Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4776 0 pikir 10 Qarasha, 2011 saghat 14:54

Astana – tәuelsizdikting túghyrly belesi

Elimizding jana astanasyn kóshiru jәne salu Tәuelsiz Qa­zaqstannyng qalyptasuyndaghy eleuli tarihy kezeng bolyp tabylady. El Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng jana as­tananyng alghashqy qazyghy qaghylghan kýninen bastap, qa­la­nyng әrbir ghimaratyn, әrbir qúrylys alanyn jýregining jy­luy­men ayalap, bas josparynan bastap, arhiytekturalyq dok­trinasyna deyin qalyptastyruy Astana qalasynyng as­qaq­tay damuyna jýieli de tiyimdi qarqyn berip otyr.

ARMAN QALA

Qazaqstan astanasy tәuelsiz elimiz­ding túghyrly simvoldarynyng biri bo­lyp tabylatyndyghy sózsiz. Astana - El­ba­synyn, Arqa tósindegi ghasyr gha­ja­yy­by avtorynyng aqyl-oyy, maqsat-mýd­desi, arman-qiyalynyng qysh bolyp qashalyp, tastay qúiylyp, bolashaqqa múra qyl­ghan túghyrly jetistigi. Son­dyq­tan da As­tana Memleket basshy­sy­nyng jәne ege­men elimizding әrbir túr­ghy­nynyng jý­re­ginde layyqty oryn alghan. Árbir qa­zaqstandyq ózining bas qalasyn maqtan tútady. Al elimiz boyynsha jýr­gizilgen әleumettik zertteuler qo­ry­tyndysy boy­ynsha el azamattarynyng 93 payyzy ony respublikamyzdyng qarqyndy da­myp kele jatqan ekonomikasynyng bas­ty lokomatiyvi dep týsinedi. Preziydent Astanany odan әri damytu mәselesine arnalghan biylghy keneste: «Astana - búl bizding ortaq júmysymyz, ortaq maq­tanyshymyz, ortaq mindetimiz», dep atap kórsetti. Múnday maqsatty baghdar úly jetistikterge jetkizedi.

Elimizding jana astanasyn kóshiru jәne salu Tәuelsiz Qa­zaqstannyng qalyptasuyndaghy eleuli tarihy kezeng bolyp tabylady. El Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng jana as­tananyng alghashqy qazyghy qaghylghan kýninen bastap, qa­la­nyng әrbir ghimaratyn, әrbir qúrylys alanyn jýregining jy­luy­men ayalap, bas josparynan bastap, arhiytekturalyq dok­trinasyna deyin qalyptastyruy Astana qalasynyng as­qaq­tay damuyna jýieli de tiyimdi qarqyn berip otyr.

ARMAN QALA

Qazaqstan astanasy tәuelsiz elimiz­ding túghyrly simvoldarynyng biri bo­lyp tabylatyndyghy sózsiz. Astana - El­ba­synyn, Arqa tósindegi ghasyr gha­ja­yy­by avtorynyng aqyl-oyy, maqsat-mýd­desi, arman-qiyalynyng qysh bolyp qashalyp, tastay qúiylyp, bolashaqqa múra qyl­ghan túghyrly jetistigi. Son­dyq­tan da As­tana Memleket basshy­sy­nyng jәne ege­men elimizding әrbir túr­ghy­nynyng jý­re­ginde layyqty oryn alghan. Árbir qa­zaqstandyq ózining bas qalasyn maqtan tútady. Al elimiz boyynsha jýr­gizilgen әleumettik zertteuler qo­ry­tyndysy boy­ynsha el azamattarynyng 93 payyzy ony respublikamyzdyng qarqyndy da­myp kele jatqan ekonomikasynyng bas­ty lokomatiyvi dep týsinedi. Preziydent Astanany odan әri damytu mәselesine arnalghan biylghy keneste: «Astana - búl bizding ortaq júmysymyz, ortaq maq­tanyshymyz, ortaq mindetimiz», dep atap kórsetti. Múnday maqsatty baghdar úly jetistikterge jetkizedi.

2000 jyldan bastap qalamyzdyng ónir­lik jalpy ónimi 16 ese ósse, bir adamgha shaqqanda 9 ese ósip, әrbir qala túrghynyna shaqqanda 18,5 myng AQSh dol­laryn qúrady. Búl Qazaqstan boy­ynsha jalpy ortasha kórsetkishten 2 ese joghary. Búl - Europalyq odaqtyng da­my­ghan memleketterine tәn kórsetkish. Ótken onjyldyqtar kóleminde qala­myz­­dyng tamasha arhiytekturalyq sәuleti jәne ghajayyp kelbeti qalyptasty. Qala túrghyndary ýshin qolayly túrmystyq jaghday jasaldy. Mәselen, 2010 jyly 20 myng aghash jәne 15 myng týp búta otyr­ghyzyldy nemese әrbir adamgha shaq­qanda 11,4 sharshy metr jasyl jelek qalyptasty. Biylghy jyldyng ayaghyna deyin 40 myng týp aghash jәne 7 myng qúma metr búta otyrghyzylmaq.

AYTULY OQIGhALAR ORDASY

Astana qalasynyng joghary dәreje­sine jәne sayasy salmaghyna qalamyzda tú­raqty týrde ótip kele jatqan ha­lyq­aralyq dәrejedegi manyzdy sharalar kuә bolsa kerek. Songhy jyldar Qa­zaqstannyng jas astanasy tarihyndaghy asa manyzdy oqighalargha toly boldy. Tәuelsiz elimizding bas qalasynda EQYÚ sammiyti, VII Qysqy Aziya oiyndary, IYKÚ forumy, Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary jónindegi kenesi, Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng mý­sheltoy sammiyti jәne basqa manyzdy da auqymdy jahandyq oqighalar asa joghary dengeyde úiymdastyryldy.

Tómengi diagrammada kórsetilip ot­yr­ghanynday, elorda túrghyndary Qysqy Aziya oiyndarynyng ótkiziluine joghary bagha berdi. Astanalyqtardyng basym kóp­shiligi Aziadany úiymdastyrushy otan­dastarymyzgha erekshe joghary ball qoydy.

Qazaqstannyng elordasy әlemning әrtýrli elderinen kóptegen qonaqtardy qarsy alady. 2010 jyly qalamyzda bol­ghan qonaqtar sany 464 403 adamdy qúrady. Ýstimizdegi jyly Astana qala­synda manyzdy halyqaralyq sharalar­dyng kóptep ótkiziluine baylanysty búl kórsetkish eselenip otyr.

Tómendegi diagrammadan kórinip otyrghanynday, Astanagha keletin turiys­terding basym kópshiligi - 52,8 payyzy iskerlik maqsatta jәne 44,2 payyzy de­m­alys maqsatynda keledi eken. Eli­miz­ding astanasynda olargha 185 turistik fiyr­malar qaltqysyz qyzmet kórsetedi.

2010 jyly turistik salanyng kór­­set­ken qyzmetining jalpy kólemi 11,7 milliard tengeden asyp jyghylsa, satylghan joldamalardyng baghasy 1,4 milliard tengeni qúraghan.

QOLAYLY MEKEN

Bas qalamyzdyng qarqyndy damuy, milliardtaghan investisiyalardyng qú­yy­luy, az uaqyttyng ishinde arhiy­tek­tu­ra­lyq-qúrylys sәnining saltanat qúruy Astananyng TMD qalalary ishindegi ómir sýruge eng qolayly qala retinde ta­ny­luy­nyng kepildigine ainaldy. Ha­lyq­ara­lyq astanalar jәne iri qalalar assam­bleyasy ótkizgen bayqau qorytyn­dy­syn­da Astana konkursqa qatysqan TMD-nyng 81 qalasynyng ishinen ýzdik dep ta­nyldy. Búl naqty faktilermen dәiek­teldi. Astana býginde TMD aumaghynda adamy resurstardy ózine tartatyn negizgi ortalyqqa ainaldy. Ótken 13 jyl ishinde elorda túrghyndary 2 eseden astam ósip, statistika derekteri boyynsha 700 myng adamnan asty.

Tómendegi suretten kórinip otyr­gha­­­nynday, songhy jyl­­­dary ishki kóshi-qon kórsetkishi boyynsha Astanagha negizinen Aqmola, Ontýstik Qa­­­­zaqstan jәne Qara­ghandy oblys­tar­y­nyng túrghyndary kóp­tep qonystanghan.

Sheteldikterge keletin bolsaq, qa­zaqstandyq elordagha túraqty ómir sýru ýshin qonys audaratyndar negizinen ja­qyn shetelderden keledi. Al Astanagha keletin enbek migranttary kerisinshe, negizinen alys shetelderding azamattary eken. Elimiz boyynsha jýrgizilgen әleu­mettik zertteuler qorytyndysynda, astanalyqtardyng basym kópshiligi migranttar mәselesine týsinistikpen qaraytyny anyqtaldy. Sonday-aq saual qoyylghan respondentterding kópshiligi múnday kóshi-qon ekonomikamyzgha ong yqpal etip, Qazaqstandy jana iydeyalar tartatyn ashyq alangha ainaldyrady dep esepteydi.

INVESTISIYaLYQ ORTALYQ

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev ózining Qazaqstan halqyna arnaghan ótken jyl­ghy Joldauynda «Bizding elordamyz, eko­nomikasy bәsekege qabiletti, el aza­mat­tary men turister ýshin tartymdy qala - Astanany odan әri damytugha airyqsha manyz beriletin bolady», dep atap kórsetti.

Mәselen, songhy jyldary qalagha tar­tylghan investisiya kólemi 6,5 ese ósken, ónerkәsip óndirisi artyp, shaghyn biznes ónimderining kólemi 9 ese, túrghyn ýy qúrylysyn paydalanugha beru kólemi 10 ese ósken. Qala budjeti 10 ese ar­typ, 2 milliard AQSh dollaryn qúraydy.

Memleket basshysynyng elordagha degen túraqty janashyrlyghy men qoldauy Astana qalasyndaghy qúrylys salasy­nyng ong dinamikasynyng saqtaluyna yq­pal etti. Tek songhy 3 jyl ishinde ghana qalada 4 million sharshy metrden astam túrghyn ýy paydalanugha berildi. Agh­ym­daghy jyly taghy da 1,4 million shar­shy metr túrghyn ýy iske qosylady. Qala әkimdigi 2011-2014 jyldargha arnalghan túrghyn ýy qúrylysynyng jana baghdar­lamasyn jýzege asyrugha kiristi. Búl mәsele boyynsha júmys bastalyp ketti. Jana baghdarlama shenberinde 1 million sharshy metr túrghyn ýy iske qosylady dep josparlanuda.

Elordadaghy biznes-ahual barghan say­yn tartymdy bolyp keledi. Kәsip­ker­lik belsendilikting artuyna bayla­nys­ty Qazaqstan kóp rette ónirlik jal­py ónim kólemi boyynsha kóshbasshy bo­lyp otyr. 2011 jyldyng birinshi jarty jyldyghynda Astana boyynsha jalpy ónirlik ónim kólemi 865 049,7 million tengeni qúrady. Búl kórsetkish jan ba­sy­na shaqqanda 1 240,9 myng tengeden ainalady. Tómendegi diagrammadaghy kór­­setkishterge sәikes sauda, qyzmet, kór­setu jyljymaytyn mýlik operasiya­lary, kólik jәne logistika siyaqty salalar joghary qarqynmen damuda.

Astanagha keletin qazaqstandyq jәne sheteldik investisiya kólemi túraqty týrde artuda. Songhy 10 jyl ishinde qazaqstandyq elordagha tartylghan investisiya kólemi 30 ese ósken. Qalalyq әkimdikting mәlimeti boyynsha, tek 2010 jyly tartylghan sheteldik investisiya kólemi 5,3 milliard tengeni qúraghan. «Astana - jana qala» EEA investisiya tartudyng nәtiyjeli tetigine ainaldy. Býgingi tanda EEA-daghy Industriyaldyq park aumaghynda jalpy qúny 173 milliard tengeni qúraytyn 41 jobagha sú­ra­nys jasalghan. Onyng ishinde jalpy qú­ny 13,4 milliard tenge bolatyn 3 joba is jýzine asyrylyp, 600 jana júmys orny ashylghan.

Áleumettik zertteuler jasaghan saualnama derekteri boyynsha, maman­dar­dyng 84,3 payyzy songhy eki jyl ishinde qaladaghy ekonomikalyq ahual eleuli týrde jaqsardy dep esepteydi. Astana ekonomikalyq jәne investisiyalyq fo­rum­dary siyaqty halyqaralyq bas­qo­su­lar ótkizu dәstýrge ainalghan. Elorda­daghy osy bir pikir alysu alany qa­zaqstandyq jәne sheteldik investorlar ýshin taghatsyz kýtetin oqigha boluda.

ÝMITTERDI ÝKILEGEN ShAHAR

Jyl sayyn elorda túrghyndarynyng tabighy ósimi artyp keledi. Búl iygi qúbylys ótken jyldardaghy daghdarys kezinde de bәsendegen joq. Tómendegi kesteden kórinip otyrghanynday, elorda túrghyndarynyng tabighy ósimi songhy ondaghan jyldarda údayy ósu ýstinde.

Jyldan-jylgha elordamyzda zama­nauy tehnologiyalargha say jabdyqtalghan ozyq medisinalyq ortalyqtar qatary kóbeyip keledi. Sonymen birge «100 auruhana» baghdarlamasy shenberindegi ny­sandar salynuda. Osy baghdarlama aya­synda Astanada 9 nysan boy kótermek. Onyng ishinde 2 ortalyq 2010 jyly iske qosyldy. Qalghan nysandar biylghy merekeli jyldyng sonyna deyin payda­lanugha beriledi. Elordadaghy densaulyq saqtau salasynyng basty jetistigi - balalar men analar ólim-jitiminin, tuberkulez syrqattarynyng azangy, onkolo­giya­lyq jәne qant diabeti aurularyn asqynbay túrghan kezende anyqtau bolyp tabylady. Sonday-aq medisina qyzmet­kerlerining mәlimdeuinshe, elordalyqtar ishinde shylym shegetinderding sany 20 payyzgha tómendegen jәne astana­lyq­tardyng ómir úzaqtyghy respublika boy­ynsha ortasha kórsetkishten edәuir asyp, 75 jasty qúrap otyr. Bas qalamyzda qarttargha erekshe qamqorlyq kórseti­ledi. Astanada zeynetkerler qoghamdyq kólikte tegin jýredi.

Astanadaghy bala tuu dengeyi 5 jyl ishinde 1,5 ese artqan. Tәuelsiz Qazaq­stan­nyng sәuletti elordasy shyn ma­ghy­nasynda baqytty balalyq ortalyghy bolyp sanalady. Búl ýshin memleketimiz qoldan kelgenning bәrin jasauda. Memleket basshysynyng bastamasymen jýzege asyrylyp jatqan «Balapan» baghdar­la­masy shenberinde qalada 2010 jyly 50 mektep jasyna deyingi mekeme payda­lanugha berilgen. Búl degenimiz - balalar baqshasyndaghy 11 mynnan astam jana oryn. 2011 jyldyng sonyna deyin elordada taghy da 33 mektep jasyna deyingi mekeme paydalanugha berilmek. Búl - taghy da jana 9095 oryn.

Qazaqstandyq bilim berudi halyq­ara­lyq standarttargha kóshiruge iygi yq­pal etetin jana «Intellektualdy mektepter» ashyluda. Múnymen qosa, «100 mektep» baghdarlamasy shenberinde Astanada josparlanghan 7 mektepting 6-uy paydalanugha berildi. Elordamyzdyng әleu­mettik-ekonomikalyq әleueti jo­ghary. Osyghan baylanysty Astana qala­sy­nyng 2030 jylgha taman әlemdegi bә­sekege qabiletti 50 elding qataryna qo­syluy turaly bastamasy tolyq jýzege asatyn aqiqat ekendigine kýmәn joq.

Oxford Economics institutynyng kó­megimen ótkizilgen sharalar shenbe­rin­degi Ernst&Young-ting (E&Y) «Jedel damyp kele jatqan rynoktar boljamy» (BBR) atty aldyn ala jasalghan bol­jam­dary boyynsha qazirding ózinde Tәuelsiz Qazaqstan әlemdegi eng jedel qarqynmen damyp otyrghan ýshtik ekonomikalardyng qataryna kirdi. Búl ýderiste Qazaq­stannyng bas qalasy sheshushi rólge iye. Mine, sondyqtan da әleumettik zertteuler jýrgizgen saualnamalar qorytyn­dysynda, sarapshylardyng jartysynan astamy Astanany joghary әleumettik-mәdeny jәne ekonomikalyq әleueti bar elimizding basty brendi dep tanidy. Qazaqstan elordasynyng bolashaghy tu­raly sarapshylardyng basym kópshiligi Astana aldaghy uaqytta kontiynentting iri iskerlik, mәdeny jәne bilim beru orta­lyghyna ainalady degen pikirde.

Qazirding ózinde Astanada 13 joghary oqu orny júmys isteydi. Astanalyq joo-lardyng flagmany «Nazarbaev Uniyversiyteti» bolyp tabylady. Búl elimizdegi jahandyq dәrejedegi túnghysh uniyversiytet. Uniyversiytet bazasynda ýsh iri ghylymy zerthanalar: «Pәnaralyq injenerlik ortalyq», «Ómir turaly ghylym ortalyghy» jәne «Energetikalyq zertteuler ortalyghy» bar.

Jylqybay JAGhYPARÚLY.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5480