Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3660 0 pikir 7 Mamyr, 2012 saghat 06:39

A.Strugaskiy. Akutagavanyng ýsh janalyghy (jalghasy)

Ádebiyet tarihynda taghdyr jazuymen ózine berilgen az ghana ghúmyr ishinde sonyna talay úrpaq jata jastanyp oqyr mol múra qaldyrghan jazushylar az emes. Solardyng biri - japon jazushysy Akutagava Runoske (1892-1927). Ádebiyet bilgirleri ony novella jazudyng tendessiz sheberlerining biri sanaydy.

Ádebiyette ózindik dýniyetanymy, kórkemdik әdis-tәsilderi, estetikalyq túghyrnamasy, tól taqyryby bolmaghan jazushylar iz qaldyra almaq emes. Al Akutagavada osylardyng bәri de bar bolyp shyqty.

Ádebiyet tarihynda taghdyr jazuymen ózine berilgen az ghana ghúmyr ishinde sonyna talay úrpaq jata jastanyp oqyr mol múra qaldyrghan jazushylar az emes. Solardyng biri - japon jazushysy Akutagava Runoske (1892-1927). Ádebiyet bilgirleri ony novella jazudyng tendessiz sheberlerining biri sanaydy.

Ádebiyette ózindik dýniyetanymy, kórkemdik әdis-tәsilderi, estetikalyq túghyrnamasy, tól taqyryby bolmaghan jazushylar iz qaldyra almaq emes. Al Akutagavada osylardyng bәri de bar bolyp shyqty.

Qazir Akutagava ashqan tәsilder әlem әdebiyetinde keng qoldanys tapqan. Búl tәsilder әdebiyet qana emes, kiynematografiyanyng da ýlesine ainalghaly biraz bolyp qaldy. Japon kinosy patriarhtarynyng biri Akiro Kurosavanyng «Qangha bylghanghan taq» atty filimi sonyng bir aighaghy. Bir qaraghanda, filim orta ghasyrlardaghy japon ómirinen syr shertetin sekildi. Filimning negizinde kimnin, qay halyqtyng tuyndysy jatqandyghyn bilmeytinderding búghan senetinderi de anyq. Al әlem әdebiyetinen habary bar jan filim ózeginde Shekspirding ataqty «Makbeti» jәne osy piesagha múryndyq bolghan bayyrghy shotland ertegisi jatqandyghyn birden angharghan bolar edi. Japon ómiri turaly syr shertetin shotland ertegisi. Al múnday metamorfozalar Akutagava shygharmashylyghynda jetip artylady. Ras, Akutagava shygharmashylyghynyng bastauynda san ghasyrlyq tarihy bar japon jazba әdebiyeti jatqandyghy jasyryn emes. Al búl әdebiyetting orny erekshe. Angharyp qarasanyz auzymyzdyng suy qúryp tamsana beretin Kafkanyng ataqty «Qúbyluynyn» («Prevrasheniye») ózi de kóne japon ertegileri men әfsanalarynyng jadaghay kóshirmesindey bolyp kórinip qalatyny bar. Osynday qúnarly topyraqta payda bolghan әdebiyetting osal bolmasy da belgili. Oghan býgingi japon әdebiyeti kuә.

Tómende sol әdebiyetting beldi ókilderining biri - Akutagava Runoske shygharmashylyghyna baylanysty jazylghan orys synshysy A.Strugaskiyding «Akutagava Runoskening ýsh janalyghy» atty maqalasyn birshama yqshamdap jariyalap otyrmyz.

 

I

«Býgindi bayyrghynyng kózimen zer

salyp tanugha bolady».

Uedy Akinariy.

 

«Kondzyaku monogatariyde» («Baghzy kezder hikayalary»), on birinshi ghasyrdyng ayaghynda hatqa týsirilgen әdeby eskertkishte bay maqsatynda auylyn tastap astanagha kelip, Rasemon qaqpasynyng qarauyl - múnarasynda sharasyzdyqtan qayyrshy kempirdi tonaytyn úry jayly qysqa ghana әngime bar. Akutagavanyng arqasynda (japon kiynematografiyasynyng da ýlesi bar) býgingi kýni osy Rasemon atauy jer sharyndaghy әrbir mәdeniyetti adamgha belgili. Al bәri de jiyrma tórt jasar studentting әdebiyettegi óz taqyryby jayly úzaq oilanularynan keyin bastalghan edi. Asyly, ol oilana kele mynaday úigharymgha kelgen bolsa kerek: «Mening taqyrybym adam ruhynyn, adam psihologiyasynyng sheksiz әlemi bolugha tiyis. Ádebiyet óner bolugha tiyisti. Olay bolsa, men de әdebiyetti qarabayyrlyq, aqiqat ómirdi jalanashtap kórsetu dep týsinetinderge qarsymyn. Olardyng danghyralaryn qaghyp úly mәrtebeli ónerding mazasyn aluyna jol bermeuim kerek. Búl kýreste sheberlik qana kómektese almaq. Onday bolsa, mening ústanar әdis-tәsilderim qanday bolmaq?»

Mine, osy arada Akutagava birinshi janalyghyn ashady. Siobuty «Romannyng tabighaty» enbeginde «Bastysy sezimdi surettep beru. Sodan keyin ghana minez-qúlyq pen dәstýr. Sezim - shygharmanyng miy» dep jazghanda, aqiqattyng auylynan alshaq kete qoymaghandyghy anyq. IYә, әdebiyet obiektisi adam psihologiyasy bolugha tiyis. Biraq Akutagavagha búl azdyq etken. Ol әdebiyet sezimdi suretteumen ghana emes, psihologiyany zertteumen, saralap-taldaumen shúghyldanugha tiyis dep sheshti. Al saralau ýshin qúral-sayman kerek edi. Psihika әlemin әdeby túrghydan taldaudyng qúral-saymany qanday boluy mýmkin? Áriyne, oqigha. Tek qana oqigha. Oqigha ghana adam jan-dýniyesin sapyrylystyra alady. Qalypty jaghdayda úiqyly-oyau jýrgen adam psihikasyn qozghalysqa týsiredi. Qajet bolsa arandatady, kórinbey jatqan mýmkindikterin, qasiyetterin ashady. Ishki jan-dýniyening mazmúnyna ainalady. Býkilәlemdik apat ta, jeke bastaghy baqytsyzdyq ta, shiyneli satyp alu sekildi ómirding úsaq-týiegi de - oqigha. Oqighany tandau - avtordyng qúqy. Tandau avtordyng óz aldyna qoyyp otyrghan maqsatyna baylanysty jasalady. Shygharma keyipkerining jeke basy, әrqily faktorlar da tandau barysynda az roli atqarmaq emes. Osynyng bәri jiylyp kelip әdeby sheberlikti qúraydy. Akutagava Runoske shamamen osylay oilaghan bolar. Qalay desek te, osy siyaqty oilardyng jazushynyng jan-dýniyesine maza bermegendigi anyq.

Ol býkil bolmysymen jauyzdyqty jek kóretin, qylmystyq jolgha týskennen góri ashtan ólgendi dúrys sanaytyn adam jayly әngime jazady. Biraq sol jannyng ózi qayyrshy kempir jasaghan qatygezdikti kórgende, shyday almay oghan qarsy qylmystyq iske barady. Jauyzdyqqa jany qas keyipkerding qayyrshy kempirdi tonauy qisyndy-aq. Tabighy hәm shynayy. Rasemon qaqpasynda qayyrshy kempirdi tonaghan úry jayly bayyrghy kýldirgi әngime osylaysha qarapayym keyipkerding psihikasynan jarqyn, psihologiyalyq etud jasaytyn asyl ózekke ainalady.

Akutagavanyng adam psihikasynyng kýrt búrylystary men paradokstaryn suretteytin novellalarynyng tamyry orta ghasyrlyq jauyngerlik-feodaldyq epostardyng qaybir epizodtary jәne halyq arasynda keninen taraghan kónekóz kýldirgi әngimelerde jatty. Jazushy qansha uaqyt ótse de adam psihologiyasy ózgergen joq dep sanady. Ómir sýru tәsilderi men minez-qúlyqtyn, oqigha uaqyty men syrtqy jaghdaydyng óz taldau-saraptaularyna eshqanday әseri joq ekendigin basa kórsetuge tyrysty. Eng bastysy, oqigha adam jan-dýniyesining tereng qatparlaryn asha alsa bolghany. Amal qansha, әriptesteri Akutagavanyng әdeby әdisining bayybyna bara alghan joq. Olar ony býgingi naqty ómirding shyndyghynan qashady, kónege qúmar dep aiyptay bastady. Alghashynda jazushy ýnsiz qalghandy dúrys kórgen. Aqyry Akutagava da aghynan jaryldy.

«Men , - dep jazdy ol ,- taqyrypty alamyn da ony әngimege ainaldyrugha tyrysymyn . Taqyryp barynsha kórkem, barynsha shynayy ashyluy ýshin maghan qanday da bir ortaq qalypqa siya bermeytin oqigha qajet . Al múnday tosyn oqighany men býgingi Japoniyada ótip jatqanday etip surettey almaymyn . Olay jasaugha әrekettengen kýni - aq sәtsizdikke úshyrar edim . Oqighalar tabighilyghynan aiyrylghan bolar edi. Múnday tyghyryqtan qútyludyng birden-bir joly - oqighalardy ótkenge aparu, ony baghzy zamanda ótkendey etip suretteu. Materialdary eski hronikalardan alynghan mening әngimelerimde is-qimyldyng kóbine kóne zamanda ótetindigi osynday qajettilikten. Qysqasy, kóne dýnie turaly jazsam da, mende oghan degen anau aitqanday qúmarlyq joq».

Akutagavanyng eski hronikalardyng materialdaryn paydalanuyna Anatoli Franstyng kvazitarihy әngimelerining yqpaly bolghandyghy anyq. Biraq múnday izdenister onyng óz otany Japoniyagha da tansyq emes-ti. HÝIII ghasyrdyng ekinshi jartysynda ómir sýrgen ataqty jazushy Uedy Akinary ózining «Túmanda qylanytqan Ay» novellalar siklynyng kirispe sózinde: «Olardyng shygharmalaryn (Qytay jәne japon әdebiyeti bayyrghy klassikterining tuyndylaryn) oqyp otyryp, búl dýniyelerding ghajayyp obrazdargha toly ekendigin bayqaysyn. Oqighalary jenil, bir-birimen baylanyspay jatqanday sezilse de, shynayy kórinedi. Artyq sózi joq. Naqty tirkester oqyrman qiyalyn jetelep, eliktirip, qyzyqtyryp otyrady. Býginge baghzy zamannyng kózimen zer salyp tanyghanday bolasyn» dep jazghan-dy. Osylaysha ertede jazylghan «adam sengisiz tanghajayyp oqighalar» Akutagava shygharmalarynda adam psihologiyasynyng mehanizmin zertteude taptyrmaytyn senimdi qúralgha ainaldy.

 

II

«Adam ómiri Bodler jazghan ólenning bir

jolyna da tatymaydy»

Akutagava Runeske.

 

Akutagava ómir sýrgen uaqyt oqighalargha asa bay boldy. Búl Soltýstik-Batystaghy alyp elde «kommunister imperator men jeti generaldy atyp óltirse», Japoniyanyng ózinde «kýrishshiler kóterilisteri» lapyldap túrghan dәuir edi. Japoniyanyng qay-qay qalasynda da órtengen dýkender men qoymalardyn, alypsatarlardyng alyp ýilerining kýlge ainalghan ýiindilerin úshyratugha bolatyn. Tokioda temirjolshylar, baspahanashylar, әskery qaru-jaraq qoymalarynyng júmysshylary, múghalimder, poshta qyzmetkerleri bas kóterip jatty. Koreyada imperator armiyasy halyq kóterilisin ayausyz basyp-janshysa, Primorie men Shyghys Sibirde japon jәne amerika soldattary aq gvardiyashylardyng kómegimen jergilikti kenes halqyn qyryp-jonda bolatyn.

Akutagava búlardyng bәrinen alys edi. Soghys, revolusiya, tabighy apattar oghan ótpeli, suretshining nazar audarghanyn qajet etpeytin jәitterdey kórindi. Búlardyng qay-qaysysy da arysy adam janynyng jasyryn mehanizmderin qozghalysqa týsire alatyn oqighalar ghana bola aluy mýmkin. Al, jalghyz, qaytalanbas, baghalanugha layyq ómir shyndyghy - óner ghana. Ol osy tústarda «Adam ómiri Bodler jazghan ólenning bir jolyna da tatymaydy» dep jazdy. Naqtylay aitsaq, Akutagava búl jerde ónerge qyzmet etuge arnalmaghan ómirdi aityp otyr.

1918 jyldyng shildesinde «Osoka mayniti» gazetinde Akutagavanyng eng ghajayyp novellalarynyng biri «Tozaq azaby» jariyalandy. Esihiyde esimdi saray suretshisi mynau jaryq әlemde ózining jas qyzy men óz ómirin arnaghan ónerdi ghana jaqsy kóretin. Súlulyq pen kespirsizdikting qúpiyasyn tanyp bilgen, qanday da bir quanysh pen qayghy bolmasyn, ony san týrli boyaudyng kómegimen beynelep bere alatyn osy bir has sheber yzaqor, beymaza edi. Taghy bir kemshiligi, salatyn dýniyesin eng bolmasa týsinde bir ret kórmese kenepke týsire almaytyn. Birde әmirshisi osy Esihiydege saray qabyrghasyna tozaq azabynyng kórinisterin beyneleytin suretter saludy tapsyrady. Alghashqyda Esihiydening qoly jap-jaqsy-aq jýrgen. Tozaq otyn qalada bolghan ýlken órt kezinde kórgen-di. Al azaptan shynghyryp jatqan kýnәhar­lardyng beynesin ol óz shәkirtterin qinau arqyly bilip-tauyp otyrdy. Sonday-aq, qytay kiyimin kiygen búqa nemese at basty tozaq qyzmetkerleri de týsine san ret kirgen. Biraq suretshining jobasy boyynsha kartinanyng ortasynda otqa oranghan atarba men onyng ishinde til jetkizgisiz azaptan týsi búzylyp ketken jas әiel beynelenui kerek-ti. Basqa-basqa, dәl múndaydy suretshining әli kórmegendigi anyq. Sondyqtan ol qojayynyna ótinish jasaugha bel baylaydy...

Ámirshi qaydaghy bir suretke bola kýnәsiz әieldi ólimge qiigha dayar birbetkey suretshige sabaq boluy ýshin, Esihiydening kózinshe ishine suretshining jalghyz sýiikti qyzy otyrghyzylghan arbany órteuge búiryq beredi. Bәri búiryq boyynsha isteledi. Adam tozaqtyng otty jalynyna oranady, al ony ólimge baylap bergen suretshi mәz-mәiram. Ózining osy tuyndysyn ayaqtaghan song Esihiyde asylyp óledi.

«Adam ómiri Bodler jazghan ólenning bir jolyna da tatymaydy». Has tuyndynyng qasynda adam ómiri degenimiz ne tәiiri? Tek óner ghana suretshige shynayy lәzzat syilaydy. Ónerding jolyna shalynghan kez-kelgen qúrbandyqty aqtaugha bolady. Ómirding maqsaty óner ghana bola alady. Týptep kelgende, adamzat әuletining myna jaryq jalghanda tirshilikke keluining basty maqsaty da sol ónerge qyzmet etu emes pe! Al qalghany - minezder sharpysy, әleumettik kataklizmder, sharuanyng azapty túrmysy, sayasatshynyng qulyq-súmdyghy, tehnologiya, ghylym - ýzdik óner tuyndysyn dýniyege keltiruge qanshalyqty kedergi keltirgeni nemese qaraylasqanymen ghana erekshelene, baghalana alady.

Búl Akutagava Runoskening ekinshi janalyghy edi.

 

III

«Men aqynmyn. Jazushymyn.

Sonymen birge qoghamnyng da mýshesimin».

Akutagava Runoske.

Ol kóp jazdy. Árqily jazdy. Ýlken tabysqa ie boldy. Ángimeler jinaghy birinen keyin biri shyghyp jatty. 1925 jyldyng sәuirinde «Býgingi shygharmalardyng jinaghy» atty kóptomdyq seriya Akutagavanyng tandamalysymen ashyldy.

Ras, ony synap, oghan aqyl aityp, jala jauyp jatatyn. Daryndy shygharmashylyq iyelerining jaghdayy qay kezde de osylay bolghan, osylay bola da beredi. Biraq múnyng bәri ony azaptaghan, janyn jegidey jegen oilardyng qasynda eshtene emes edi. Óitkeni, kórkemdik prinsipti tauyp, formulagha salyp beru ony praktikada qoldanudyng qanshalyqty tiyimdi ekendigin dәleldep beruding qasynda týk emes eken. Songhysy auyr bolyp shyqty. Ras, Akutagavanyng mol әdeby tәjiriybesi búl qayshylyqty bayqamay-aq ótip ketuge mýmkindik berer edi. Biraq jeke adamnyn, Akutagavanyng dýniyetanymy túrghysynan kelgende «óner ómirge ýstemdik etedi, ómir óner ýshin» prinsiypi jazushynyng jan-dýniyesinde jýzdegen «nege», «nelikten» degen sekildi azapty saualdardy oyatyp, tynymsyz mazalap jatty. Ras, óner kәduilgi ómirdi kórkem obrazdar arqyly beyneleu prosesi, biraq ol ainadaghy jalang beyne ghana bolyp qalmaugha tiyis. «Naqtylyq» týsinigi suretshining aldyna qoyghan maqsatyna oray, onyng ózining ishki jan-dýniyesin de qamtityn, kórsete alatyn boluy shart. Al «beyne» týsinigi janaghy óner týrining spesifikasyna tәueldi. Barlyq uaqyttar men barlyq halyqtardyng mәdeniyeti tәjiriybesinen shyqqan qorytyndy osy edi. Akutagavanyng tәjiriybesi de osyghan kelip sayatyn. Biraq búl da jazushy jan-dýniyesining súranys-izdenisin qanaghattandyrugha jaramady.

Akutagava ýlken suretker bolatyn. Onyng ishki týisik dengeyinde bolsa da, dialektik bolmaugha qaqysy joq-ty. «Basqasyn bylay qoyyp, әdeby shygharmashylyqtaghy «Óner bәrinen joghary» prinsiypi,- dep mәlimdedi ol aqyr sonynda, - adam sanasyn tek marghau ghana esinetedi». Osyghan jalghastyra «Óner bәrinen joghary» prinsiypin qashanda óner tónireginde jýrgen darynsyz «әtekter» dәriptep otyrghan» dep jazdy. Pәlsafa tasy Akutagava sonshalyq qajyr-qayrat júmsap izdegen jerde bolmay shyqty. Óner onyng tútynushysy bar uaqytta ghana tolyqqandy óner bola alatyndyghy mәlim boldy. Óner men onyng tútynushysy arasynda eki jaqty berik qarym-qatynas boluy shart eken. Ol baylanys «jazushy jazady, oqyrman oqidy» degen jadaghay týsinikting tar ayasynda ghana qalmaugha tiyis. Osy jerde ónerdi tútynu onyng tónireginde jýrgen shala sauattylar men bilimdi, qalay kónil kóteremin dese de erki bar az ghana aqsýiek shoghyrdyng ýlesindegi iygilik dep keletin danghazalau, toghyshar týsinikti alyp tastap, ónerding tútynushysy halyq degen úghymdy qalyptastyrsaq, kóptegen «nege» men «neliktender» ózinen ózi joghalmaq. Týnek ornynda saliqaly jýie payda bolmaq: halyq óz qúrsaghynan ónerdi jaratpaq, al óner óz kezeginde, halyqtyng qúrsaghyn úryqtandyrmaq.

Akutagava shamamen osylay payymdady. Osylaysha ózining ýshinshi janalyghyn ashty. Biraq kesh edi.

Jazushynyng tynymsyz tvorchestvolyq izdenistegi azapty ómiri onyng jýikesin jep bitirgen-di. Yamagutiylik dýkenshi men aurushang әielding perzenti, jazushy Akutagava Runoske 1927 jyldyng 4 shildesinde, 36 jasynda, veronaldyng shamadan tys mol mólsherin qabyldap, ózin ózi ulap óltirdi.

Kim biledi, jazushy ómirining erte qiyluyna ol ashqan janalyqtardyng ret sany auysyp ketui sebepshi boldy ma eken?

Audarghan - Ámirhan Balqybek

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379