Ánshi, sazger әri aqyndyghymen elge tanylghan ónerding san qyry men syryn boyyna sinirgen, últjandy azamat Ermúrat Zeyiphannyng qaytys bolghanyna da jyldyng jýzi boldy. Mamyrdyng 18 júldyzynda Almaty qalasynda onyng jyldyq nәziri berilmekshi.

Tómende Ermúrat Zeyiphannyng shygharmashylyghynyng bir qyry - ólenderi jayly Bekqoja Jylqybekúlynyng maqalasyn úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

"Basy kýnes Ilening degen aqyn kim edin,

Tughan jerdi ansamau júmyr basty min edin.

Sary auru saghynysh, tabar deysing kim emin!

Ánshi, sazger әri aqyndyghymen elge tanylghan ónerding san qyry men syryn boyyna sinirgen, últjandy azamat Ermúrat Zeyiphannyng qaytys bolghanyna da jyldyng jýzi boldy. Mamyrdyng 18 júldyzynda Almaty qalasynda onyng jyldyq nәziri berilmekshi.

Tómende Ermúrat Zeyiphannyng shygharmashylyghynyng bir qyry - ólenderi jayly Bekqoja Jylqybekúlynyng maqalasyn úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

"Basy kýnes Ilening degen aqyn kim edin,

Tughan jerdi ansamau júmyr basty min edin.

Sary auru saghynysh, tabar deysing kim emin!

Bir aralap qaytugha qiyal túlpar minemin,"- dep tughan jerin Jәrken Bódesh aghasy sekildi ansap ótken әnshi dese әnshi, sazger dese sazger, jazushy dese jazushy, aqyn dese aqyn bola bilgen, bir basyna kiyeli ónerding san qyry men syryn sinirgen, últjandy azamat Ermúrat Zeyiphannyng qaytys bolghanyna da jyldyng jýzi boldy. Onyng el ishine kýy tabaq bolyp taralghan sezimge toly serpindi әnderimen birge «Sybyzghy saryny» (1999) atty әngimeler jinaghy jәne «Ózine arnaymyn» (2002), «Ýshburyl» (2010), «Bú dýniye» (2010) qatarly ólender jinaghy ruhany dýniyemizding qasiyetti tórinde túrghandyghy da bizge medet. Ermúrat elimiz egemendik almay túryp-aq atamekendi ansap jetken azmattardyng biri bolatyn. Ol jastayynan Tanjaryq babasynyng óner jolyn ústanyp, óleng quyp, ónerge degen ózining jaqyndyghyn әigilep ósti. Án-jyr әleminde shygharmashylyq túsauyn Alatau baurayyna kelip kesti.

"Tany erte atsa, shuaq kýni jay batatyn jer,

Ghajap týnin Ay, Júldyzy jaynatatyn jer

Ýr Astana, gýl Almaty qos janarynday

Alys jýrseng saghyntatyn, oilatatyn jer,"- dep bastalatyn әnge ainalghan «Qazaqstanym» atty óleninen-aq onyng egemendi elin qalay sýietindigi angharylyp túrghanday. QHR - sy men Qazaq elining kelisimi arqyly oqugha kelgen bir shoghyr studentterding ishinen oqu bitirgen song qayta keri qaytpay qaluynyng syry da sonda bolsa kerek. Osy barysta ol sahna ónerinde de ózining sheberligin shyndap, Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynan bastalatyn alghashqy óner jolynda «Qyz Jibek» spektaklinde Bekejannyn, «Abay» operasynda Kókbaydyng rólin sәtti somdady. 1997-2000 jyldary M.Áuezov atyndaghy qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatryndaghy «Qaragóz» spektaklinde Asan saldyn, «Ály jәne qyryq qaraqshyda» Hasannyn, «Qily zamanda» habarshynyng rólin kórermenderding kóz aldynda kórnektilendirdi.

"Ózge júrttan tilenu basqa amandyq,

Úrpaghyndy qorlyqqa tastaghandyq.

Mәnsapqorlyq sanasyn tas qamal qyp,

Otanyna oralmau - qas nadandyq,"- dep sanaytyn ol Qazaq elining azamattyghyn alghan son, 2000 jyldan kýni keshege deyin Qorghanys ministrligining ortalyq ansamblinde foliklor-etnografiya tobynyng kórkemdik jetekshisi bolumen birge Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghynyng óner ortalyghyn basqardy. Osy barysta ol Aqyn Almas Ahmetbekúlynyng sózine jazylghan «Kók tudyng jelbiregeni», «Kýnes-ay» aty últjandylyq pen sary auru saghynyshqa toly әigili әnderimen tyndarmandarynyng ynta-yqylasyna bólene bastady. Eng ókinishtisi, «Kók tudyng jelbiregeni» syndy otansýigish әndi kózi tirisinde beynebayandyq әn retinde ózining tynday almay ketkendigi janymyzgha qatty batady. Búl arada Erekenning azattyq radiosyna bergen myna bir súhbatyn kóldeneng tartugha bolatyn sekildi.

«Qazirgi Qazaqstannyng óner salasynda әrkim ózinshe ómir sýrip ketti. Joghary biylikten bolsyn, tiyisti ministrlikten bolsyn bizdegi óner adamdaryn qoldap-quattau degen joq boldy. «Enbek qayratkeri» degen ataqty shahterge de, akterge de beretin boldy. Sondyqtan qazirgi ýkimet osy mәselege erekshe kónil bólip, osy naghyz óner adamdarynyng qayta jarqyrap shyghuyna qanday da bir jaghday jasauy tiyisti dep oilaymyn. Óitkeni qazirgi jenil muzykamen sahnany, barlyq teledidardy jaulap alghan «júldyz» әnshiler әri ketse 5-10 jylda óz-ózinen joq bolady, sonda naghyz tiri, jandy dauysty әnshilerdi izdeytin bolamyz. Biraq sonday kýn kelgende tym kesh qalyp, ókinip jýrmesek bolghany». Erekenning aitqany aiday anyq kelip otyrghandyghyna tandanbasqa shara joq. Endi biz onyng jandy dauysyn jer sharyn jeti ainalsaq ta kezdestire almaymyz. Ókinish degen, mine, osy. Búdan asqan әdiletsizdikti jer betinde endigәri arqalap jýrgisi kelmegen Erekeng kózi tirisinde birde-bir kitabyn ýkimetting kitap basyp shygharu jospary boyynsha shyghara almay ketkendigi de jogharyda aitqan ótkir synynyng dәleli bolsa kerek. Ol jalpaqtap, jaghatsynudy ólim dep sanaytyn, ór minezdi jan edi. Sol órliginen bolar, onyng erjigitke tәn ór minezin joghary baghalaytyn aghayyn-dostary men el-júrty onyng shygharmashylyq keshterin úiymdastyryp, «túlpar» mingizdi. Jyr jinaqtary men kýy tabaqtaryn jәne prozalyq jinaghyn baspadan shygharu isine óz әlderinshe kómek qoldaryn sozdy.

"Tirlik serti -

Tasynam da basylam,

Bәri Allanyng qolynda eken, búl anyq.

Úldarymnyng sipap qoyam basynan,

Qaghybany sipaghanday quanyp,"- dep, keshe ghana eki qúlynynyng mandayynan sipap, «Kýnes-ay» әnisiz ótpeytin toy-dumandardyng basy qasynda jýretin Erekeng qamshynyng sabynday qyp-qysqa shygharmashylyq ómirinde óz biyiginen kórine bildi. Ásirese, onyng sazgerlik qyry men aqyndyq betalysyndaghy ózgege úqsamaytyn aiqyn qoltanbasy menmúndalap túratyn. Oghan «Men jýrgen jaydaudyng tauynyng biyigi-ay» dep bastalatyn «Jaylauym - әnim» atty әnining halyq әnine ainalyp ketken bolmysynan anyq jauap tabugha bolady. Al onyng aqyndyq qyry turaly zerteu júmysy endi búdan bylay keshendi týrde qolgha alynatyndyghynda dau joq. Óitkeni onyng jyr jinaqtary men qoyyn dәpterinen myna óleng sekildi serpindi ólenderdi jii kezdestiruge bolady.

Astananyng aspanynda búlttar,

Búlttarda qily-qily ghúryp bar -

Tauly jerde -

Búlqan-talqan býlinse,

Jazyqtarda -

Man-mang basqan úlyqtar.

Alataudyng asqarynda búlttar,

Bar nazaryn Almatygha búryp bar -

Tónip kelip tópeleydi, tógedi,

Aghyl-tegil aspan bolar búrq-sarq!

Didarghayyp,

Ghayyp bolar búlttar,

Damyldaghan túnyq tamshy, tynyp qar.

Budaqtanyp, shumaqtanyp, qattanyp,

Birde býrkip, birde bәrin úrttar.

Búlttarda -

Qúiyn qylyq, qúlyq bar,

Jolaushyny túmandatyp qúryqtar.

Key ónirdi -

Aynalsoqtap ketpeydi -

Key ónirge -

Jolamaydy qylyp dal.

Búlttarda sonday-sonday ghúryp bar.

Oghan taghy bir dәlel retinde kórnekti aqyn Amanhan Álimning myna bir súhbatyn kóldeneng tartugha bolady.

- Agha, janadan beri jas aqyndardy shyqpyrtyp synap jatsyz. Sizdin kónilinizden shyghyp jýrgen jastar bar ma?

-  Jaqsylyq Qazymúratúly, Bauyrjan Áliqoja, Oljas Qasym degen jigitter oiymnan shyghyp jýr... Sosyn oiymnan shyghyp jýrgen qytaydan kelgen әneu bir jigit edi... Jaqynda ghana qaytys bop ketti ghoy...

- Ermúrat Zeyiphan ba?

- IYә, sol.

Iә sol Ereken:

"Keng deydi,

Dýniye,

Danghaza kerneydi.

Kókek-au, aty joq bir jaqqa әketshi,

Tómenge týskim kelmeydi"- dep óz biyiginen kórine bilgen «segiz qyrly, bir syrly» azamat edi. Ol danghazalyq pen jemqorlyq jeli azynaghan keng dýniyeden kóniline medet, shabytyna shabyt qosatyn meyirli mekendi bar ynta-yqylasymen izdep, ómirden ótti. Bir bólmeli ýy emes, bir Almatynyng ózi oghan tarlyq etti. Sondyqtan ol óz biyiginen tómenge týskisi kelmegen son, qayta oralmas qaraly sapargha bet týzep, alys sapargha attanyp tyndy.

"Qantar tughan janymdy ottay kór de,

Toqtay kórme jýregim -

Toqtay kórme," dep eng jaqyn aghayyn-dostaryna kezdesken sayyn aduyn úyalaghan aqsha jýzine mysqyl kýlkisin ýiirip әkelip, aityp otyratyn boytúmar shumaghyna jalmauyz jalghannyng jalandaghan ota pyshaghy kezdeysoq kezdesti. Óner órisin, shabyt shalqaryn shamalap baghalay almaghan el-júrty enirep artynda qaldy. Erekeng bizdi tastap «Bú dýniyeden» o dýniyege ketti. Ózining ólenderi sekildi júmbaq ajal kóz aldymyzdy túmanday torlap, alystap barady... Mýmkin ol

"Ómir osy, qúnttap ne etem,

Jetpegen bir oramgha.

Sharshap jetip úiyqtap ketem,

Bir sayyna baram da,"- degen osy bir shumaq ólenin jazbaghan bolsa, әli kýnge deyin ortamyzda oiqastap jýrer me edi, kim bilsin?! Alayda,

"Qazanda úshqan kóbelek -

Dir-dir etip ghúmyr jýr.

Ajaly onyng juyq jýr.

Bir qyz ony quyp jýr"- dep óz ajalyn ózi aldyn ala boljap ketken aqyn jýrek búl ómirden, rasynda da, sharshaghan son, ol jaqqa asyghys ketken shyghar. Al bizding kókeyimizde tәuelsiz elding semser oily serisi, er minezdi Ermúrat Zeyiphanúlyn saryla kýtken sary auru saghynyshtyng demikpe derti ghana qalghandyghyn súm ajal bile me eken deshi?! Áy, qaydam! Mýmkin, ómirding shynayy mәni de sol «qolda barda altynyng qadiri joq» deytin halyqtyq fәlsafagha kelip tireletin bolsa kerek.

«Abay-aqparat»

Ánshi Ibragim Eskendirding oryndauynda aqyn Almat Ahmetbekúlynyng sózine jazylghan aqyn, sazger Ermúrat Zeyiphannyng әni "Kók tudyng jelbiregeni"