Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4751 0 pikir 22 Aqpan, 2012 saghat 06:26

Núrlan Dulatbekov. Jansúltan Seydalin

Qazaq halqynyng elim dep eniregen erlerden kende bolmaghandyghy san ghasyrlyq tarihymyzdan belgili. Demek, qay kezende de jýzden jýirik, mynnan túlparlar shyqqan arystar qalyng búqaradan kózge oqshau týsip otyrghan. Árige barmay-aq keshegi Alash qozghalysyna belsene aralasyp, el múnyn joqtaghan, tughan halqynyng keleshegi ýshin otqa da, sugha da týsip, basyn bәigege tikken arystar - osynyng aighaghy. Sondyqtan olardyng jýrip ótken joly men atqarghan eren enbekterine ong bagha berip, keler úrpaqqa ónege etu - qazirgi tәuelsiz Qazaqstandaghy әrbir qazaq azamatynyng eldik pen erlikke, órlikke nasihattaytyn qasiyetti boryshy. Sol bir Alash ardaqtylarynyng qay-qaysysynyng da zamanynda barynsha bilimge úmtylyp, mynnyng jýgin arqalaghandaghy maqsaty bireu ghana edi. El iygiligi ýshin ortaq mýddeden tughan ol maqsat qazaq halqynyng derbestigi, kóshten qalmay, eshkimning bodanynda bolmay bir tu astyna bas biriktirip, bir ghana úranmen algha jylju, ósip-órkendeu edi. Alayda oghan qol jetkizu onaygha týspegenin barshamyz bilemiz: talay qúrban talap etip, talay úrpaqtyng auysuynan song ghana keldi. Últ ziyalylary bas bolghan qazaq halqy búl kýnge deyin talay qiyn-qystau jyldardy ótkizip, talay tar jol, tayghaq keshuge tap boldy. Sol bozdaqtardyng arman-tilekteri oryndalghanyna qazirde jiyrma jyl tolyp otyr. Ol kýn jalghyz qazaq últynyng ghana emes, barsha qazaqstandyqtar ýshin úly quanysh boldy.

Qazaq halqynyng elim dep eniregen erlerden kende bolmaghandyghy san ghasyrlyq tarihymyzdan belgili. Demek, qay kezende de jýzden jýirik, mynnan túlparlar shyqqan arystar qalyng búqaradan kózge oqshau týsip otyrghan. Árige barmay-aq keshegi Alash qozghalysyna belsene aralasyp, el múnyn joqtaghan, tughan halqynyng keleshegi ýshin otqa da, sugha da týsip, basyn bәigege tikken arystar - osynyng aighaghy. Sondyqtan olardyng jýrip ótken joly men atqarghan eren enbekterine ong bagha berip, keler úrpaqqa ónege etu - qazirgi tәuelsiz Qazaqstandaghy әrbir qazaq azamatynyng eldik pen erlikke, órlikke nasihattaytyn qasiyetti boryshy. Sol bir Alash ardaqtylarynyng qay-qaysysynyng da zamanynda barynsha bilimge úmtylyp, mynnyng jýgin arqalaghandaghy maqsaty bireu ghana edi. El iygiligi ýshin ortaq mýddeden tughan ol maqsat qazaq halqynyng derbestigi, kóshten qalmay, eshkimning bodanynda bolmay bir tu astyna bas biriktirip, bir ghana úranmen algha jylju, ósip-órkendeu edi. Alayda oghan qol jetkizu onaygha týspegenin barshamyz bilemiz: talay qúrban talap etip, talay úrpaqtyng auysuynan song ghana keldi. Últ ziyalylary bas bolghan qazaq halqy búl kýnge deyin talay qiyn-qystau jyldardy ótkizip, talay tar jol, tayghaq keshuge tap boldy. Sol bozdaqtardyng arman-tilekteri oryndalghanyna qazirde jiyrma jyl tolyp otyr. Ol kýn jalghyz qazaq últynyng ghana emes, barsha qazaqstandyqtar ýshin úly quanysh boldy. Endigi jerde qazirgi agha buynnyng mindeti - osy tәuelsizdik túghyryn biyiktetip, keregesin onan әri bekite týsu. Búl ýshin, әriyne, úrpaq sanasyna últtyq ruh pen tektilik úryghyn darytudyng manyzy orasan. Al últtyq ruh, sonymen birge otansýigishtik, halqyna adaldyq syndy qasiyetter, sóz joq, tarih tәjiriybesinen alynady. Osy rette Alash ardaqtylary, iydeyalary, oghan týrtki bolghan sebepter - bәri jas buynnyng sanasynda ózara tútastyqta úyalauy tiyis. Tarih paraqtarynyng tәlimdi tústaryn últ iygiligine jaratu isi osydan bastau alsa kerek.

Sonymen, qazirgi uaqytta jәne elimiz tәuelsiz alghannan beri Alash ziyalylarynyng iydeyalary jayly qyruar júmys atqarylyp, izdenis jýrgizilip keledi, múnan әri jalghasa da beretin bolady. Eng bastysy, solardyng әrbirining de manyzy ýlken. Mәselege osy qyrynan kelgende, Alash qozghalysynyng belsendi (anyghynda, bәri de belsendi) mýsheleri bolghan ataqty Seydalinder әuletining tarihy men taghylymdy isterin zertteuding de bereri mol.

Osy baghytta Alash tarihyn zerttep jýrgen bizder tyng derekter izdestiru maqsatynda HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyr basynda últ ziyalylary oqyghan Sankt-Peterburg uniyversiytetine arnayy at izin saldyq. Uniyversiytet preziydenti Ludmila Alekseevna Verbiskayamen (fotosurette, 2011 jyldyng tamyzy)stalindik terror qúrbandary jayly zertteu júmystarymyzdyng barysynda búghan deyin tanys edik. Bastamamyzgha ong bagha bergen L.A.Verbiskaya múraghat qoryndaghy qajetti qorlardy aldymyzgha jayyp saldy. Osylaysha Alash úldaryna qatysty - aitalyq, HIH ghasyrdaghy quatty tolqyn B.Qúlmanov, A.Túrlybaev, J.Aqbaev, B.Syrttanov, R.Mәrsekov, B.Qarataev, M.Shoqay jәne taghy da basqalargha qatysty - materialdargha qol jetkizuimizge mýmkindik tudy.

Atalghan uniyversiytetke bilim izdey baryp, oqyp-toqyghan el aghalaryna baylanysty alynghan tyng derekterdi ruhany múra retinde jýie-jýiesimen qalyng oqyrmangha úsyna otyrudy jón kórgen bizder osyghan deyin Rayymjan Mәrsekov, Jaqyp Aqbaev, Jihansha Seydalinder turaly kezek kýttirmes materialdardy jariyalap ýlgerdik. Búl jolghy izdenisimiz Jansúltan Seydalinge arnaldy.

Tarihta qazaq halqynyng kemenger úldary retinde qalghan Seydalinder әuletinen óngen úrpaqtyng últ mýddesi ýshin baryn salyp, ayanbay enbek etkenin, nar jýgin arqalaghanyn qazirde әrkim bile bermeydi. Sol tarlandar ómir sýrgen keshegi kezeng men qazirgining arasyndaghy uaqyt tym úzap kete qoymaghanmen, olar jayly derekting barynsha kómeski tartyp bara jatqandyghy jasyryn emes. Sondyqtan «tarihtan - taghylym» degen qaghidany basshylyqqa ala otyryp, Kishi jýz hany bolghan Núralydan tuatyn Seydalynyng Tórejan atty balasynan taraytyn bir ghana bútaq (Tórejan - Shuaq - Jansúltan), yaghny nemeresi Jansúltannyng qayratkerlik bolmysyn Alash ziyalylary turasyndaghy jariyalanymdardyng qatarynda óz aldyna jeke taqyrypqa ózek bolady dep esepteymiz.

Jansúltannan Abbas, Saparjan esimdi úldar tuady. Jansúltan Qazan uniyversiytetinde, al úldary Sankt-Peterburg uniyversiytetining zang fakulitetinde oqyghan.
Sankt-Peterburg uniyversiytetinde Troisk Ólkelik Sotynyng mýshesi, Alqa Kenesshisi Jansúltan Shuaqúly Seydalinning qyzmeti jayly (búl qújat Jansúltannyng úly Abbastyng oqu orny ýshin berilgen) 1900 jyldyng 13 mamyrynda qúrastyrylghan №3995 formulyarlyq tizimi qalghan eken. Búl qújat Jansúltannyng qyzmet joly turaly birshama naqty derekter bere alady. Onda aty-jóni men tughan jyly, jeri, sheni, qyzmeti, diny senimi men erekshe belgileri jәne jyldyq jalaqysy turaly mynaday mәlimetter bar: «Alqa Kenesshisi, Troisk Ólkelik Sotynyng mýshesi Jansúltan Shuaqúly Seydalin 1859 jyldyng qazan aiynda Torghay oblysynda dýniyege kelgen, qyrghyz; músylman dininde, Qasiyetti Stanislavtyng III dәrejeli ordeni jәne Imperator III Aleksandrdyng Qasiyetti tәj kii qúrmetine alghan qonyr qola medali, Imperator III Aleksandrdyng patshalyq qúru qúrmetine alghan kýmis medali bar; jyldyq jalaqysy: jalaqy - 1200 rubli, ashanagha - 500 rubli, pәterge - 500 rubli, barlyghy - 2200 rubli», - dep kórsetilip, tәrbiyelengen jәne tolyq ghylymdar kursyn alghan oqu orny, qyzmetke týsken uaqyty, qanday shende, qanday qyzmetpen ótti, qyzmet barysynda erekshe әreketteri men artyqshylyqtary bolmady ma, shen aludan basqa erekshe nagradtalghan túsy bar ma degen baghana kelesidey mәlimettermen tolyqtyrylghan: «Qazan Imperatorlyq Uniyversiyteti zang fakulitetining ghylymdar kursyn tәmamdap, 1882 jyldyng 2 qarashasynda Ishki Ister Ministrligining №33 búiryghymen Tolyq student degen ataq berildi, 1882 jyldyng 27 qazanynda Ministrlikke qabyldanyp, Zemstvo Bólimine sabaqqa issapargha jiberildi.

1883 jyldyng 12 aqpanynda barlyq qúqyqtary men basymdyqtary bar Kandidat ataghy bekitilip, 1883 jyldyng 1 nauryzynda osyghan qatysty №195 diplomy berildi.
Imperatorlyq dәrejeli Qasiyetti tәj kii rәsimine oray dala oblystary men ishki ordadan kelgen qyrghyz deputattar janyndaghy audarmashy retinde qyzmettik mindet boyynsha 1883 jyldyng 20 sәuirinde Mәskeu qalasyna issapargha jiberildi.

Óte jaqsy yntamen atqarghan qyzmeti ýshin 1883 jyldyng 1 mausymynda Qasiyetti Stanislavtyng III dәrejeli ordenimen Asa joghary dengeyde nagradtaldy.
1883 jyldyng mausym aiynda Imperatorlyq dәrejeli Qasiyetti tәj kiiding qúrmetine Aleksandr lentasyndaghy qonyr qola medalin aldy.
1883 jyldyng 12 aqpanynda berilgen Kandidat dәrejesine oray Gerolidiya Departamenti boyynsha Ýkimet Senatynyng 1883 jyldyng 11 tamyzyndaghy №3421 jarlyghymen Alqa Hatshysy shenine bekitildi.

Dala General-Gubenatorlyghynyng №10 búiryghymen 1885 jyldyng 12 qantarynda General-Gubernatorlyghynyng erekshe tapsyrmalaryn oryndaytyn sheneunikting mindetterin atqarushy retinde taghayyndaldy.

Ólkeni sholyp shyghugha barghan saparynda General-Gubernator qúrghan jol kensesine dәl osynday №58 búiryqpen 1985 jyldyng 31 mamyrynda Bastyq bop taghayyndaldy.
Dala General-Gubenatorlyghynyng 1885 jyldyng 25 qarashasyndaghy №107 búiryghymen Qapal Uezi Sudiyasynyng qyzmetin uaqytsha atqaru ýshin issapargha jiberildi.
1985 jyldyng 31 jeltoqsanyndaghy dәl osynday №113 búiryqpen Qapal Uezining Sudiyasy bolyp taghayyndaldy.
Jetisu oblysy Áskery Gubernatorynyng 1886 jyldyng 20 nauryzyndaghy №53 búiryghymen sol uaqytta jinalyp qalghan tergeu isterin qarau ýshin 1886 jyldyng 1 mamyrynda Sergiopoli uezine 6 aigha issapargha jiberildi.
Ýkimet Senatynyng 1886 jyldyng 10 mausymyndaghy №59 jarlyghymen enbek sinirgen jyldary ýshin 1885 jyldyng 12 aqpanynda Lauazymdy Kenesshilikke jogharylatyldy.*
Ádilet Ministrligi vedomstvosynyng 1889 jyldyng 9 qantaryndaghy №1 búiryghymen Aqmola Uezdik Sudiya qyzmetine auystyryldy.
Ýkimet Senatynyng 1889 jyldyng 9 nauryzyndaghy №1228 jarlyghymen enbek sinirgen jyldary ýshin 1888 jyldyng 12 aqpanynda Alqa Asessorlyghyna jogharylatyldy.*
Ádilet Ministrligi vedomstvosynyng 1890 jyldyng 24 qazanyndaghy №51 búiryghymen Ufa Guberniyalyq Prokurorynyng Joldasy bop taghayyndaldy.
Gerolidiya Departamenti boyynsha Ýkimet Senatynyng 1893 jyldyng 25 aqpanyndaghy №35 jarlyghymen enbek sinirgen jyldary ýshin 1892 jyldyng 12 aqpanynda Saray Kenesshisi bolyp jogharylatyldy.*

Ádilet Ministrligi vedomstvosynyng 1894 jyldyng 14 sәuirindegi №19 búiryghymen 1894 jyldyng 22 mausymynda Ufa Ólkelik Sotynyng Tergeushisi bop taghayyndaldy.
Ádilet Ministrligi vedomstvosynyng 1894 jyldyng 30 mausymyndaghy №30 búiryghymen Sot Tergeushileri uchaskelerge bólinip, Zlatoust uezi №2 uchaskesining Sot Tergeushisi bop taghayyndaldy.

1896 jyldyng 26 aqpanynda Imperator III Aleksandrdyng Patshalyq qúru qúrmetine kýmis medali aldy.
Azamattyq vedomstvonyng 1897 jyldyng 7 tamyzyndaghy Joghary dәrejeli №63 búiryghymen enbek sinirgen jyldary ýshin 1896 jyldyng 12 aqpanynda Alqa Kenesshisi bolyp jogharylatyldy.*

Azamattyq vedomstvonyng 1899 jyldyng 1 mamyryndaghy Joghary dәrejeli №28 búiryghymen Troisk Ólkelik sotynyng Mýshesi bop taghayyndaldy» (Sankt-Peterburg OMTM. Qor.14. Tiz.3. Is.64558. paraq.11-16. Eskertu:*múraghattaghy qújatta kórsetilgen merzimder ózara sәikes emes, degenmen týpnúsqa retinde ózgerissiz berdik. - N.D.).
Sonday-aq osy qújatta kórsetilgen merzimge deyingi enbek jolynda Jansúltan Seydalinge berilgen demalys merzimderi men úzaqtyghy keltiriledi jәne onyng otbasylyq jaghdayy turaly mәlimet jazylghan arnayy baghana bar, qújattyng ózin sóileteyik: «Torghay oblysynyng súltany esaul Mahmút Jantórinning qyzy - Zere Jantórinagha ýilengen; balalary bar, úldary: Abbas 1890 jyldyng 12 tamyzynda, Saparjan 1896 jyldyng 17 nauryzynda tuylghan, qyzdary: Mәriyam 1891 jyldyng 18 qyrkýieginde, Ajar 1893 jyldyng 29 jeltoqsanynda, Gýlimjamal 1898 jyldyng 12 sәuirinde tuylghan; jary men balalary músylman dininde» (Sankt-Peterburg OMTM. Qor.14. Tiz.3. Is.64558. paraq.12.). Qújatqa Troisk Ólkelik Sotynyng Tóraghasy men Tóragha Kensesining mengerushisi qol qoyghan.
Jansúltannyng enbek joly turaly osyndaghy mәlimetter onyng túlghalyq bolmysy men qayratkerlik sipatyn jan-jaqty ashyp kórsete alarlyq mýmkindikke iye. Jәne, últy ýshin kýie bilgen ór minezdi bolghandyghynan boluy kerek, ataqty Seydalinder jayly baspa betin kórip jýrgen azdy-kópti qúndy materialdarda Mәriyamnan basqa qyzdary jayly derek joqtyng qasy.

Qalay desek te, Jansúltannyng qyryq jasyna deyingi oqyghan-toqyghany men atqarghan qyzmetterining úshan-teniz ekendigine qarap-aq el aghasy bolghannan keyingi halyq ýshin jasaghan abyroyly júmystaryn shamalay beruge bolatyn synayly. Osy orayda, Otannyng otbasynan bastau alatyndyghyn eskersek, Jansúltannyng Ordadadaghy el aghalyghynan basqa, otbasynda da ýlgili әke bolghandyghyn aita ketu qajet. Ata tәlimin alyp, halyq qamyna qanyghyp ósken balalary da oqu-bilimge qúshtar bolady: Abbas pen Saparjannyng bilim aluy jayly materialdar da bar. Mәselen, Abbastyng erler gimnaziyasyn tәmamdaghan kezinde berilgen №758 kәmelettik attestatynyng mәtini mynaday:

Búl attestat sheneunikting úlyna - myng segiz jýz toqsanynshy 1890 jyly tamyz aiynyng 12-si kýni Aqmola qalasynda dýniyege kelgen, músylman dinindegi Abbas Jansúltanúly Seydalinge - onyng 1900 jyldyng 16 tamyzynda Troisk erler gimnaziyasyna týsip, óte jaqsy tәrtippen 1914 jyldyng 4 mausymyna deyin oqyghandyghy jәne segiz synyptyq tolyq kursty tәmamdaghandyghy jóninde berildi, sonday-aq tómendegidey bilim kórsetti:

Gimnaziyalyq kurs pәnderi    1891 jyldyng 12 nauryzynda Halyq Aghartu isi Ministri myrza bekitken 74-paragraftaghy kәmelettikti synaqtan ótkizu erejeleri negizinde Pedagogikalyq Keneste qoyylghan baghalar
Qúday zany    
Shirkeulik-slavyandyq jәne auyzsha orys tili    3 (ýsh)
Filosofiyalyq propedevtika    3 (ýsh)
Latyn tilinen    4 (tórt)
Matematika jәne matematikalyq jaghrafiya    3 (ýsh)
Fizika    3 (ýsh)
Tariyh    3 (ýsh)
Jaghrafiya    4 (tórt)
Zantanu    4 (tórt)
Fransuz tili    3 (ýsh)
Nemis tili    3 (ýsh)
Sankt-Peterburg OMTM. Qor.14. Tiz.1. Is.64558. paraq.7.

1914 jyly Troiskidegi erler gimnaziyasyn tәmamdaghan son, Abbas oquyn onan әri Petrograd uniyversiytetinde jalghastyrady. Búl jóninde uniyversiytet әkimshiligine jazghan ótinishi saqtalghan:

«1914 jyly Orynbor guberniyasy (qazirgi Chelyabinsk guberniyasy) Troisk qalasyndaghy gimnaziyany tәmamdaghan son, Petrograd uniyversiytetining Zang Fakulitetine týstim. 1914-1917 jyldary dәristerge qatysyp, talap etiletin minimumdy tapsyrdym. 1918 jyly dәris tyndaugha aqsha jәne Uniyversiytet professorlaryna gonorar tóledim, alayda Petrogradta tirshilik etuim ýshin (Memlekettik Bankte) enbek etuge mәjbýr bolghandyqtan, ol dәristerge jii qatysyp túrudyng orayy kelmedi. Osylaysha Zang Fakulitetining ýsh kursyn, yaghny alty semestrin tyndap, jazda ýige - elime, Qostanay uezine - ketip qaldym. Onda birinshi ret azamat soghysy oqighalaryna úshyrasqan men, qansha tyrysqanymmen, 1918 jyldan qazirge deyin «Alma mater», Uniyversiytetpen baylanysymdy qalpyna keltire alar emespin. Azamat soghysy, ashtyq jaghdayy jәne basqa da sebepter oquymdy ayaqtauyma mýmkindik bermedi. Men tapsyrghan barlyq synaq: sayasy ekonomiya, statistika, Rim qúqyghy tarihy jәne qúqyq filosofiyasy tarihy. 1918 jyldan bastap әueli mobilizasiya boyynsha, odan keyin erkin jaldanyp júmys isteuime tura keledi.
Osy bayandalghandardy mәlimdey otyryp, Uniyversiytet Basqarmasynyng Uniyversiytet studenti qúqyghymdy qalpyna keltiruin jәne oquymdy ayaqtauyma mýmkindik beruin súraymyn. Ótinishimning nәtiyjesi turaly myna meken-jaygha habarlanuyn ótinemin: Qostanay qalasy, Guberniyalyq Sot, Tergeushi Seydaliyn. Dәuletti tapqa jatpaytyndyghyma jәne oqudy óz qarajatyma ayaqtau mýmkindigimning joqtyghyna baylanysty maghan shәkirtaqy beriluin súraymyn. Mening isimning nómiri - 776, matrikulym (studentting kuәlik kitapshasy - N.D.) - 776. Jauap jiberu ýshin poshta markasyn qosyp otyrmyn.
16.ÝII.1923 j.» (Sankt-Peterburg OMTM. Qor.14. Tiz.3. Is.64558. paraq.1-1 kelesi beti.).

Alayda Abbas Seydalinning búl ótinishining uniyversiytet әkimshiligi tarapynan qanaghattandyrylmaghandyghy jóninde qújatqa arnayy qoyylghan mór bar.
Endi inisi Saparjangha gimnaziyadan berilgen kәmelettik attestattyng 1940 jyldyng 20 qarashasynda jasalghan múraghattyq kóshirmesining mәtini:
«Búl attestat sheneunikting úlyna - myng segiz jýz toqsan altynshy 1896 jyly nauryz aiynyng 25-i kýni Ufa guberniyasy Zlatoust uezining Ulikandy derevnyasynda dýniyege kelgen, músylman dinindegi Saparjan Súltanjanúly (Jansúltanúly - N.D.) Seydalinge - onyng 1904 jyldyng 2 qyrkýieginde Troisk erler gimnaziyasyna týsip, óte jaqsy tәrtippen 1915 jyldyng 30 sәuirine deyin oqyghandyghy jәne segiz synyptyq tolyq kursty tәmamdaghandyghy jóninde berildi, sonday-aq tómendegidey bilim kórsetti:

Gimnaziyalyq kurs pәnderi    1891 jyldyng 12 nauryzynda Halyq Aghartu isi Ministri bekitken 74-paragraftaghy kәmelettikti synaqtan ótkizu erejeleri negizinde Pedagogikalyq Keneste qoyylghan baghalar
Qúday zany    
Shirkeulik-slavyandyq jәne auyzsha orys tili    3 (ýsh)
Filosofiyalyq propedevtika    3 (ýsh)
Latyn tilinen    3 (ýsh)
Matematika jәne matematikalyq jaghrafiya    3 (ýsh)
Fizika    3 (ýsh)
Tariyh    3 (ýsh)
Jaghrafiya    3 (ýsh)
Zantanu    4 (tórt)
Fransuz tili    4 (tórt)
Nemis tili    3 (ýsh)

Osylardyng negizinde oghan gimnaziya jәne progimnaziyanyng 1871 jyldyng 30 shildesinde JOGhARY DÁREJEDE bekitilgen jarghysynyng 130-132-paragraftarynda belgilengen barlyq qúqyqtaryn bildiretin osy kәmelettik attestat berildi.

Áskery boryshyn óteude oqu oryndarynda tәmamdaghan birinshi dәrejeli kurs qúqyqtary paydalanylady.
Troisk qalasy, Orynbor guberniyasy, 1915 jyldyng 30 sәuiri» (Sankt-Peterburg OMTM. Qor.14. Tiz.3. Is.67344. paraq.4.).
Qújattardyng keltirilgen tolyq núsqasy, bayqap otyrghanymyzday, Jansúltan úldarynyng qanday baghagha oqyghandyghy jayly emes, eng bastysy, olardyng JOO-gha deyin qanday pәnder oqyp, qanshalyqty bilimi bolghandyghy turaly aqparat beredi. Osy rette ol kezde bilim dengeyin baghalau tәrtibining qazirgiden ózgeshe bolghandyghyn da (ol kezende 1-den 5-ke deyingi kórsetkishpen belgilendi) nazarda ústaghan jón.

Qolda bar múraghattyq qújattarda últ túlghalaryna qatysty jalpy derekting mazmúny osy atalghandardy qamtidy. Al keyingi taghdyrlary beymәlim. Degenmen Saparjan Seydalin turaly ÚQKD-dan mynaday mәlimet tabyldy:

Seydalin Saparjan Jansúltanúly
1986 j. dýniyege kelgen, Ufa gub., Tastóbe.; qazaq; orta bilimdi; zanger-kosulitant, «Qaraghandykómir» tresi.
Túrghan jeri: Qaraghandy oblysy, Qaraghandy.
1933 j. 20 nauryzda OGPU-dyng Qaraghandy oblysy boyynsha Basqarmasy tútqyngha aldy.
Ýkim etildi: 1933 j. 11 qarashasynda OGPU-dyng Qaraghandy oblysy boyynsha Basqarmasy; taghylghan aiyp: RKFSR QK 58-7, 58-11.
Ýkim: 5 jylgha enbekpen týzeu lageri. Qylmystyq qúramnyng bolmauyna baylanysty 1960 j. 27 sәuirde Qaz KSR Joghary sotynyng sheshimimen aqtaldy.
Derekkóz: QR Qaraghandy oblysy boyynsha ÚQKD mәlimetteri.

Qalay degende de, qos úlyna da óz jolyn qudyra bilgen kemenger әkening orny Alash tarihynda aiqyn kórinip túruy qajet. El tileuin janyn shýberekke týiip tileytin azamat bolghan Jansúltan Seydalin nemere inisi Jihanshanyng da últshyldyq bolmysynyng qalyptasuyna belgili bir dәrejede yqpal etedi. Qyzy Mәriyamnyng aqyndyq jol ústanyp, sonyna últ-azattyq qozghalys taqyrybyn arqau etken ólender qaldyruy әke tәrbiyesining mәiegi ekendigi kýmәnsyz. Últ aqyny atanghan Seydalina Mәriyamnyng azattyq qozghalys jayly «Zarlau», «Kózder», «Túr, qazaq!» atty ólenderi kezinde «Ayqap» jurnalyna Seydalinova Mәriyam esimimen basylyp shyqqan.
Orynbordaghy gimnaziyany ózi de kýmis medalimen ayaqtaghan Jansúltan 1878 jyly Qazan uniyversiytetining zang fakulitetine týsip, 1883 jyly zang ghylymdarynyng magistri dәrejesin alyp shyghady. Demek, ol - zang ghylymdary boyynsha magistrlik dәreje alghan alghashqy qazaq. Zamanynda qazaq qoghamynyng damuy, últ mýddesi ýshin ayanbay ter tókken kýresker, qogham qayratkeri.

Jogharyda keltirilgen qújattan belgili bolghanday, patshalyq biylik tarapynan qansha ataq alsa da, negizgi maqsatynan tanbay, el mýddesin әr kez birinshi oryngha qoyghan ol sol ýshin de halyq qalaulysyna ainaldy. Mәselen, qazaq dalasynyng әdet-ghúrpyna negizdelgen biyler sotyn joyyp, onyng ornyna sharualar sotyn engizu turaly joba úsynylghan 1912 jyly ýzildi-kesildi qarsylyq tanytyp, kesimdi pikir aitqan osy Jansúltan boldy. Halqymyzdyng ghasyrlardan beri qoldanysynda bolghan, tәjiriybesi ysylghan, әdet-ghúrpymyzgha beyimdelgen dәstýrli qúqyq jýiesin ysyryp tastap, dili men dini sәikespeytin júrttyng jat zandaryn endiru arqyly sonyng ýstemdik etuin kózdegen otarshyl sayasatqa ashyq týrde qarsylyq bildirgen ol múnyng sony el birligining sógilip, jik-jikke bólingen ózara tartysqa soqtyraryn sol kezde boljaghan edi.
Sóitip, tughan halqynyng auyzbirligi ýshin, últynyng otarshyl sayasat iyleuinde ketpesi ýshin baryn salyp kýresken Jansúltan Seydalin úzamay, 1919 jyly, dýnie salady.

 

Sonynda úmytylmas qayratkerligi, eli ýshin Alash qozghalysyna qosqan ólsheusiz enbegi qalghan túlgha ómiri - taghylym dariyasy.
Jalpy, qazaqy ór minezding atadan balagha berilip otyratyn osynday jarqyn sipaty qay kezende de әrkimning jýreginen birdey oryn almay, belgili bir túlghalargha ghana tiyesili bolyp kelui qaysarlyq pen qayratkerlikting tektilikpen tikeley baylanysy barlyghyn anghartatyn synayly. Alash úldarynyng ótkeni men atqarghanyn saralau barysynda oida osynday pikirding de qylang berip otyratyny bir ghana zertteushige tәn qúbylys bolmasa kerek. Mәselen, Seydalinder әuletining әrisi men berisine qatysty túlghalardyng erlikpen qabysyp jatqan әreketteri olardyng týp-tórkinining iriligine menzeydi. Kisilik qasiyetterin, ómirlik maqsattaryn - barlyghyn tughan halqynyng tútastyghy men derbestigine arnaghan birtuar azamattar osynday iygi múrattaryn san jyldar boyy dәleldep keldi. Múny biz ghana emes, sol kezde Qyzyl imperiya men onyng qolshoqparlary da jazbay anghardy, sondyqtan óresi biyik azamattardyng qay-qaysysyn da nayzanyng úshynda ústaugha tyrysty jәne solay etti de. Áytpese shyrqaudy kózdep, biyikke úmtylghan arystardyng qyraghy iydeyalary Alash qozghalysy arqyly seng qozghap, sodan bastau alghan aghyn búl kýnge deyin qazaqtyng kósegesin talay ret kógertken bolar edi, qazaq dalasynyng erkin jeli tuymyzdy tәuelsizdikke deyin de talay dodada jelbiretken bolar edi. Ayta, ketu qajet, Jihansha Álmúhamedúlynyng shet elde, Ózurgeli qalasynda, jayly ghúmyr keshkenine qaramastan, qauipsizdigi qyl ýstinde túrghan tughan eline oralghansha asyqqany, sonynda degenine jetip siyez ashu mәselesin qolgha alghany, oghan bar mýmkindigin paydalanyp kýsh salghany -Seydalinder әuletinen eli ýshin tuyp, eli ýshin jan beretin úldar ghana shyqqandyghynyng jәne bir dәleli.

Dúshpan aldymen elding serkesin andidy, sony sýrindirudi oilaydy. «Tarihtan - taghylym» degende, eng әueli osy faktordy jadymyzdan shygharmaghan dúrys. «Birindi, qazaq, biring dos, kórmeseng - isting bәri bos», - degen Abay sózine qúlaq salynyp, jýzege asyrylar sәt әldeqashan ornady. Anyghyraq aitqanda, býgingining de, ertengining de úrany - osy. Endeshe Alash kósemi Álihan Bókeyhanúlynyn: «Tiri bolsam, han balasynda qazaqtyng haqysy bar edi, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn!» - degen ústanymynyng ýdesinen shyghugha tyrysqan arystar múrasy men iydeyalarynyng qazirgi qazaq qoghamy ýshin ózekti sanaluy - zandy qúbylys.
Alash ardaqtysy Jansúltan Seydalinnin, sonday-aq jalpy Seydalinder әuletining ghibratty ghúmyrynan keltirilgen osy bir azdy-kópti derekter jas buynnyng sanasyna úyalap, tәuelsiz qazaq elining damu jolyndaghy negizgi ústanymdarynyng biri bolsa deymiz.
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406