Bir jyly kýzde maqta jinau nauqany bastalghan shaqta, bizdegi maqtany satyp alu niyetimen reseyden birәz kәsipkerler kelgen. Olardyng úsynghan baghalary, jergilikti maqta zavodtarynan 5-6 ese joghary bolatyn. Sharualar múnday úsynysty quana qabyldap, maqtalaryn solargha ótkizbek bolyp әrekettene bastaghanda, búl iske bizderding "maqta biznesinin" qojayyndary aralasyp, әlgi sheteldik kәsipkerlerdi quyp jibergen.
Sóitsek mәsele bylay eken.

Sharualardyng kóktemgi egis nauqanyna, әlgi maqta zavody siyaqty "sala biznesining qojayyndary" qaryzgha qarjy beredi. Kýzde sol qarjylaryn "biznes qojayyndary" ózderi belgilegen baghamen zattay alady eken. Yaghni, ónimderin әlgiler belgilegen baghamen ótkizu arqyly qútylady. Qaryzynan artylghan ónimderine alushy izdep sandalmasy belgilighoy. Sondyqtan, barlyq ónimderin solar ótkizuge "erikti týrde" mәjbýr bolady.

Búl degenimiz shaghyn kәsipkerlikti "keng túsaumen" matap ústau emes pe?! Dәl solay!

Al, múnday jýiening júmys jasauyna memlekettik sayasat mýmkindik berip otyr.

Auyl-sharuashylyghymen ainalysatyn shaghyn kәsipkerlerge erkin tynystaugha, qajetti dengeyde mýmkindik berilmey otyr.

Maqta mәselesin tek mysal retinde keltirip otyrmyn. Bolmasa, ózge salalarda da osynday reformalau kerek tústary jetkilikti.
Erkin sauda ainalymyn jasap, shetelding qarjysyn investorlar arqyly tikeley sharualardyng qaltasyna týsetin reformalar jasamasaq, auyl-sharuashylyghyn "deldal giganttar" arqyly damytu mýmkin emes.
Mening kózqarasymda búl salagha ýkimetting qatynasyn, әser etu tetikterin azaytu kerek. Sheteldik investorlardy tartu boyynsha ýlken jetistikke jetken, Qytaydy taghyda mysalgha aluyma tura kelip túr.

Óitkeni, Qytay sheteldik kapitaldy tartu, tauarlar men qyzmetterding naryghynda ózin sәtti kórsetken on elding qataryna kiredi. Memleketting aralasuyn shekteuge qarsy bolatyndargha, Qytaydyng erkin saudagha kóshken alghashqy bes jyldyghynyng statistikasyna kóz jýgirtip kórudi úsynamyn.

Qytay ekonomikasyna sheteldik investisiyalardy tartuy.

1990-shy jyldary Qytaydyng halyqaralyq sayasatyndaghy manyzdy ýrdisterding biri el ekonomikasyna sheteldik investorlardy tartu bolyp tabylady. Búl prosesting damuyna tarifter men sauda turaly Bas kelisim (GATT) shenberinde kelissózderding "Urugvay raundynyn" ayaqtaluy, Dýniyejýzilik sauda úiymyn (DSÚ) qúru, Soltýstik Amerikanyng erkin sauda turaly NAFTA kelisimine qol qongy, birynghay europalyq naryq qúru yqpal etedi.

Nәtiyjesinde, 1990-shy jyldary ótpeli ekonomikasy bar elder arasynda Qytay aiqyn kóshbasshy boldy.

Mәselen, eger 1990 jyly Qytay eksport kólemi boyynsha әlemde 10-shy oryn jәne import kólemi boyynsha 11-shi oryn alsa, 2000-shy jyldardyng basynda Qytay eksport boyynsha 5-shi oryngha jәne import boyynsha 6-shy oryngha kóshti.

2001 jyldyng qarasha aiynda Qytay DSÚ-gha(Dýnie jýzilik sauda úiymy) kirdi. Osyghan baylanysty kóptegen sarapshylar Qytaydyng eksport kólemining tómendeui mýmkin dep boljady. Ásirese DSÚ-gha kirgennen keyin Qytay DSÚ erejelerine sәikes, óz ónimderin DSÚ-gha qatysushy basqa elderge eksporttaugha birqatar shekteuler qabyldaugha jәne eksporttyq ónimderdi óndiruge subsidiya beruden bas tartugha mәjbýr boldy.
Osyghan baylanysty ekonomikasynda qúldyrau bolady degen boljamdar kóp aitylghan. Alayda, Qytaydyng DSÚ- gha kirui, sheteldik investisiyalardyng ishki ekonomikagha aghymyn saqtaugha mýmkindik berdi.

2001 jyly DSÚ - gha kirgennen keyin QHR ekonomikalyq damuynyng negizgi kórsetkishteri, jalpy ishki ónim:

2001j. 9731,5 mlrd yuani
2002j. 10517 mlrd yuani
2003j. 11690 mlrd yuani
2004j. 15988 mlrd yuani
2005j. 18232 mlrd yuani

Syrtqy sauda:

2001j. 509,6 mlrd dollar
2002j. 620,8 mlrd
2003j. 851 mlrd
2004j. 1155 trillion
2005j. 1,422 trillion

Eksport kólemi:

2001j. 266,1 mlrd dollar
2002j. 325,6 mlrd
2003j. 438,2 mlrd
2004j. 593,4 mlrd
2005j. 762 mlrd

Elge kirgen iporttyq tauarlar kólemi:

2001j. 243,5 mlrd dol.
2002j. 295,2 mlrd
2003j. 412,8 mlrd
2004j. 561,4 mlrd
2005j. 660,1 mlrd

Tikeley sheteldik investisiyalar kólemi:

2001j. 46,9 mlrd dol
2002j. 52,7 mlrd
2003j. 53,5 mlrd
2004j. 60,3 mlrd
2005j. 60,6 mlrd

Altyn-valuta qorynyng kólemi:

2001j. 212,2 mlrd dol
2002j. 286,4 mlrd
2003j. 403,2 mlrd
2004j. 609,9 mlrd
2005j. 818,9. mlrd

Býgingi tanda Qytay tikeley sheteldik investisiyalardyng eng kóp kólemine ie sanauly elderding biri.
Tikeley sheteldik investisiyalardy tartudyng manyzdy salalary:

1) Ghylymdy kóp kerek etetin óndiris;
2) Jyljymaytyn mýlik industriyasy;
3) Kóterme jәne bólshek sauda, jaldau jәne biznes qyzmetteri.

Tikeley sheteldik investisiyalardy tartuda transúlttyq korporasiyalar manyzdy ról atqaratynyn atap ótken jón.
Sheteldik investisiyalardyng kóp bóligi Qytaydyng shyghys bóligine. Múnda investisiyalau kólemi eldegi is jýzinde paydalanylghan sheteldik investisiyalardyng jalpy kólemining shamamen 86,25% - yn qúraydy.Qytay qazirding ózinde transúlttyq kәsiporyndardyng kirisining eng manyzdy kózine ainaldy.

Qazirgi uaqytta Qytayda tartylghan sheteldik kapitaly bar kәsiporyndardyng 3/2-i ong tengerimge qol jetkizdi. Shamamen 5/2-i Qytayda әlemdegi ortasha kiristen kóp tabys tabady.

Tauar ainalymynyng jalpy kóleminen eksporttyng jalpy kólemi 57,8% — gha, importtyng jalpy kólemi-57,1% - gha jetti. Sheteldik Investisiyalary Bar kәsiporyndarda tikeley sheteldik investisiyalardy tartu - Qytaydyng ekonomikalyq damuyn yntalandyryp qana qoymay, sheteldik investorlargha da ýlken mýmkindik beredi
Aldaghy uaqytta da tikeley sheteldik investisiyalardy tartu manyzdy ról atqarady dep boljanuda.

QORTYNDY OIYM.

Songhy pandemiyalyq kriziste "Euraziyalyq odaq", "Kedendik odaq", "Odaqtyq erkin sauda ainalymy" taghysyn-taghy "odaqtar" bizge eshqanday da paydasyn bergen joq. Tym qúryghanda kóktemde sharualardyng qyryqqabattaryn da(kapusta) reseyge erkin ótuin rettey almay, ózining eshqanday qauqary joq odaq ekenin kórsetti.

Óitkeni, búl mәselede sharualardyng ónimderin ótkizude birәz kómekteskendikten(1000 t), búl mәseleni tolyq bilemin.
Eng qorlanghanym sol kezde, bizding sharualar Ózbekstannyng kólikterin jaldap, solardyng elining ónimi degen qújattar jasap, Ózbekstandy paydalanyp syrtqa shygharugha mәjbýr bolghandyghyn kórgende.

Sondyqtan aghayyn!
Elimizge investorlardy tartatyn reformalardy erterek jasamasaq, kýn ótken sayyn qúldyray beruimiz mýmkin.

Rýstem Ashetaevtyng jazbasy

Abai.kz