jana oryn. 2011 jyldyng sonyna deyin elordada taghy da 33 mektep jasyna deyingi mekeme paydalanugha berilmek. Búl - taghy da jana 9095 oryn.
Qazaqstandyq bilim berudi halyqaralyq standarttargha kóshiruge iygi yqpal etetin jana «Intellektualdy mektepter» ashyluda. Múnymen qosa, «100 mektep» baghdarlamasy shenberinde Astanada josparlanghan 7 mektepting 6-uy paydalanugha berildi. Elordamyzdyng әleumettik-ekonomikalyq әleueti joghary. Osyghan baylanysty Astana qalasynyng 2030 jylgha taman әlemdegi bәsekege qabiletti 50 elding qataryna qosyluy turaly bastamasy tolyq jýzege asatyn aqiqat ekendigine kýmәn joq.
Oxford Economics institutynyng kómegimen ótkizilgen sharalar shenberindegi Ernst&Young-ting (E&Y) «Jedel damyp kele jatqan rynoktar boljamy» (BBR) atty aldyn ala jasalghan boljamdary boyynsha qazirding ózinde Tәuelsiz Qazaqstan әlemdegi eng jedel qarqynmen damyp otyrghan ýshtik ekonomikalardyng qataryna kirdi. Búl ýderiste Qazaqstannyng bas qalasy sheshushi rólge iye. Mine, sondyqtan da әleumettik zertteuler jýrgizgen saualnamalar qorytyndysynda, sarapshylardyng jartysynan astamy Astanany joghary әleumettik-mәdeny jәne ekonomikalyq әleueti bar elimizding basty brendi dep tanidy. Qazaqstan elordasynyng bolashaghy turaly sarapshylardyng basym kópshiligi Astana aldaghy uaqytta kontiynentting iri iskerlik, mәdeny jәne bilim beru ortalyghyna ainalady degen pikirde.
Qazirding ózinde Astanada 13 joghary oqu orny júmys isteydi. Astanalyq joo-lardyng flagmany «Nazarbaev Uniyversiyteti» bolyp tabylady. Búl elimizdegi jahandyq dәrejedegi túnghysh uniyversiytet. Uniyversiytet bazasynda ýsh iri ghylymy zerthanalar: «Pәnaralyq injenerlik ortalyq», «Ómir turaly ghylym ortalyghy» jәne «Energetikalyq zertteuler ortalyghy» bar.
Jylqybay JAGhYPARÚLY.