Qazaqqa ne kerek nemese jýz jyl búryn qoyylghan súraqtyng janghyryghy

Osydan tura bir ghasyr búryn Ahmet Baytúrsynúly: «Qazaq keregining kóbi әrkimge-aq maghlúm ghoy: biz keyin qalghan halyq, algha baryp, júrt qataryna kiru kerek. Basqadan kem bolmas ýshin bilimdi, bay hәm kýshti boluymyz kerek. Bilimdi bolugha oqu kerek. Bay bolugha kәsip kerek. Kýshti bolugha birlik kerek. Osy kerekterding jolynda júmys isteu kerek», - depti «Qazaq» gazetinde. Últtyng shyn mәnindegi janashyr úlynyng búl sózining quaty Qúdayym-au, oilap qaraghan kisige Qasym aqynsha aitqanda, «lebi әli kýnge deyin ýiirip» әketetinin sezinesin. Últ qajettilikterining jýz jyl búryn jazylghan qataryna taghy neni qosugha bolady? Qazaqqa shynymen de ne qajet? Bilim kerek pe, ghylym kerek pe? Jazushy kerek pe, satushy kerek pe? Densaulyq kerek pe, on saulyq kerek pe? Biz qúndylyqtarymyzdy auystyryp alyp, adasyp jol taba almay jýrgen joqpyz ba osy? Jappay jahandanudyng jemtigine ainalyp, joyylyp ketuden qazaqty qútqaratyn qúdiret ne? Álde osylay bir toyghanymyzgha mәz bolyp, «shegirtkedey әn salyp», selkildep biylep jýre beremiz be? Onda ertenimiz ne bolmaq?.. Keshegidey emes, tizginin óz qolyna alghan erkin elge býgin eng aldymen ne kerek ekenin aitpas búryn, әueli keshegi kerekterimizdi týgendey aldyq pa, joq pa, soghan oy jýgirtip kórelikshi.

Qazaqtyng býgingi jay-kýii eriksiz bir hikayany eske salady. Qojanasyrdy әieli birde bazargha may alyp keluge júmsapty. Ne ýshin bara jatqanyn úmytyp qalmas ýshin әlgi beyshara jol boyy «may, may» dep qaytalay beripti. Kenet, bir shúnqyrgha tap kelip, «oppa» dep sekirip ótipti. Sóitipti de, әri qaray «maydyn» ornyna «oppa, oppa» dep jalghastyryp kete barypty. Býgingi keybir qylyghymyz qajetinen janylghan dәl sol Qojanasyr әreketine úqsaytyn siyaqty. Nege deysiz be? Onda tarih kóshining qay kezeninde de últymyz ýshin manyzdylyghyn joymaghan basty qúndylyqtarymyzdy әli týgendey almay jýrgen býgingi kýiimizdi oy eleginen ótkizip kóriniz. Qazaqqa búryn ne kerek bolyp edi, al býgin she?
IYә, jaqsy ómir sýru ýshin oqu-bilim kerek ekenin halyq erte týsindi. Osy kýni sauattylyghymyz jaghynan aldynghy oryndarda túrghanymyz búghan dәlel. Desek te, balasyn oqu ornyna bilsin dep emes, «qyzmet qylsyn, shen alsyn» dep beretin eski baghdarymyzdan kóp janyla qoyghan joqpyz. Kimdi kórseng de, erteng mening balam әkim bolady, bastyq bolady dep erkeletedi perzentin kishkentayynan. Oqyghan-týigenin últynyng iygiligi ýshin júmsasyn, óz isining myqty mamany bolsyn deytinder әi, bolsa da sausaqpen sanarlyq qana shyghar. Biraq, «qazaqtyng tendigi bes-alty jigitting tóre bolghanymen tabylmaydy, osynday júrttyng tirshiligin kórkeytetin júmystarmen tabylady» búl bizding sózimiz emes, Smaghúl Sәduaqasúlynyng sózi.
Al bay bolu osy kýni әr qazaqtyng múratyna ainaldy desek, janylyspaytyn shygharmyz. Bay ýshin kimning neni kәsip etip jýrgeni jәne qalay kәsip etip jýrgeni óz aldyna bólek әngime. Bir aita keterligi balalarymnyng rizyghyn adal kәsippen tauyp bereyin deytin pendeni kezdestiru qiyn búl kýnde. Sodan bolsa kerek «kórsem, bilsem» degennen góri, «ishsem-jesem» deytin úrpaq sany kýnnen kýnge artyp keledi.
Osy kerekterding ishinde býgingi kýnge deyin ózektiligin әli joymay kele jatqan nәrse - halyqtyng auyzbirshiligi men tatulyghy. Búl mәsele býgin, tipti, keshegisinen góri manyzdy, ózekti bolyp túrghan sekildi. Sebebi, biz bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp júmyla júmys isteytin yntymaqty el bolugha tiyis edik. Al qazir eki auyz әngimeden keyin tuys bolyp shygha keletin qargha tamyrly qazaq balasy ózge týgil óz jaqynyn jatsynatyn jaman pighyl bayqatady. «Qazaqtyng dosy da, jauy da - qazaq» degendi jýrek syzdatpay aitatyn dәrejege jettik. Al bizge «kýshti bolugha birlik kerek» bolatyn.
Keshegi qazaq ýshin yntymaq-birlikten keyingi manyzdysy - ar-namys pen úyat edi. Al osy kýni «malym - janymnyng sadaghasy, janym - arymnyng sadaghasy» deytin júrt aryn maly ýshin qúrbandyqqa shaludan aldyna jan salmay jýrgenge úqsaydy. Babalarymyz ólimnen de kýshti sanaghan «úyat» úghymy, tipti, qoldanystan shyghyp bara jatyr desek te bolady.
Bir ghasyr búryn A.Baytúrsynúly últ qajettilikterin osylay sanamalap bergen bolsa, osydan tura toqsan jyl búryn, yaghny 1922 jyly, «Órten» gazetinde Smaghúl Sәduaqasúly «Qazaqqa ne kerek?» maqalasyn jazghan eken. Yaghni, últqa ne kerek, neden saqtanyp, nege úmtylugha tiyispiz degen problema qay kezende de ózining ózektiligin joghaltpaghan. Avtor atalmysh maqalasynda qaytkende qazaq túrmysyn jónge keltiruge bolatyny turaly oy tolghaydy. Eng әueli, qazaqtyng qazynagha mol qara jeri men sausa sýt, minse kóligi bolghan tórt týligi últtyng óz iygiligine júmsaluy tiyis. Ekinshiden, oqu-aghartu mәselesin dúrys jolgha qoiyymyz kerek dey kele, sol kezendegi qazaq balasy ýshin óte ózekti bolghan osy eki mәselening manyzdylyghyn jan-jaqty ashyp kórsetedi. Al býgin biz «Qazaqqa ne kerek?» degen saualdy sayasattanushy Núrlan Erimbetov myrzagha qoyyp kórdik.

Núrlan ERIMBETOV, sayasattanushy:

ShYNDYQ BOLMAGhAN JERDE, BIRLIK BOLMAYDY

Shyndyghynda sizder kóterip otyrghan búl mәsele óte ózekti. Búl súraqqa biz kýndelikti jauap izdeumen kelemiz. Mening oiymsha, eng aldymen qazaqqa birlik kerek. Ókinishke qaray, bizde airanday úiyghan yntymaq bolmay túr. Ekinshiden, qazaqqa qara qyldy qaq jarghan shyndyq pen әdilet jetispeydi. Ýshinshiden, tynyshtyq kerek. 
Kóp jaghdayda biz bir-birimizge ótirik aitamyz. Sebebi, ylghy bir nәrseden seskenip jýremiz. Bir-birimizge degen senimimiz joghalghan, býkpesiz ashyq әngimege dayyn emespiz. Sol sebepti, dәl býgin qazaq halqyna bir otbasyndaghyday birlik kerek. Sebebi, bar-joghy 15-16 million ghana halyqpyz. Onyng ishinde qazaq sany qansha ekenin bilesizder. Zaman aghymy lezde ózgerip sala berui mýmkin. Sondyqtan qazir bir ýiding balalarynday tatu, bir-birimizge shyn janashyr bolu bizge auaday qajet. Aytalyq, osy kýni bir-birimizben jaqsy amandasamyz da bylay shygha bere syrtymyzdan jamandap shygha kelemiz. Bir ýide dastarhandas bolyp arqa-jarqa otyramyz da, shygha salysymen syrtynan ósek taratamyz. Qansha syilap túrsaq ta, bir-birimizge jaqyndamaymyz. Sebebi, sasyq keudemiz jibermeydi. Kim-kimge birinshi sәlem berui kerek degen sekildi týkke túrmaytyn nәrseni oilaymyz úyalmay. Mine, osynday jaman әdetterimizden aryluymyz kerek. Otbasy mýsheleri bir-birine shyndyqty ashyq aita alady, erteng qaytalamas ýshin qateligin ayamay betine basady. Bala tәrbiyesinde de úrysatyn jerinde úrysyp, shyn janashyrlyq peyilmen qaraydy. Mine, bizge osynday birlik qajet. Ekijýzdilikten qútylatyn uaqyt jetti. Qúday betin ary qylsyn, erteng syrttan jau tiyse nemese ishten dúshpan shyqsa, kýnimiz ne bolady? Biz múnday synaqtan óte alamyz ba? Bizding birligimiz býgingi tanda sóz jýzinde ghana bolyp túr. Al erteng osy sózimizdi dәleldeytin kýn tusa, jan-jaqqa bytyrap bas saughalap ketpeymiz be? Mәsele osynda. Elimizde osynday ashyq әngime bolmay, biz naghyz birlikke jete almaymyz. Shyndyq bolmaghan jerde, birlik bolmaydy.
Taghy bir mәsele, bizge namys jetispeydi. Jay bir júmysqa mәz bolyp jýre beremiz. Bizding balalar nege úshqysh boludy, «Nobeli», «Oskar» sekildi syilyqtardyng iyegeri boludy armandamaydy. Nege ózimiz de, balalarymyz da basshy boludy baqyt sanap kettik. Múnday pendeshilik jaghdaylardan qalay qútylugha bolady? Algha qoyghan maqsat-múrattarymyz nege bastyqtyqtan biyik emes. Óitkeni, últtyq namys jetispeydi. Ózge halyqtar sekildi qazaq ta aldynghy oryndarda túruy kerek dep úmtylatyndar az. Namysy bolsa, nege joghary bilimdi adamdar taksy jýrgizedi, bazarda sauda satyp túrady. Óitkeni, olargha tek qana oqydy degen qaghaz kerek boldy.
Qazir bizde adam sózining ornyn adamy resurstar úghymy almastyrdy. Yaghni, su resurstary, múnay resurstary, energetika resurstary degen sekildi adamgha da resurs retinde qaraymyz. Ókinishke qaray bizde qazir týiindeme (rezume) degen úghym payda boldy. Kez kelgen júmysqa týiindeme arqyly qabyldaydy. Betpe-bet kezdesip, eki auyz әngimelesip, ishki jan dýniyesine ýnilip baryp, júmysqa alu joq bizde. Adamnyng bir-eki saualgha dúrys jauap bergenine emes, keskin-kelbetine, jymighany men kiyingenine qarap bagha beremiz. Nege olay deysiz ghoy. Jana aitqanymday naryq zamanyna ótkende, adam da ózge zattar sekildi resursqa ainalyp ketken. Adamy qúndylyqtargha mәn beru jaghy osylay joghaldy. Biz nege olay boldy dep joqtaghan da joqpyz. Sebebi, bәrimiz jappay «zamangha kýilep» jýrmiz. Al biylikke, әkim-qaralargha resurstarmen júmys isteu onay. Bizding býgingi kýiimiz bir armiyany elestetedi. Mynau - diviziya, mynau - batalion, mynau - rota. Bәrimiz bir adam bolyp kórinemiz. Al әskerdi «túr, solgha qara, ongha qara, algha jýr» dep aitqanyna kóndirip, aidauyna jýrgizip otyru anaghúrlym jenil. Ózining oiy, ózindik kózqarasy joq armiyany basqaru óte ynghayly. Mәselen, Soltýstik Koreyagha qarasanyz, kiyimi de, týri de birdey halyqtyng sap qúrap jýretinin bayqaysyz. Halyqty basqarudyng eng onay joly osy. Bәri birdey kiyinip, sapqa túryp jýrgende eshkimning jeke ýni estilmeydi, bәri bir adam sekildi. Kenes odaghy kezinde biz de osylay birynghay armiya bolyp túrdyq. Sol tústa shyqqan ózining oiy bar aqyn-jazushy, dramaturgtardy, ghalymdardy týrmege japty, ya bolmasa, shetelge quyp jiberdi. Sebebi, biylik olarmen sanasqysy kelmedi. Biz osylar sekildi armiya bolyp ketuden saqtanuymyz kerek. Ol ýshin adamy qasiyetterge erekshe mәn beruge tiyispiz.

R.S. «Osy kýni qazaqqa kerek nәrsening kóbi әrkimge-aq maghlúm. Qazaqqa ne kerek ekenin bilmegennen istey almay túrghan adam joq. Qazaq keregi aitylyp jatyr hәm aitylar da. Júrtqa keregin biletinder kóp, isteytinder az. Bilushilerimiz bilgenimen qoymay, isteuge kirisse eken. Bilushilerimiz isteushi bolsa, olardy kórip, ózgeler de ister edi. Sóitip, kósemder kóbeyse, erushiler de kóbeyer edi. Bireu júmys qylayyn desem, túrghan jerim jaman deydi, bireu manayymdaghy elim jaman deydi. Búlardyng bәri de bos sóz. Abaqtydan jaysyz oryn joq, onda da otyryp júmys isteuge bolady.» A.Baytúrsynov.

Aynara AShANOVA

«Qazaq әdebiyeti» gazeti