Orys tarihyna kóz jiberseng onda ózge últtargha qarsy qandy qasaptyng óte kóp jasalghanyn kóresin. Biraq orys sayasatkerleri ýnemi Resey imperiyasynyng qúramyna ózge  últtar  «óz erkimen» qosyldy deuden tanbay keledi. Áyteuir aqtandaqtardy ashyp aitugha qúlyqsyz.  400 jyl boyy ýstemdik etken kezende Resey imperiyasy әsirese týrki halyqtaryna qatty shýilikti. Múnday genosidti orysqa tәueldi bolghan tústa Qazaq halqy da talay ret bastan ótkergeni belgili. Mәselen, Goloshekinning qoldan jasalghan ashtyghy kezinde olar Últymyzdyng qyryq payyzdan astamyn jer betinen joyyp jiberdi. Keyin Qazaq SSR-ining aumaghyn atom bombasyn synaytyn alangha ainaldyrdy. Osy poligondardyng kesirinen qanshama qarakózderimiz ómirden erte ketip, qansha adam mýgedek bolyp tudy. Búl últymyzdyng genofondy ýshin ýlken qasiret boldy. Óitkeni onyng uly zardaby talay jylgha deyin tarqamaydy. Osy maqsatqa Qazaq jerin әdeyi tandap alghan Ortalyqtyng sayasatynyng ozbyrlyghyna tanghalasyn. Eger Amerikamen alda-jalda soghys bola qalsa qúrama shtattardyng qúiryqty raketalary eng aldymen Qazaq jerine týsetin edi. Óitkeni  bizding ólke  «nysanagha» ilikken jerlerding biri boldy. Osynday qúityrqy sayasattyng kesirinen kezinde Altyn Ordadaghy eng ýlken etnos bolghan Qazaq halqynyng sany 21-shi ghasyrda nebәri 9 millionnan aspay qaldy. Mәselen, 1897 jylghy sanaqta qazaqtardyng sany ózbekterden bes ese kóp bolyp shyqqan.

Orys tarihyna kóz jiberseng onda ózge últtargha qarsy qandy qasaptyng óte kóp jasalghanyn kóresin. Biraq orys sayasatkerleri ýnemi Resey imperiyasynyng qúramyna ózge  últtar  «óz erkimen» qosyldy deuden tanbay keledi. Áyteuir aqtandaqtardy ashyp aitugha qúlyqsyz.  400 jyl boyy ýstemdik etken kezende Resey imperiyasy әsirese týrki halyqtaryna qatty shýilikti. Múnday genosidti orysqa tәueldi bolghan tústa Qazaq halqy da talay ret bastan ótkergeni belgili. Mәselen, Goloshekinning qoldan jasalghan ashtyghy kezinde olar Últymyzdyng qyryq payyzdan astamyn jer betinen joyyp jiberdi. Keyin Qazaq SSR-ining aumaghyn atom bombasyn synaytyn alangha ainaldyrdy. Osy poligondardyng kesirinen qanshama qarakózderimiz ómirden erte ketip, qansha adam mýgedek bolyp tudy. Búl últymyzdyng genofondy ýshin ýlken qasiret boldy. Óitkeni onyng uly zardaby talay jylgha deyin tarqamaydy. Osy maqsatqa Qazaq jerin әdeyi tandap alghan Ortalyqtyng sayasatynyng ozbyrlyghyna tanghalasyn. Eger Amerikamen alda-jalda soghys bola qalsa qúrama shtattardyng qúiryqty raketalary eng aldymen Qazaq jerine týsetin edi. Óitkeni  bizding ólke  «nysanagha» ilikken jerlerding biri boldy. Osynday qúityrqy sayasattyng kesirinen kezinde Altyn Ordadaghy eng ýlken etnos bolghan Qazaq halqynyng sany 21-shi ghasyrda nebәri 9 millionnan aspay qaldy. Mәselen, 1897 jylghy sanaqta qazaqtardyng sany ózbekterden bes ese kóp bolyp shyqqan. Songhy derekterge kóz jýgirtsek qazir ózbekterding jan sany 25 milliongha juyqtapty. Eger últymyzdy joyyp jiberudi kózdegen sayasat jýrgizilmegende Qazaq últynyng sany qazir shamamen 125 million adamnyng tónireginde bolar edi. Altyn Orda men ghún-qypshaqtargha  qanshama ghasyr boyy bodan bolyp kelgen Resey imperiyasy osylaysha bizden ese qaytardy. Tuystyghy jaghynan Qazaqtargha  eng jaqyn halyqtyng biri sanalatyn Noghaylardyng bastan keshirgen azaby tipti jan týrshigerlik. Bauyrlas halyq búl genosidten әli es jiya alghan joq. 1783 jyly Patshanyng pәrmen beruimen Suvorov noghay memleketin joyyp jiberu ýshin joryqqa attanady. Eng aldymen Imperator sarayynda noghaylardy Oral ónirine jer audaru jospary jasaldy. Patshanyng ontýstiktegi orynbasary knyazi Potemkin búl júmysty Suvorovqa senip tapsyrady. Biraq tútas bir últty túrghylyqty jerinen jer audarugha baghytalghan әreketting sony Qanaqay myrza, Tau súltan, Núraddiyn, Músa men Qara Smayyldyng basshylyghymen bolghan ýlken kóteriliske úlasyp ketedi. Biraq jazalaushy jasaq orayyn tauyp tanghy namazgha jyghylghan kóterilisshilerding ýstinen týsedi. Múnday úrymtal sәtti qoldan shygharghysy kelmegen Suvorov birden shabuylgha shyghugha búiryq berdi. Keskilesken shayqas kýni boyy jalghasady. Tek kesh qarayghanda ghana noghaylar úrys sala otyryp yghysa bastaydy. Osy úrysta shegingenderdi óksheley qughan bir ghana Niyjegorod polky bala-shagha demey 10 mynnan astam qandasymyzdy jer jastandyrghan. Búdan arghy shayqasta kóterilisshilerdi bastap shyqqan bir kezdegi qúdiretti noghay myrzalarynyng barlyghy maydan dalasynda shәHit bolady. Úlysyn qorghaymyn dep basyn bәigege tikken qaHarman batyrlardyng ataqty ýrim-bútaghy da kóp úzamay týgel qylyshqa ilindi. Keyin búl soghystyng sony barlyq noghaylardy jappay qyryp-joygha úlasyp ketti. Búl genosidke Soltýstik Qapqazdaghy әskerler men kazaktardyng barlyghy qatystyrylady. Qandy qasap kezinde 500 mynnan astam noghay qyrghyngha úshyrap, millionnan astamy Týrkiyagha bosyp ketuge mәjbýr boldy. Osy oqighany bayandap bergende Ekaterina ekinshi «Noghay mәselesin» týbegeyli sheshtik dep qatty quanghan kórinedi. Týrkilerden «tazarghan» alyp aimaqqa keyin ol slavyandar men nemisterdi qonystandyrady. Eng ókinishtisi, qazir biz әli kýnge deyin Suvorovtyng osynday «kózsiz erlikterine» tamsanudan tanbay  kelemiz. Óitkeni  eldigimizding shejiresindegi múnday aqtandaqtar ashyq aitylmaydy. Kimning jau, kimning dos bolghanyn mýlde bilmeymiz. Búl eng qúryghanda óskeleng úrpaq bilip ósui tiyis aqiqat. Áytpese óz shejiremizden kóz jazyp qalghan múnday mәngýrttikting sony jaqsylyqqa aparmacy anyq. Suvorovtyng basshylyghyndaghy patsha әskeri jasaghan qandy qasap búnymen bitpeydi. Ony әngimeleuding qajeti de joq   dep oilaymyz. Qazaqpen jany da qany da bir tuys halyqty úiqy ýstinde nemese namaz oqyp jatqan sәtinde ýstinen týsip opasyzdyqpen bala-shaghasyna deyin ayausyz qyrghan jendetting «erlikterin» týgendep shyqqymyz kelmeydi. Týrki halyqtaryna qarsy baghyttalghan zymiyan sayasat búdan keyinde jalghasty. 1944 jyly týrik jalyqtarynyng tarihyn zerteuge tyiym salatyn qauly shyghady. Búdan keyingi 50 jyl bizdi «jazu-syzuy bolmaghan» qara tobyr retinde suretteumen ótti. Al Týrkilerding úlysynyng aumaghyn keneytu ýshin jasaghan joryqtaryna  orys tarihshylary «shapqynshylyq», «Kóshpendiler», «ezgi» degen birjaqty bagha berumen ghana shektelip otyrdy. Solaqay sayasat osy tústa «mongholdardy» Altyn ordanyng qojayyndary etip shygharady. Al Týrik, Hazar, Qypshaq, Ghún qaghanaty men aqsaq Temirding kezeni, Babyr men Qarahanidter dәuiri turaly tarihshylar jaq ashqan joq. Osylaysha adamzat órkeniyetine ólsheusiz ýles qosqan babalarymyzdyng jasampaz tirlikteri týgeldey joqqa shygharyldy. Búnday jymysqy sayasat qazir de mýlde jýrgizilmeydi dep kesip aitudan aulaqpyz. Petr birinshining «Basúrmandardy qalay qalasandarda qyra berinder» degen sózi bar. Reseyding memlekettiligin qalyptastyryp ketken Onyng búl ósiyetin orys biyligi әli jadynan shygharghan joq.

«Abay-aqparat»