Qazaqstandaghy partiyalyq jýiening damuy: jana úsynystar
2021 jyldyng 10 qantarynda Qazaqstanda partiyalyq saylau ótti. Búl saylau Qazaqstandaghy eng erekshe saylaulardyng biri boldy. Sebebi saylau әlemdik pandemiya órship túrghan sәtte iske asty. Yaghny Qazaqstan ýshin búl jana tәjiriybe jinau bolatyn. Ekinshi bir erekshelik retinde partiyalardyng barynsha auditoriyasyn ózine qaratu júmystary onlayn rejimde órbidi. Sebebi koronavirustyq shekteuler oflayn negizde kezdesuge mýmkindikti azaytty. Sondyqtan partiyalar barlyq kýshin internet alangha baghyttap, baghdarlamalaryn sonda nasihattaugha tyrysty. Yaghny jana tehnologiyalardy kóbinen paydalau búrynghy saylaugha qaraghanda kóbirek boldy.
Saylau ótip, ýsh partiya mejeli payyzdyq kórsetkishke qol jetkizdi. Olar «Núr Otan» «Aq jol», «QHP» partiyalary bolatyn. Al «Adal» jәne «Auyl» partiyalary aytarlyqtay nәtiyje kórsete almady. Payyzdyq shek boyynsha kórsetilgen 7 payyzdy jinamaghandyqtan, Mәjilisten búl partiyalargha oryn búiyrmady.
Sayasy jýie ýnemi damuda boluy tiyis. Toqtap qalghan sudyng iyistenetinindey, ózgeriske úshyramaghan, izdeniske úmtylmaghan sayasy jýiening de kemshilikteri kóp bolmaq. Qazaqstan sayasy jýieni reformalap otyrudy qalaydy. Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng negizgi baghyttarynyng biri de osy sayasy jýieni reformalau. Partiyalyq jýieni damytu da osy reformalardyng birine jatady.
Partiyalyq jýieni damytudyng bir qadamy retinde «Saylau turaly» jәne «Sayasy partiyalar turaly» zandaryna ózgeris engizildi. Jana ózgeris boyynsha endi partiya ashu ýshin 40 myng qol emes, 20 myng qol jinasa jetkilikti bolyp tabylady. Búl dúrys ýrdis. Damyghan Batys elderinde jana sayasy baghyttargha mýmkindik beru maqsatynda qoldanylatyn tәjiriybe. Taghy bir keleli ózgeris retinde partiyalyq saylau tiziminde kemi 30 payyz әielder men jastar bolu kerektigi jayly aitylghan. Búl jastargha ashylatyn mýmkindik pen әielder qúqyghyn tenestiruge jasalghan naqty qadam dep týsinse bolady.
2020 jyldyng 10 qantarynda ótken saylaudan keyin preziydent partiyalyq jýieni damytugha qatysty kezekti úsynysty jasady. Endigi tanda Mәjiliske ótu ýshin 7 payyz emes, 5 payyz boludy úsyndy. Úsynys 15 qantarda Parlamentting birikken jiynynda aityldy.
«Key partiyalargha mәjilis pen maslihatqa ótu ýshin dauys jetispedi. Olardyng әr qaysysynda bilimdi, óz salasynyng jetik mamany bolyp otyrghan kәsiby jandar jeterlik. Olar ózekti de manyzdy degen súraqtardy óz uaqytynda kóterip jýr, mәselelerdi aituda. Ol kóterilgen mәseleler Parlamentting biyik tribunasynan da estilui tiyis. Eger partiyanyng onday ókilderi parlamentke ótip, qyzu pikirtalas jasasa, onda ortaq isimizding manyzdylyghy artar edi. Biz partiyalardyng mәjiliske ótu shegin 7 payyzdan 5 payyzgha týsiruimiz kerek», - dedi preziydent Toqaev.
Búl úsynys partiyalyq jýieni jandandyryp, ary qaray damuyna ýles qosady. Mysaly biyl «Auyl» partiyasy 5,29 payyz dauys aldy. Eger úsynys saylaugha deyin jasalghanda, bәlkim Mәjiliste 4 partiya otyrar ma edi. Alayda úsynystyng saylaudan keyin jasalghany da kesh emes. Birinshiden, «Auyl», «Adal» syndy partiyalar kelesi saylaugha barynsha dayyndalady. Sebebi jaqsy dayyndyq pen túghyrly baghdarlama bolsa onda saylauda jenip shyghuyna shynayy mýmkindik bar. Ekinshiden, kelesi saylauda jana partiyalardyng tirkelip, qatysuy artady. Sebebi songhy eki jylda jasalghan sayasy reformalar, partiyalyq jýiening damuyna әser etip otyr. 20 myng adamdy tirkep, partiya qúryp, saylaugha týsip, sayasy dodada 5 payyz alghan kez kelgen partiyanyng Parlamentting biyik minberinen elding múnyn, halyqtyng múqtajyn aituyna mýmkindigi bar.
Endigi kezekte búl reformalar óz jalghasyn tabady. Sarapshylar Qazaqstandaghy partiyalyq jýieni damytu ýshin tipti Mәjiliske ótu shegin 3 payyzgha deyin týsirudi úsynyp jýr. Sebebi el tarihynda búghan deyingi saylaularda 1-2 payyzdy әreng jinaghan partiyalar da bolghan. Payyzdyq shekti azaytu degenimiz jana partiyalargha mýmkindik beru, Parlamentte kóppartiyaly jýiening ornauyna yqpal etu jәne qyzu pikirtalastargha jol ashu degen sóz. Sayasattanushylar partiya qúru ýshin 20 myng qol jinaudy da azaytudy úsynuda. «10 myng qol jetkilikti» deydi. Sebebi Irlandiya, Islandiya, Baltyq elderindegi sayasatqa qyzyghushy toptyng azdyghyn, partiyagha tirkelu sanyn tómendetu arqyly arttyra alghan tәjiriybesi baryn algha tartady. Búl da kónilge qonymdy úsynystyng biri. Alayda bastysy janadan tirkeletin partiyalardyng sapasy ekenin de esten shygharmaghan dúrys.
Maqsaty men eldi damytsam degen baghyty bir, biraq mәselelerdi sheshu boyynsha kózqarastary әrtýrli bolyp keletin partiyalardyng sany Parlamentte artqan sayyn, әr zannyng әrbir әripine deyin talqylau jýretini anyq. Al kelisip pishken tonnyng kelte bolmasyn eskersek, talqygha salynghan zannyng shiykilikteri joyylyp, el mýddesi ýshin tiyimdi joba bolyp shyqpaq. Mine, osy maqsatty iske asyru ýshin partiyalyq jýielerding damu sikli toqtamaq emes.
Abai.kz