Búl kýnderi didaktikalyq óleng men lirikalyq ólenning ara jigi aiqyndala bastady desek te, biraq naghyz ólenning nendey óner qúbylysy ekendigin týsinip jetpegen keybir aqyndarymyz әli de shatasudyng batpaghynan aryla almay keledi. Sondyqtan biz lirikalyq ólenning jana qalyptasa bastaghan qúrylymdyq jýielerine toqtalyp, búl mәseleni aiqyndaudy jón kórip otyrmyz.

Búl kýnderi didaktikalyq óleng men lirikalyq ólenning ara jigi aiqyndala bastady desek te, biraq naghyz ólenning nendey óner qúbylysy ekendigin týsinip jetpegen keybir aqyndarymyz әli de shatasudyng batpaghynan aryla almay keledi. Sondyqtan biz lirikalyq ólenning jana qalyptasa bastaghan qúrylymdyq jýielerine toqtalyp, búl mәseleni aiqyndaudy jón kórip otyrmyz.

Árqanday bir zattyng ózindik týr-týsi, kelbet-sipaty bolatyny siyaqty ólenning de ózgeshe qúrylymdyq jýiesi bolady. Belgili bir qúrylymdyq jýiesiz ólenning dýniyege kelui mýmkin emes. Osy negizde qazirgi qazaq óleng ónerine kóz jýgirter bolsaq, ólenning ishki jәne syrtqy qúrylymdyq jýiesining onyng sapalyq dengeyimen óte tyghyz baylanysty ekendigi belgili. Al ólenning sapalyq dengeyin ghasyrdan-ghasyrgha jalghasyp kele jatqan dәstýr jalghastyghynan bóle qaraugha bolmaydy. Búl kýnderi qazirgi qazaq óleninde osy dәstýr jalghastyghy negizinde qalyptasa bastaghan jana qúrylymdyq jýieler de joq emes. Qazirgi qazaq óleng óneri óleng shygharmashylyghynda әrbir ólenning belgili bir jýie negizinde material qoldanu ereksheligine qaray búl mәseleni aiqyn jiktey bastady. Bir toptaghy ólender taza lirikalyq sezimmen kózge týsse, taghy bir toptaghy ólender detalidyq qúrylymymen erekshelendi. Odan basqa simvoldyq siqyrymen oqyrmandardy ózine bauraytyn beynelilik qúrylymdaghy ólender de jii kezdesedi. Múnyng ishindegi sezimdik qúrylymdaghy ólender adamnyng kónil-kýiin beyneleytin ólenderding qúrylymdyq jiyntyghy bolyp kelse, beynelilik qúrylymdaghy ólender simvoldyq ólenderdi menzeytindigi belgili. Al detalidyq qúrylymdaghy ólender belgili bir oqigha nemese detalidardy ólenge material etu arqyly kózge týsedi. Qazaq óleng tarihynda ejelden beri qaray jii qoldanylyp kele jatqan búl ólendik qúrylymnyng alatyn orny erekshe. Bizding bayyrghy jyr-dastandarymyzdyng bәri de osy bir qúrylymdyq jýieni útymdy paydalanghandyghymen erekshelenedi. Óitkeni bizding bayyrghy tasqa qashalyp jazylghan erlik dastandarymyz ben jyrlarymyzdyng bәri de belgili bir oqighany nemese detalidy negiz ete otyryp, dýniyege kelgendigi bәrimizge ayan. Oghan auyz әdebiyetimizdegi batyrlyq jyrlar men ghashyqtyq jyrlaryn qosatyn bolsaq, onda búl qúrylymdyq jýiening qazaq óleng tarihynda iyeleytin ornynyng qanshalyq auqymdy ekendigin aiqyn anghara alamyz. Endi biz tómende osy qúrylymdyq jýiening qazirgi qazaq óleng ónerinde qalay qalyptasa bastaghandyghy jóninde izdenis jasap kórelik.

Beker, beker attaldy ma tabaldyryq bir eli, -

bosaghada kiyim ilgish túr edi:

bir qonaqtyng súp-súr boldy reni.

Soqpay qala jazdady

bireuining jýregi.

Taghy biri sala berdi týnerip

Kiyim ilgishti kórip.

Ýy iyesi qarsy alghan qalbandap,

bir әielding jýzindegi kýlkini

tek sol ghana qaldy andap.

Bir kelinshek syrt kiyimin sheship edi jigerli -

birer erkek basyn shayqap jiberdi.

Al bir jigit qayta shyghyp ketudin

ep-esebin tappay túrghan sekildi.

Ne bar sonsha?

Ne kórindi júrtqa әlgi,

Qoyan syndy kórip qalghan syrttandy

ýrikti olar.

Qaraydy kep kýndey әri týnile:

bay asyna eki-ýsh mәrte kýnine

Kózin sýzgen jarly ýmitker sekildi,

Armandaghan azamattar jay kýni

Qarap jýrip sorgha ilikken sekildi.

Qauyrsynynan qyrannyn

Qargha ýrikken sekildi

Qargha ýrikken sekildi.

Ne kórdi olar sonshama,

Bomba da emes, emes búl

basyn kesip ilip qoyghan joq eshkim,

biraq odan da ótken "súmdyq" bolyp túr:

Kiyim ilgishke ilingen, sol kәdimgi

Shiyneli eken Qasym Amanjolovtyn!

"Kiyim ilgish" atty búl ólenge detali bolghan zat kiyim ilgishte iluli túrghan shiyneli. Ólendegi әngime osy kiyim ilgishte ilingen shiyneliden órbiydi. Óleng iyesi kiyim ilgishte iliuli túrghan sol shiyneli arqyly sol bir ortagha kirip kelgen bir top adamnyng bet әlpetinde bolghan kýrdeli ózgerister men qúbylystargha jan-jaqtyly taldau jýrgizip kelip, olardyng ishki jan dýniyesindegi sezimdik arpalysty óte útymdy týrde beynelep kórsete bilgen. Sol sebepti búl úzaq ólendi "Kiyim ilgishke ilingen, sol kәdimgi shiyneli eken Qasym Amanjolovtyn!" degen jerge deyin qyzyghyp oqyp kelemiz de, odan ary aqynnyng tómendegi myna sol detali negizinde jasaghan payymdauy men aitqyshtyghyna samarqau beynede qarap, ólendi barynsha oqyp shyghugha tyrysamyz:

Kiyim ilgish aldynda

Talay palito, qalpaqtarmen jolyqtym.

Palitolardyng qaysy birin tanyp qúr

Quanushy em,

al kiyimnen ýrkudin

Maghynasyn song úqtym.

Qonaq kýttim,

Kýtkenderdi kóp kórdim,

Kesirlikti, kendikti de ótkerdim.

Kiyim ilgishke qarap,

Týstep tanyp qalpaqtardy mәni kóp

Qúbylystan qabaqtardy bayqap qaldym san ret.

Bir kәrige oiymdy aittym - estigenim bolsa anyq,

Qasym aqyn dedim men

Otyrysta jaysyz bolghan teginde,

Áytpese odan el ýrkeme sonshalyq?

- Ras, - dedi agha sonda, - bәri ras,

eshkimge aqyn qiyanat qyp jarymas,

adam edi ol aqyly emes, jany mas,

Sóz tanymas adamdy da tanymas,

Tanymastar qylyghy ghoy әlgi de.

Qasym syryn úghynbady kóp eshkim,

Mezgilinde mende úghynghan emespin.

Otyrysta ghajap edi ol - jigit qoy,

dedi qariya, qalpaghy da qauypty.

Álde kimning shiyneli men jaghasy

Talay syrdy ashady eken,

Qarashy,

adamdardyng ishindegi alasy:

Men-mendik pen mezi myljyng arasy,

Kýndeuler men mensinbeuler arasy

Múnsha jaqyn bolghany ghoy, shamasy?!

Sympys tirilik syrty ghana shirengen,

Kókireginde kók týiir joq, bilem men,

Jaghang ghana úqsaydy tek bilgishke,

Jasandylyq, jaysyzdarmen birge ishpe.

Sen ónerge syrttan kelgen adamsyn,

barlyq palito jat saghan,

barlyq qalpaq jat saghan,

Sondyqtan da saqtan kiyim ilgishten! ...

Sóitip biz búl ólenning aitar oiyn jerine jetkize aityp tastap, óleng men oqyrman arasynda belgili dәrejede býkpeleu qaldyrmaghandyghyna biraz renish bildiremiz. Teginde, ólenning songhy sheshendik payymdaugha qúrylghan bólimi basy artyq dýnie boluy mýmkin. Óitkeni ol jadaghay ólenderge tәn beynesiz beyneleu tәsilimen ólenning kólemin úzartyp otyrghan siyaqty. Búl óleng teginde sol biz qyzygha oqyp kelgen jerge jetkende-aq ózining ólendik abyroyymen óte útymdy týrde ayaqtap ketken bolatyn. Júmekenning detalidyq qúrylymdaghy osynday ólenderindegi shúbalanqylyq nemese oi-qiyal ózeninen ótkel taba almay bir orynda ainalsoqtay berui Múhtar Shahannyng osy tekti ólenderinde de jii kezdesedi. Onyng kerisinshe, әigili aqynymyz Maghjan Júmabaevtyng myna bir detalidyq qúrylymdaghy óleni balghanyng sabynday shymyr da, shiraqy әri qaghylezdigimen detalidyq qúrylymdaghy ólenderding eng tandaulysy bolyp kózge týsedi. Mysaly,

Qaranghylyq qonlanyp keledi,

Pesh ishinde shoq aqyryn sónedi.

Kýlimsirep janymdaghy jas bala

Qyzyq kórip sóngen shoqty ýredi.

Shoq ýstinen kishkene úshqyn úshty da,

Birazyraq shoq qyzara týsti de,

Dereu sónip, tezirek kýlge ainaldy,

Astyndaghy ystyq kýldi qúshty da.

Pesh ishinde shoq aqyryn sónedi,

Sóngen shoqty ýrip bala kýledi.

Oy basty ma? Álde kózim taldy ma,

Mólt-mólt etip kózime jas keledi.

Qaranghylyq qonlanyp kele jatqan keshte sóngen shoqty qyzyq kórip, ýrlep otyrghan balanyng beynesi kóz aldymyzgha keletin búl ólenge detali bolghan balanyng qylyq-qimyly aqyngha oy salady. Osy bir shaghyn detalidyng ózinen aqynnyng óleng órnegin qúra aluy onyng aqyndyq qarymynyng qanday ekendigin bayqatyp túrghanday. Sónip bara jatqan shoq pen ony ýrlep, oinap otyrghan balanyng qimyl-әreketin baqylap otyrghan aqynnyng "Oy basty ma? әlde kózim taldy ma, mólt-mólt etip kózime jas keledi" dep, qyzdyng jighan jýgindey typ-tinaqy etip, ólenin týiindeuining ózi de búl óleng ýshin zor tabys әkelip túr. Óitkeni detalidyq ólender belgili bir oqighany nemese bolghan isti qaz qalpynda bayanday salatyn ólender emes, qayta ol sol oqigha men ómir ótkelderinen belgili bir sezimdik tolghanys izdeytin tetik boluy kerek. Jogharydaghy óleng әne sonday óz mindetin tolyghymen oryndap otyrghandyqtan oqyrmannyng oiynan shyghyp otyr.

«Abay-aqparat»