Shangerey Ibraevtyng «Kesheden keldim býginge...» atty kórmesi
Shyghys Qazaqstan óner múrajayynda «Kesheden keldim býginge...» atty Shangerey Ibraevty eske alugha arnalghan suret kórmesining túsaukeseri ótti.
Ekspozisiyada suretshining oblys jәne respublika boyynsha sapary kezderinde negizinen, akvarelimen oryndalghan 40 avtorlyq júmysy úsynylghan. Qalghan tuyndylary onyng otbasyna tiyesili. Óskemen qalasynyng tarihyna arnalghan alty júmystan túratyn toptamasyn Shyghys Qazaqstan sәulet-etnografiyalyq tabighiy-landshaftyq múrajay qoryghy úsynyp otyr.
Búl kórme - san-aluan daryndardyn, paryz ben últjandylyqtyn, tanqalarlyq júmys qabiletine, ónerge degen sýiispenshiligine jәne basqa adamdarmen ózining janalyqtarymen, jan jomarttyghymen bólisuge mýmkindigi bar adamdy eske alugha arnalghan.
Shangerey Ibraevtyng ómirinde qarajat salasy men ólke ekonomikasynyng kәsiby qyzmeti jәne mәdeniyet halyq uniyversiytetining dәris beru tobyndaghy qoghamdyq-aghartu júmysy bir-birimen ghajayyp ýilesim tapty. Qazirgi tanda óner kóbinese, kónil kóteru industriyasyn qúraytyndardyng biri - tútynu zaty retinde qabyldanady. Muzykamen, fotosuretpen, suret salumen ainalysu - taghdyrdy toghystyryp baghyttaugha negiz bolatynyn eshkim oilap, bile bermeydi.
Shyghys Qazaqstan óner múrajayynda «Kesheden keldim býginge...» atty Shangerey Ibraevty eske alugha arnalghan suret kórmesining túsaukeseri ótti.
Ekspozisiyada suretshining oblys jәne respublika boyynsha sapary kezderinde negizinen, akvarelimen oryndalghan 40 avtorlyq júmysy úsynylghan. Qalghan tuyndylary onyng otbasyna tiyesili. Óskemen qalasynyng tarihyna arnalghan alty júmystan túratyn toptamasyn Shyghys Qazaqstan sәulet-etnografiyalyq tabighiy-landshaftyq múrajay qoryghy úsynyp otyr.
Búl kórme - san-aluan daryndardyn, paryz ben últjandylyqtyn, tanqalarlyq júmys qabiletine, ónerge degen sýiispenshiligine jәne basqa adamdarmen ózining janalyqtarymen, jan jomarttyghymen bólisuge mýmkindigi bar adamdy eske alugha arnalghan.
Shangerey Ibraevtyng ómirinde qarajat salasy men ólke ekonomikasynyng kәsiby qyzmeti jәne mәdeniyet halyq uniyversiytetining dәris beru tobyndaghy qoghamdyq-aghartu júmysy bir-birimen ghajayyp ýilesim tapty. Qazirgi tanda óner kóbinese, kónil kóteru industriyasyn qúraytyndardyng biri - tútynu zaty retinde qabyldanady. Muzykamen, fotosuretpen, suret salumen ainalysu - taghdyrdy toghystyryp baghyttaugha negiz bolatynyn eshkim oilap, bile bermeydi.
Shangerey Ibrayúly Ibraev 1 qantar 1928 jyly Zaysan qalasynda dýniyege keldi. Enbek jolyn 14 jastaghy jasóspirim, Úly Otan soghysy jyldarynda Semey kinoteatrynda suretshi-kórkemdeushi qyzmetinen bastady. 1975-1988 jyldary Shyghys Qazaqstan oblystyq atqaru komiytetinde oblystyq qarjy bólimining mengerushisi bolyp joghary lauazymynda qyzmet atqara otyryp, ónerden qolyn ýzgen joq. Shangerey Ibrayúly barlyq bos uaqytyn, enbek demalysy jәne demalys kýnderin keskindeme men suret salugha arnady. Osylay «Shipajay alleyasy», «Búqtyrma qyzy Gýldarigha», «Kislovodsk. Soldat beketi» jәne basqa júmystary payda boldy. Qalamyzdyng tarihyna, Qazaqstannyng salt-dәstýrleri men mәdeniyetine arnalghan onyng akvarelideri dәrister ýshin tamasha illustrasiya qyzmetin atqardy. 80-shy jyldary suretshining jyljymaly kórmelerin oblysymyzdyng eng shalghay audandarynan myndaghan shyghysqazaqstandyqtar kórip tamashalady. Ekspozisiyada avtordyng oblystyq, respublikalyq jәne býkilodaqtyq ónerpaz suretshilerding kórmelerine qatysqanda alghan gramotalary men diplomdary úsynylghan.
Suretshining oi-qiyaly, tarihty bilui, oghan ghasyrlar boyy bizden alys qalghandy kóruge jol ashty. Búl jayly Óskemen qalasynyng tarihyna arnalghan «Ýlbinin arjaghyndaghy meken», «Eski qaladaghy su tasqyny» suretteri syr shertedi. Akvarelimen oryndalghan «Bata», «Tazy ittermen ang aulau», «Aq sýiek» júmystarynan kóshpeli ómir kórinisterin, últtyq oiyndar men merekelerdi kóruge bolady.
Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 21-shi jyldyghynda Shangerey Ibraevtyng júmystarynyng kórmesi janghyrghan dәstýrge ie boldy. Bәlkim, ol bizding kóz aldymyzda bolyp jatqan ejelgi kóshpendiler ruhynyng oyanuyna, últtyq qolóner men qazaq halyq dәstýrlerinin janghyruyna razy bolar edi.
«Kesheden keldim býginge...» atty kórme júmysy 2012 jyldyng 11 mamyrynan 30 shildesine deyin júmys isteydi.
