Ontýstikte ana ólimimen kýres, ýgit-nasihat jýrgizu júmystary búryn kisendeuli attay kibirtiktep túratyn. Býginde ýgit jýrgizuding arqasynda búl júmystyng kórigi qyzyp túr. Tipti búl mәsele әkimderding basyna tayaq bolyp tiyetin kezderi de bar. Sondyqtan da bolar, alty ailyq, jyldyq esep beru kezinde әkimqaralar búl mәseleni ainalyp óte almaydy. Ángirtayaqtan aulaq bolu ýshin bolar, әkimder býginde qoyyn kitapshasynyng eng kerekti bóligine osy mәseleni týrtip qoyatyn bolypty.

Ontýstikte ana ólimimen kýres, ýgit-nasihat jýrgizu júmystary búryn kisendeuli attay kibirtiktep túratyn. Býginde ýgit jýrgizuding arqasynda búl júmystyng kórigi qyzyp túr. Tipti búl mәsele әkimderding basyna tayaq bolyp tiyetin kezderi de bar. Sondyqtan da bolar, alty ailyq, jyldyq esep beru kezinde әkimqaralar búl mәseleni ainalyp óte almaydy. Ángirtayaqtan aulaq bolu ýshin bolar, әkimder býginde qoyyn kitapshasynyng eng kerekti bóligine osy mәseleni týrtip qoyatyn bolypty.

Býginde olar jauapty maman­dar­dy jýgirtip, jýktilikke qarsy «may­dan» ashyp jatqanday. Endi ana men bala mәselesine tek densaulyq saqtau salasynyng mamandary ghana emes, audan, qala әkimdikteri tara­pynan arnayy «shtab» qúrylyp, jú­mys ja­saluda. Mýlde bala kóte­ruge bol­maytyn әielderding tizimi tipti әkim­derding qatang baqylauynda bo­lady deydi dәrigerler. Ol ýshin ba­lany jos­parlau kabiynetteri barlyq au­dandarda ashylghan. Densau­ly­ghynda kinәraty bar, bala kóteruge mýldem bolmaytyn analargha kenes­ter be­rilip, kontraseptikalyq zattar tegin taratylady. Áriyne, múnyng bar­­­lyghy da - ana men bala ólimining aldyn alu ýshin atqarylyp jatqan sha­rualar. Dúrys emes dey almaysyz. Degenmen búl elimiz boyynsha әrbir besinshi balany dýniyege alyp keletin on­týstiktik analardyng qúrsaghyna qú­lyp salghanmen birdey kórinetini ras. Múndayda «bópe bumy» qaydan bol­syn? Áriyne, ana men bala den­sau­lyghy ýshin janúshyryp jýgirip jýr­gen dәrigerlerdiki de jón. Qan­day jagh­day bolsyn bala sýy baqy­tynan bas tarta almaytyn ana­largha da kinә qoya almaysyz. Tarazy basyn tar­typ kete beretin osynday jagh­dayda tóre­lik aitu da artyq bolar, әriyne...

Býginde dәrigerler de, meyir­biykeler de tuu jasyndaghy analardy qayta-qayta tekseriluge shaqyryp, ýi-ýidi aralap, sharlap jýr. Qaze­kem­ning «bayaghyda saban tasyp jýrip bosanyp qaldymnan» bastalatyn әn­gimesi әli de tyiylghan joq. Jýkti әielder erte esepke túrudyng ornyna, auruy әbden asqynghannan keyin ke­ledi. Oghan deyin dәrigerler halyq ara­synda týsindiru júmystaryn jýr­­gizbey ne bitirip jýr deytinder de tabylar. Alayda ana ólimining aldyn alugha bayaghyda-aq ontýstik­qazaq­stan­dyq aq halattylar bel buyp, bilek sybanyp kirisip ketti. Ontýstik Qazaq­stan oblysy boyynsha bala kóteru jasyndaghy 695 500 әielding 9 571-ine bosanugha mýldem bol­maydy. Ónir sәbiyler sanymen maq­tanghanymen, tuu jasyndaghy әielder densaulyghy eng tómen aimaqqa jatady.

Áriyne, auru anadan auru bala tuy­latyny anyq. Tipti sozylmaly syrqaty bar analardyng bosanu ýstinde baqilyq boluy da ghajap emes. Sol ýshin dәrigerler bastap, әkimqaralar qostap shabylyp jat­qany tegin emes. Juyrda oblys әkim­diginde ana men bala ólimining aldyn alu mәselesine arnalghan jiyn ótken bolatyn. Qatysu­shylar osy mәseleni týrtinektep, jauap izdedi.

Baljan Isabekova, Ontýstik Qazaqstan oblystyq densaulyq saqtau basqarmasy bastyghynyng orynbasary:

- Oblysymyzda ana men bala den­saulyghyn jaqsartu ýshin barynsha jagh­day jasaluda. Biraq soghan qara­mastan jaghday maqtanarlyqtay mәz emes. Bosanu jasyndaghy analar­dyng óz den­saulyqtaryna jiti kónil bólmeui ba­sym. Uchaskelik dәriger­lerimiz әrbir ayaghy auyr anagha habar­lasyp, tiyisti em-domyn qabyldaugha shaqyryp jatady. Sonyng ózine kel­meytinderi bar. Ózi auyrsa da, balasy auyrsa da, asqyn­dyryp, әbden nashar­laghanda ghana au­ru­hanagha keledi.

Oblystyq densaulyq saqtau basqar­masynyng mәlimetine sýiensek, ónirde jylyna 70 mynnan asa sәby ómirge keledi. Ótken jyly 72 370 bala dýnie esigin ashsa, jyl basynan beri 37 829 bala tuylghan. Balalar jәrdemaqysynyng kóteriluine baylanysty ontýstikte bala tuu kórsetki­shining de kýrt artqanyn dәrigerler jasyr­maydy. Bala tuu kórsetkishi kóbeygenimen, kónilge kólenke týsirerlik tús ta joq emes. Tua bitti dertpen tuylyp jatqandar da bar­shylyq. Jaghdayy jaqsy otbasylarda bala sany artpaghanymen, túrmysy tómen otbasylarda kerisinshe kóbeygen. Múnyng sebebin mamandar jәrdemaqygha qyzy­ghushylyqtan әri balalardy asyraudyng tóte joly dep esepteydi. Óitkeni auyldyq jerde túratyndardyng kóbisi júmyssyz ekendigi belgili. Balagha beriletin kómek aqshamen kýn kórip otyrghandar jeterlik. Sol sebepti de densaulyghynyng nashar­lyghyna qaramastan besinshi, altynshy perzentin ómirge әkeluge niyettengender joq emes. Býginde oblys ortalyghynda 72 mynnan astam ana jәrdemaqy alady. Ay sayynghy beriletin 8 myng tenge qosymshasyn qossanyz, keybir otbasylargha búl - ýlken kómek. Osy aqshagha telmirip bir ýili jandy baghyp otyrghandar da jetip-artylady. Densaulyghy nashar, aghzasynda aqauy bar analargha dәrigerler «tuugha bolmaydy» deydi, týrli sebebi baryn aityp, analar «qalay bolghanda da, osy balamdy bosa­nam» deydi. Sóitip, eki arada týsinbeushilik tua­dy. Dәrigerlerge kóp jaghdayda, әriyne, ana men bala densaulyghynyng jaqsy esebi kerek, al analargha úrpaghynyng kóp bolghany qajet. Az qazaqty kóbeytuge kýsh salugha niyettengen analardikin de dúrys emes dey almaysyz. Kimdiki dúrys, kimdiki búrys?...

Osylaysha, ana ólimimen kýres kýsheyip túr. Qúlaq ta tynysh, esep te dúrys...

Gýlim Shalqar, ata-ata:

- Ózim emhanada bronhialdy astma dertimen esepte túramyn. Dәri­gerler bala kóteruge bolmaydy deydi. Tipti «eger ayaghym auyrlap qalghan jagh­dayda dәrigerlerge qoyar kinәm joq» dep jazdyrtyp ta aldy. Men qalay bolghanda da bala kóteruge talpynyp jýrmin. Dәriger úsynghan týrli kon­traseptikadan da bas tarttym. Esh­kimning de, eshqashan da, qanday jaghday bolsa da bala tuugha bolmaydy dep tyiym salugha qaqysy joq emes pe?

Gýljan KÓShEROVA, Jambyl oblysy

«Alash ainasy» gazeti