Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3020 0 pikir 7 Mamyr, 2012 saghat 06:58

Ardabek Soldatbay. Maghynasyz merekelerinizben!

Maghynasyz merekelerge toly mamyr aiyn qalay ótkizip jatyrsyzdar, qúrmetti oqyrman. Toy toygha úlasyp qydyrystan qoldarynyz tiymey jatqan shyghar. Atam qazaq biz sekildi úrpaqtary bolaryn boljap, «Bar isi qydyrysy, basqa joq búdyr isi» dep aityp ketken ghoy. Endi nege sózimizdi maghynasyz merekeler dep bastadyq, soghan keleyik.

Maghynasyz merekelerge toly mamyr aiyn qalay ótkizip jatyrsyzdar, qúrmetti oqyrman. Toy toygha úlasyp qydyrystan qoldarynyz tiymey jatqan shyghar. Atam qazaq biz sekildi úrpaqtary bolaryn boljap, «Bar isi qydyrysy, basqa joq búdyr isi» dep aityp ketken ghoy. Endi nege sózimizdi maghynasyz merekeler dep bastadyq, soghan keleyik.

1 - mamyr - Qazaqstan halyqtarynyng birligi kýni. Búl birinshi maghynasyz merke. Qazaqstanda, yaghny bizding Qazaqiyada «halyqtar» túrmaydy, qazaq degen jalghyz halyq túrady. Basqanyng bәri diaspora, qala berdi basqynshylar nemese basqynshylardyng úrpaghy. Múnyng býgin eshqanday qúpiyasy da joq jәne eshkimning namysyna tiymeydi. Óitkeni, búl tarihy fakt. Endeshe, halyqtar dep ózeureuding qajeti joq. Bizding elimizdegi birlik pen tatulyqqa ózge etnos ókilderi ýles qosyp jatqany ras, biraq últty úiytyp otyrghan olar emes. Jiyrma jyl jalpaqtap kelemiz, Assambleya qúryp tórimizge shyghardyq, mәjilisten oryn berdik. «Qazaqtar bizdi osylay qúrmet tútyp jatyr eken, biz de búl halyqty qúrmetteyik, tilin ýirenip, zanyn syilayyq» dep aitqan bireui joq. Kerisinshe, oibay bizding últtyq mektebimiz joq, últtyq janghyru ortalyghymyz joq, biz últtyq kemshilikke úshyraudamyz dep jar saludan jaqtary tynbaydy. Solardyng kóniline qarap «Qazaqstan - bizding ortaq ýiimiz» dep alaulatyp-jalaulatyp úran kóterdik. Netken aqymaq edik! Oibay-au, bir ýide eki qojayyn bolghanyn qashan kórip ediniz? Onday ýide bereke bolushy ma edi?! Qazaqiya eshkimning de ortaq ýii emes, búl qazaqtyng jeri, otany, ózgelerding bәri - pәtershi. Ótteri jarylyp ketse de shyndyq osy. Ózge úlystardy tórimizge shygharghanmen shanyraghymyzdyng biyligin eshqashan bermeytinimizdi ashyq aituymyz kerek. Búl eshkimdi de kemsitu emes, kerisinshe últtar arasyndaghy tendikti qalyptastyrady, ózgelerdi «qazaq - ekinshi sortty halyq» degen oidan aryltady. Al shyn mәninde bizding elimizde eshqashan últaralyq qaqtyghys boluy mýmkin emes.

Últaralyq qaqtyghys qay kezde tuyndaydy? Birinshiden, eger kelimsek bir últtyng ókilderi jergilikti halyqty sayasiy-әleumettik túrghyda kemsite berse qaqtyghys tuyndaydy (songhy bes-alty jyldaghy Aqtóbede bolghan qazaq-qytay qaqtyghysy, Atyrauda bolghan qazaq-týrik qaqtyghysy, Almaty oblysynda oryn alghan qazaq-sheshen, qazaq-úighyr qaqtyghystary), ekinshiden ejelden jerge talasyp kelse qaqtyghys mindetti týrde bolady. Oghan әlemde mysal kóp. Biraq bizding babalarymyz aq nayzanyng úshymen, aq bilekting kýshimen saqtap úrpaghyna jetkizgen úlan-ghayyr dalada eshkimning alasy da, beresi de joq. Búl qúdaydyng ózi enshilep bergen bizding jerimiz. Demek, bizde jer ýshin qaqtyghys eshqashan bolmaydy. Al, әleumettik qaqtyghystar jergilikti biylik pen júmys berushilerding salghyrttyghynan tuyndaydy, olardy qatang jazalasa qaytip onday qatelik jibermeydi. Demek, bizde últaralyq qaqtyghys tuyndap ketui mýmkin dep qorqatyn esh sebep joq. Biraq biylik qoldan jasap alghan bir sebep bar, ol - memlekettik til. Biylik tarapynan qorlyq pen kemsitushilikten kóz ashpay kele jatqan qazaq tilin qúdaydan basqa eshkim qorghay almay otyr. Memlekettik tildi óristeteyik, jappay qazaq tilinde sóileyik degen halyqtyng talabyna biylik «oybay, auyzdaryndy jabyndar, últaralyq qaqtyghys tuyndap ketedi, basqalardyng da qúqyghyn saqtayyq» deydi. Qazaq soqyr, sanyrau nemese nadan halyq emes. Bizding biletinimiz, ózge etnostar qazaqtar óz tilin damytyp jatyr dep eshqashan bas kótermeydi. Biz tilimizdi әspettesek olardyng eshqashan qúqyn búzghan bolmaymyz, búl tek ózinen keyin oryssha-aghylshynsha sóilep ósken dýbara úrpaghyn ornyna qaldyru ýshin biylikting jantalasa jasap jatqan qareketi, syltauy, erteng halqymyzgha zor alapat bolatyn keselding asqynuy ghana. Al sizder oghan kónesizder me? Jiyrma jylgha jalghasqan dýbara biylikting taghy jiyrma jyl, odan keyin taghy bәlen jyl qanauyna kónemiz be? Joq, kóne almaymyz. Endeshe últshyldar, últ janashyrlary is-qimyldy búrynghydan da jandandyryp qazaq tilin, salt-dәstýrimizdi, dinimizdi nyghaytugha bar kýshimizdi saluymyz tiyis. Sonda ghana «1-mamyr - Qazaqstan halyqtarynyng birligi kýni» degen dýbәra ataudy «1-mamyr - Últtyq úiysu kýni» dep ózgerte alamyz. Bizge ótirik birlik emes, shynayy úiysu kerek. Últ retinde saqtalu ýshin.

Ózge últtardyng aldynda jalpaqshesheylene berudi dogharatyn kez jetti. Biylikting búlbúldary «Habar», «Qazaqstan» 1-mamyrgha arnalghan sujetterinde toqsanynshy jyldary tarihy otanyna qonys audarghan nemisterdin, orystardyn, basqa da últ ókliderining qaytadan kóship kelip jatqanyn maqtanyshpen kórsetti. Olar qay kezde ketip edi? Elimizde aumaly-tókpeli zaman ornap, naryq qiynshylyghy qos ókpeden qysyp, shalghay auyldardaghy qazaqtar kebek jep kýn kórgen kezde «júmaq meken» izdep ketkender bolatyn. Olar satqyndar! Olardyng qatarynda basqa últtan qatyn alyp,  basqa últqa baygha tiygender, tandau týsken sәtte solardyng eteginen ústap shetel asqan qazaqtar, tifu, qazaq deuge de túrmaydy, shirigen júmyrtqalar az emes. Shynghys han kezinde óz hanyn satyp jibergen jandayshaptardyng eshqaysyna senbey bastaryn alyp otyrypty. Al biz bizdi bir ssatyp, óz elin eki satyp, it sekildi toyynatyn jer izdegenderdi әspetteymiz kelip, ózgelerge ýlgi qylamyz. Masaqara! Múnday masqarany ózge eshbir últtan kórmeysiz. Súbhanallah, saqtay gór bizdi!

Mamyrdaghy ekinshi maghynasyz mereke - 7-mamyr - Otan qorghaushylar kýni. Biylgha deyin búl kýn jetim qyzdyng toyynday bolyp atalyp ótilip keledi. Áli kýnge deyin keshegi kenestik qoghamdy ansaushylar ýshin búl kýnning qúny bes tiyn. Olar 23 aqpanda orystarmen birge araq iship, mәz-meyram bolyp, bir-birin qúttyqtap jyrtylyp jatady. Tipti, tәuelsiz elimizding әskerining qatarynda boryshyn ótep kelgen bozbalanyng ózi búl merekeni dúrys týsinip baghalay almaydy. Óitkeni, onyng boyynda otansýigishtik qasiyet joq. Ol әskerge júmysqa túrghanda әskery biylet súraytyndyqtan nemese auylda júmyssyz jýrip ishi pysqandyqtan barady. Búl mening azamattyq boryshym dep baryp jatqan biri joq. Kemshilik taghy biylikten. Baylyghyn talan-tarajgha salyp jiberdik, endi búl elding nesin qorghaymyz dep oilaytyn bolsa kerek. Áyteuir, kónilge medet - biyldan bastap búl merekege memlekettik dәreje berilmekshi. Oghan da tәuba!

Búl aidaghy taghy bir mәn-manyzyn joghalta bastaghan mereke - 9-mamyr - Jenis kýni. Áriyne, sol kezdegi kommunisterding kózimen qaraghanda fashizm - zúlmat bolatyn. Al fashisterding kózimen qaraghanda - kommunizm alapat kesel bolatyn. Al býgin biz ekeuining de alapat zúlmat, kesirli kesel bolghanyn anyq bilemiz. Ásirese adamdardy dinsizdikke tәrbiyeleytin kommunizm atty zúlmattyng saldary qanday auyr bolghanyn qazir bәrimiz kórip, bilip otyrmyz. Áriyne, soghysqa qatysyp tolarsaqtan qan keshken, jan bergen  atalarymyzdyng esh kinәsi joq. Olarda tandau erki bolmady. Ne soghysqa barady, ne satqyn retinde auylda atylady. Biz olardy soghysqa qatysty dep esh kinәlamaymyz, súbhanallah! Olar - sheyitter. Biraq biz býgin tәuelsiz elmiz. Ótken tariyhqa janasha qarap, ózgeshe sheshim qabyldauymyzgha erkimiz bar. Endeshe búl soghysty Úly otan soghysy dep ataudy dogharuymyz kerek. Keshegi kenestik imperiya eshqashan bizding otanymyz bolghan emes. Bizding otanymyz ata-babalarymyz qaldyrghan jerimizdegi últtyq memleketimiz. Tipti «úly» degen sóz tek Allagha ghana jarasady. Soghystyng ózin sonshama úlyqtap, qúrmettep, oghan «Úly» degen ataudy tanyp jibergen dinsizderding isin jalghastyryp, sózin qaytalay beruimiz jón be? Búl soghysty әlemning (orystan basqa) ózge halyqtary sekildi shynayy atauymen - «Ekinshi dýniyejýzilik soghys» dep qana atauymyz shart. Al búl kýni qyruar qarjy shashyp, Mәskeumen qosanjarysa әskery sheru ótkizetin biylikting basy istemeydi. Jalpy sheru ne ýshin ótetini belgili, jaularyna qyr kórsetip qoy ýshin. Ol әriyne әli de basqynshylyq kelbetinen arylmaghan Reseyge jarasady. Áskeri de, qaru-jaraghy da barshylyq. Al bizdiki ne? Attygha ilesip tanymyzdy aiyryp jýrmiz.

Mine, qúrmetti oqyrman, mamyr aiy kelip jetkende sanamyzdy sarsyltatyn kóp oidyng bir parasyn ózderinizding nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz. Siz ne deysiz mamyrdaghy maghynasyz merekeler jayly?

«Masa.kz» internet gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379