Amerikalyq Rutgers University-ning professory Sergey Erofeev Resey oppozisiyasynyng jetekshisi Aleksey Navalinyidyng Nobeli syilyghyna úsynylghanyn aitty.

Navalinyidyng Nobelige úsynylghany turaly orys aqparat qúraldary da aq ter, kók ter bolyp, jazyp jatyr eken. Al orys senatory Oleg Morozov Navalinyidyng Nobelige úsynyluyn «Batystyng las oiyny», dep baghalapty.

«Men onyng búl syilyqty alatynyna kýmәnmen qaraymyn. Biraq, alyp qaluy da mýmkin. Múndaghy kýlkili bir jayt: mine, birneshe kýnnen beri sarapshylar Navalinyidyng búl syilyqty alatynyn boljap jatyr. Yaghni, búl absurdtyng logikasy aldyn ala belgili bolghan», - depti orys parlamentining deputaty.

Professor Sergey Erofeev te búl aqparat turaly óz pikirin Facebook-ta jariyalapty.

«Men nege Navalinyidy Nobelige úsynugha qarsymyn? IYә, Navalinyy óte jaqsy jәne kýresker sayasatker. Biraq, bayaghyda-aq, sayasy oiyndardyng qúralyna ainalyp ketken beybitshilik syilyghynyng keregi, qatysy ne?

Búghan qatysty pikir: Áriyne, búl syilyq sayasy oiyndardyng qúralyna ainalghan, al onymen dәl qazir Navalinyidy marapattau - onyng (Navalinyidyn) fizikalyq ómiri ýshin kýresi jolynda búl instrumentti dúrys qoldana bilu degen sóz.

Oghan qosa, syilyqpen birge beriletin million dollar - FBK isine qatysty sot mindettegeni boyynsha Prigojinge berilui tiyis somamen birdey. Bylaysha aitqanda, udy umen qaytaru. Búdan ótken kýlkili pikir bola ma? Beybitshilik syilyghynyng aqshasyn trolider men sodyrlardy qarjylandyryp otyrghan adamgha beru?.. Búl Putindik jýiedegi absurdtyq sirkting kuliminasiyasy bolar edi», - depti Ol.

Nobeli syilyghy 1901 jyldan bastap beybitshilikke erekshe ýles qosqan adamdar men úiymdargha beriledi.

Ayta keteyik, 20 tamyzda Navalinyy Tomskiden Mәskeuge úshqan. Alayda, onyng jaghdayy kýrt nasharlauyna baylanysty úshaq Ombygha shúghyl qonghan. Navalinyy sol jeregi № 1 jedel jәrdem auruhanasynyng reanimasiya bóliminde jatqyzylghan.

22 tamyz kýni tanerteng ony úshaqpen Berlin Charite klinikasyna alyp bardy.

2 qyrkýiekte Germaniya ýkimeti Navalinyidyng denesinen qúramy jaghynan Novichokqa úqsas zattyng izderi tabylghanyn habarlady.

Sayasatkerden alynghan biologiyalyq material Germaniyanyng qaruly kýshterining arnayy zerthanasynda zerttelgen. Navichok tobynyng ularymen Navalinyidyng ulanu faktisin Fransiya men Shvesiyadaghy zerthanalar da rastady.

Al Resey Syrtqy ister ministrligi Navalinyidyng ulanuyna qatysty mәlimdemeler faktilermen rastalmaghanyn mәlimdedi. Reseyding syrtqy barlau qyzmetining basshysy Sergey Naryshkin Germaniyagha attanar kezde sayasatkerding denesinde udyng izderi bolmaghanyn aitty.

Charite klinikasynyng dәrigerleri 7 qyrkýiekte Navalinyidy medisinalyq komadan shygharyp, tynys alu apparatynan ajyratqanyn habarlady.

14 qyrkýiekte nemis dәrigerleri sayasatkerding ózin jaqsy sezinetinin jәne qazirding ózinde ayaqqa túrghanyn habarlady.

15 qyrkýiekte reseylik oppozisioner Instagram paraqshasynda ulanudan keyingi alghashqy jazbasyn jariyalady.

15 qyrkýiek kýni Euroodaq jana sanksiyalardy Navalinyidyng atymen ataudy úsyndy. Adam qúqyqtar men gumanitarlyq qúqyqtardyng búzyluyna qatysty Euroodaq әzirlep jatqan jahandyq sanksiyany Navalinyidyng atymen ataghan dúrys. Búl pikirdi EO Syrtqy sayasat jәne sayay qauipsizdik jónindegi Jogharghy tóraghasy Jozep Borreli aitqan.

17 qyrkýiek kýni Europarlament deputattary Navalinyidyng ulanuynan keyin Reseyge qarsy sanksiyalardy kýsheytu turaly rezolusiyany qabyldady.

Euroodaq elderi Navalinyidy Nobeliding beybitshilik syilyghyna úsynyp jatqanda Resey preziydenti Vladimir Putin de syilyqtan qúralaqan qalmapty.

18 qyrkýiektegi aqparat. AQSh-tyng Garvard uniyversiytetinde Shnobeli syilyghy ýlestirilgen eken. Shnobeli - ghylymdaghy kýmәndi jәne absurdty degen ghylymy enbekter ýshin beriletin әzil syilyq.

Búl syilyqtyng 2020 jylghy iyegerlerining qatarynda birneshe memleketting basshylary bar eken. Atap aitqanda, Resey preziydenti Vladimir Putinge, AQSh preziydenti Donald Trampqa jәne Belarusi preziydenti Aleksandr Lukashenkogha berilgen.

«Medisinalyq bilim beru salasy boyynsha Shnobeli әzil syilyghy Braziliya, Úlybritaniya, Ýndistan, Meksika, Belarusi, AQSh, Týrkiya, Resey jәne Týrkimenstan liyderlerine adam ómiri men ólimine ghalymdar men dәrigerlerden góri sayasatkerlerding kýshtirek yqpal etetinin әlemge ýiretu ýshin koronavirus pandemiyasyn sәtti paydalanghany ýshin beriledi», - depti syilyqty ýilestirushi Mark Abrahams.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz