Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Biylik 2057 0 pikir 24 Nauryz, 2021 saghat 16:21

Qazaqstan әskery quatyn arttyruda

Qazaqstan әskeri 140 elding ishinde әskery quattylyghy jaghynan 60 oryndy iyemdendi. Elimizding indeksi 1,0286 úpaydy qúraghan. Reyting boyynsha eng jaqsy degen kórsetkish— 0,0000. Indeks sany azayghan sayyn, reytingte joghary kóterile beredi. Áskery quattyng ólshemi soghan tikeley baylanysty. Áskery reytingte kósh basynda AQSh túr. Artynsha Resey, Qytay elderi men NATO-gha mýshe memleketter ýzdik ondyqty ayaqtaghan. Al Ortalyq Aziyada Qazaqstan men Ózbekstannyng kórsetkishi reyting boyynsha jaqsy sanaluda.
Ortalyq Aziyada Týrkimenstan, Qyrghyzstan men Tәjikstannyng reytingi kónil kónshiterlik dengeyde emes. Al 140 elding ishinde reytingti Butan, Kosovo jәne Liyberiya eli ayaqtap túr. Reytingti esepteu barysynda yadrolyq potensial esepke alynbaghan.

Reytingti esepteu barysynda 50 týrli kórsetkish esepke alynady. Onyng ishinde qorghanys salasyna bólinetin qarjy kólemi, qaru-jaraq týri men sany, sapasy, shyghu jyly men quattylyghy, әsker sany, tank, úshaq, tikúshaq, әskery kemeler sany, janarmaygha qoljetimdiligi men joldyng sapasy, mobilizasiyalau jyldamdyghy, әskery rezervtyng kólemi men geografiyalyq ereksheli jәne basqa da kórsetkishter esepke alynady.

Qazaqstan әskeri týrli qarumen jaraqtanghan. Ashyq derekkózderge sýiene otyryp elimizde 238 úshaq, 300 tank, 1200 brondy әskery tehnika, 124 keme men qayyq, 5 port pen sauda terminaly, 96 aeroport baryn biluge bolady. Úshaqtardyng ishinde 80 joyghysh úshaq pen 75 әskery tikúshaq baryn kóre alasyz. Tikúshaqtardyng 22-si úrysqa arnalghan tip bolyp sanalady.
Reytingte elimizdegi әskeriyler sany 167 myng dep kórsetilgen. Yaghny oghan ishki әskeriyler men boryshyn óteushi sarbazdar da qosylghan. Búl el halqynyng 0,9 payyzyn qúraydy. Elimiz qorghanys salasyna jyl sayyn 4 mlrd dollar qarjy júmsaydy. Búl aitarlyqtay jaqsy kórsetkish.

Qazaqstan әskeri kez kelgen jaghdaygha dayyn jәne otandy qorghaudy qaltqysyz atqaryp keledi. Búl turaly qorghanys ministri de aitqan bolatyn.

«Men Qazaqstan әskeri ózining aldyna qoyylghan tapsyrmany mýltiksiz oryndap, otanymyzdyng aumaqtyq túraqtylyghy, tútastyghy men tәuelsizdigimizdi qorghaugha dayyn ekenin jauapkershilikpen aita alamyn. Áskerimizding mýmkindigi bar jәne kerek uaqytta tez mobilizasiyalana alady», — degen edi brifing barysynda qorghanys ministri Núrlan Ermekbaev.

Al Qazaqstan әskerining dayyndyghy men biliktiligine qatysty súraqqa kelesidey jauap qatty.

«Jyl boyy biz 1500 atu jattyghuyn ótkizdik. 200 taktikalyq jattyghu, okolo 200 jay jattyghu úiymdastyryldy. 65 myng mamandy dayarladyq. Al әlemdik pandemiya men koronavirustyq shekteuler dayyndyqtyng sapasyna әser etken joq. Biz әskery jattyghu sapasynyng tómendeuine jol bermedik. Tipti biz dayyndyqqa jana elementter men әdisterdi de qostyq. Mysaly biz biyl alghash ret әskery taktikalyq atysty týrlendirdik. Atys qaruymen az uaqyt ishinde qozghala otyryp nysanagha dәl tiygizudi jauyngerlerimiz mengerip aldy. Biyl bizding qorghanys salasynyng basty baghyty retinde batalion men rotalardy taktikalyq toptargha bólip, dayyndadyq. Olar zamanauy úrys jaghdayyna say jattyghular jasap, algha qoyylghan tapsyrmalardy oryndaudy ýirendi. Sonymen qatar asa auqymdy jattyghular da úiymdastyryldy», - dedi ministr.

Qazaqstan әskeri jyl sayyn quatyn arttyru ýshin qarjy júmsaudy da arttyryp keledi. Sonymen qatar basqa memlekettermen әriptestik ornatu, jattyghu jasau, tәjiriybe almasudy da eselep arttyruda. Týrkiya Qorghanys ministrligi men Qazaqstannyng qorghanys ministrligi arasynda birqatar iri kelisimder jasaldy. Atap aitatyn bolsaq:
Áskery bilim beru jәne әskeriylerdi dayyndau;
Ózara birlesken jattyghulardy ótkizu
;Qorghanys salasyndaghy ónerkәsipti damytu;
Áskeriylerding bir-birimen tәjiriybe almacuy;
Áskery barlaudy damytu;
Logistikany damytu, granttar bóludi arttyru;
Áskery jәne azamattyq medisinany kóteru;
Baylanys, elektronika, aqparattyq jýie men kiyber-qauipsizdikti qamtamasyz etu;
Bitimgerlik kýshterin әzirleu, gumanitarlyq kómek beru operasiyalaryndaghy әriptestik;
Áskeriy-qúqyqtyq saladaghy әriptestik;
Kartografiya, gidrografiya, topografiya jәne navigasiyany damytu;
Ekologiyalyq qauipsizdik pen qorshaghan ortany qorghaudaghy birlestik;
Yadrolyq, radiasiyalyq jәne biologiyalyq, himiyalyq saladaghy qauipsizdik;
Gidrometeorologiya;
Áskery bólimshelerding ózara tәjipiybe almasuy;
Birlesken әskery saladaghy ghylymiy-tehnologiyalyq zertteuler jasau;
Áleumettik jәne sporttyq, mәdeny saladaghy is-sharalar úiymdastyry;
Minadan qorghanu jәne qoldan jasalghan jarylghyshtardy joi boyynsha әriptestik;
Tabighy apattardan keyin qalpyna keltiru operasiyalaryn birlese atqaru;
Áskery tariyh, múraghattar men baspa isindegi әriptestik.

Búl saladaghy kelisimder elimizding әskery әleuetin artyratyny sózsiz. Áskerdi barynsha zamanauy etu maqsatyn algha qoyyp kelemiz Ol turaly preziydentimiz 2019 jyly 23 mamyrda ótken Qorghanys ministrligining keneytilgen otyrysynda da basa aitqan edi.

«Mamandardy dayarlau jәne әskeriy-patriottyq tәrbie beru isinde bolashaq әskery injenerlerdi, IT mamandaryn, robotty tehnikalardy, jasandy intellekt boyynsha mamandardy tәrbiyelep shygharu kerek. Olar «SMART» dep atalatyn buyn. «Jas sarbaz» qozghalysynyng bazasynda, әsirese fizika-matematika boyynsha terendete oqytylatyn mektepterde «SMART-SARBAZ» ýiirmelerin qúrudy úsynamyn», – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

El tynyshtyghyn kýzetu jolynda Qazaqstan әskeri 24 saghat qyraghylyq tanytuda.

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1544
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3332
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6093