Tәuelsizdik alghan tústa eng aldymen ghylymgha erkindik tiydi. Jón-aq, ózgening danyshpandaryna kiriptar bolyp, túiyqtalyp kelgen ruhany baylyq endi óz erkimen damuy kerek qoy. IYә, damydy. Alayda әli kýnge deyin әlemdi dýr silkintpesek te, óz ónimimiz, tól tehnologiyamyz dep auyz toltyrarlyqtay mardymdy janalyghymyzdy kórsete almay-aq kelemiz. Soghan qaramastan, ghylym kandidaty men doktorlarynyng sanyn әlemdik rekordqa jetkizer edik, eger 2010 jyldyng sonynda dissertasiyalyq kenester jappay jabylmaghanda.

Biraq oghan qarap jatqan biz joq. «Bolon tújyrymdamasy» ma, ghylym turaly jana zang ba - onyng da pәlendey yqpaly bolyp túrghan joq. Qazirgi tanda qoly jetkender Mәskeuge, ayaghy jetkender Bishkekke baryp doktorlyq, kandidattyq ghylymy dәrejelerin búrynghyday alyp kelip jatyr. Búny qúzyrly ministrlik qalay moyyndaydy, onymen sanasyp jatqan da eshkim bayqalmaydy.

Tәuelsizdik alghan tústa eng aldymen ghylymgha erkindik tiydi. Jón-aq, ózgening danyshpandaryna kiriptar bolyp, túiyqtalyp kelgen ruhany baylyq endi óz erkimen damuy kerek qoy. IYә, damydy. Alayda әli kýnge deyin әlemdi dýr silkintpesek te, óz ónimimiz, tól tehnologiyamyz dep auyz toltyrarlyqtay mardymdy janalyghymyzdy kórsete almay-aq kelemiz. Soghan qaramastan, ghylym kandidaty men doktorlarynyng sanyn әlemdik rekordqa jetkizer edik, eger 2010 jyldyng sonynda dissertasiyalyq kenester jappay jabylmaghanda.

Biraq oghan qarap jatqan biz joq. «Bolon tújyrymdamasy» ma, ghylym turaly jana zang ba - onyng da pәlendey yqpaly bolyp túrghan joq. Qazirgi tanda qoly jetkender Mәskeuge, ayaghy jetkender Bishkekke baryp doktorlyq, kandidattyq ghylymy dәrejelerin búrynghyday alyp kelip jatyr. Búny qúzyrly ministrlik qalay moyyndaydy, onymen sanasyp jatqan da eshkim bayqalmaydy.

Dissertasiyalyq kenesterding jabylary aldyndaghy ghylymy әleuetimizding artqandyghy tipti qyrghyn boldy. 2007 jyly doktorlyq dissertasiyany jazyp bitirip, aldyn ala qorghaudan ótken, 2008 jyly monografiyany jaryqqa shygharyp, ghylymy ainalymgha engizgen biz sekildilerdi kezekten laqtyryp tastady. Bizding ornymyzgha Pәlenshening shalghan qonyrauymen, Týgenshening aghasy, inisi, naghashysy, jiyeni, naqsýieri, qayyn biykesi, jezdesi, jengesi degender kezekten tys kelip, «qorghap» ketti. Bәzbireulerding qaljyny ma, ósegi me, qaydam, jýike aurular dispanserinde esepte túratyn bir esalang әiel de kandidattyq qorghap ketipti desip shulap jýrdi. Nesi bolsa da, búl jerde ashyq týrde sauda-sattyq jasalmaghanymen, astyrtyn baqay esepting bary bir Allagha ghana ayan bolsa kerek. Sonda әlgi «iynemen qúdyq qazghanday» dep jýrgen ghylymymyz ne bolghany, ózi?!

Ótken ghasyrlarda qazaq ghylymy iri jetistikterge jetti. Arghysy Ál-Farabiydi, Ibn Sinany aitpaghannyng ózinde, Shoqan Uәlihanovtan keyin de qazaq ghylymynyng shoqtyghy biyik aituly túlghalary boldy. Álkey Marghúlan, Qanysh Sәtbaev, Evney Buketov dep tize bersek, biraz jerge baramyz, әriyne. Múnda aitayyn degenimiz - qazaq shyndap ter tókse, ózge últtan asyp tumasa da, kemdigi joqtyghyn, qolynan is keletindigin eske salyp qoy ghana.

Al osy kiyeli ghylym tәuelsizdik jyldarynda qoljaulyqqa ainalyp, qadirin qashyryp bara jatqanday әserde bolasyn. Ghylymdy betke ústap, ózgege ses kórsetu, óz úpayyn týgendeu, dilmarsyp aqyl aitu jaghyna kelgende bәrinen búryn memlekettik qyzmetten «qoldary bosamaytyn» sheneunikter eshkimge ese bermeytin bolyp aldy. Elimizge qazirgi zaman ghylymy HH ghasyrda engen sәtte marksistik iydeologiya da jaghadan jarmasty. Marksizm ghylymdy, sonyng ishinde gumanitarlyq salany «ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda» ústady. Tipti genetika, kiybernetika sekildi irgeli ghylymdardyng ózin iydeologiyalandyryp, degenine kónbese joqqa shygharyp, tipti jyndyhanagha da attandyryp baqty.

Osylaysha marksizm ózin kýni keshege deyin ghylymnyng kesheni sanady. Shyn mәninde marksizmning irgeli ghylymgha esh qatysy joqtyghyn Karl Popper dәleldep shyqqan edi. Onyng ólshemi boyynsha ghylym synaqtan ótip, moyyndalady nemese joqqa shygharylady, qalyptasqan jaghdaygha sәikestirilmeydi, mehanikalyq tәsilmen jóndelmeydi, t.s.s.

Marksizm sol tústa biyleushi toptyng qolshoqparyna ainalghandyqtan, ghylymdy óz maqsatyna jaratyp kelgeni býginde tariyhqa ainalyp barady. Eng aldymen tariyh, filosofiya, sosiologiya, ekonomika, әdebiyettanu ghylymy tolyqtay, pedagogika, til bilimi, psihologiya jartylay iydeologiyanyng qúrsauynda túnshyghuy kezinde atalmysh salalardyng ghylymy mәnin joyyp, shyndyqtyng auylynan tym alystatyp jibergen bolatyn. Zertteu nysanynyng mazmúny, әdistemesi, tújyrymy aldyn ala payda bolyp qoyady, zertteushiler jogharydan belgilep bergen dayar jauapty ghana eshbir mәn-maghynasyz proseske sәikestirip týsindiredi.

Býginge deyin ekonomister elding ekonomikalyq ómirinde kórinis tauyp jatqan problemalardy zerttep, sebep-saldaryn ashudyng ornyna onyng aldyna kese-kóldeneng túryp alyp, nening qalay boluy jayynda qúrghaq uaghyz aityp keldi. Tiltanushylar adamdardyng ózara tildik qarym-qatynasy qalay damyp otyrghanyn zertteudi ysyryp qoyyp, ne isteu kerektigin aldyn ala eskertip sәuegeysidi. Tarihshylardyng jayy belgili, jogharydan núsqap berilgen dayar reseptini kóne zamanda úmyt bolghan ýrdiske sәikestirip tyqpalaumen tityqtady.

Marksizm mansúqtalyp, sosialistik jýie kýirese de, bayaghy sol ghylymnyng baghy ashylmay-aq qoydy. Ghylymnyng manyzdylyghyn paydalanyp, onymen kólenkeli biznes jasau, bólingen qarajatty ondy-soldy shashu qylang berip jatyr. Memleketting ghylymgha bólgen qyruar qarjysy talan-tarajgha týsude. JOO jýiesinde qyzmet etip, ghylymmen ainalysatyn ghalymdargha jyl sayyn beriletin «Ýzdik oqytushy» atty memlekettik grantty qúzyrly ministrlik jasalghan jobadan góri, rektorlargha sýikimdi ýmitkerlerge ýlestiriletin syi-syyapatqa ainaldyryp barady. Sol sekildi «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng ayasynda jasalghan isterding jaqsy jaqtary kóp bolghan shyghar. Biraq ishinara ózimizding múramyzdan góri ózgenikin kóbirek kýitteu, «kýrishting arqasynda kýrmek su ishedinin» kerimen nashar audarmalardy, búryn jaryqqa shyqqan dýniyelerdi qayta-qayta bastyru sekildi kelensizdikterding kezdeskeni býginde syngha alynyp jatqan jayy bar. Jaraydy, ol da әiteuir bireulerge búiyrghan qút-bereke shyghar, qayyrly bolsyn.

Fizika, matematika nemese himiya salasyna qoyyp ketuge әuesqoy izdenushi sheneunikterding jýrekteri daualay qoymaytyndyqtan, gumanitarlyq salany qolayly kóretin sekildi. Naqty ústap alatyn tetik joq, ótirik úra bersem de, eshkim bas salyp bile qoymas degen esek dәme dem beretin bolsa kerek. Alayda qoghamdyq ómirding kýrdeli tústary, asa kóp qyrlary, ýnemi ózgeris ýstindegi qúbylystar da onaylyqpen shaghyla qoyatyn janghaq emes. Ony kez kelgen tәjiriybe arqyly taghy dәleldep bere almaysyn. «Fashizm», «nasizm», «kommunizm» sekildi jauyzdyq tәjiriybeler ghylymgha ýles qosu túrmaq, adamzatqa zobalang әkelgenin jaqsy bilemiz. Qalay desek te, gumanitarlyq sala - zertteu nysany, pәni, әdistemesi, qisyndamasy bar ghylym ekendigin eshkim joqqa shyghara almaydy. Kerisinshe, onyng naqty ghylymnan da auyr qiyndyqtary jeterlik. Aytalyq, sózding shyghu týp tórkinin zertteytin etimologiyagha keleyik. Árkim kez kelgen sózdi ózinshe payymday beredi.

Mysaly, Braziliya degen elding atauy «biraz el» degen qazaq sózinen shyqqan dep bet baqtyrmay qoysan, sol sәtte jiylghan top auyz asha almay qaluy mýmkin. Al ony zerttep tabu, tújyrymdau onaylyqpen jýzege aspaydy. Sol ataudyng payda bolghan ortasy bar, uaqyt, kenistik sekildi shekten tys kóptegen faktorlar әser etedi. Bәrin dәleldep shyghu oidaghyday onay bola qoymaydy da. Tipti ony tauyp tújyrymdaghan kýnning ózinde moyyndatuynyz naqty ghylymnan kýrdeli, әri qiyn bolyp shyghady. Qysqasy, qay ghylymda da әuesqoylar enip keterliktey tesikting tabyluy ekitalay sekildi. Kezinde qansha adamnyng tas tóbesine pisken alma týspedi. Bәrining bastary jarylmasa da, bir-bir tompaq isik qaldy. Sonyng ishinen jalghyz Niutonnyng basyna qúlap týsken alma ghana býkilәlemdik tartylys zanyn ashty. Al Niuton degenimiz - naghyz ozyq oily maman, tendesi joq fiziyk, úly ghalym. Jay bir ghylymgha kezdeysoq kele salghan qaydaghy bir әuesqoy izdenushi-sheneunik emes.

Sol siyaqty Eynshteyn - biz ýshin anyz adam. Eynshteyn solay degen dep aita salsaq, zangha ainala jazdaydy. Onyng E=mc2 formulasyn bәrimiz biluimiz mýmkin, biraq ony top ortadan birimiz ghana týsinemiz. Atalmysh ataqty formula ashylghannan keyin 103 jyl ótken song ghana ol kýrdeli esepteu tәsili arqyly bekitildi. Kvarkter massanyng nebary 5 payyzyn qúraydy. Qalghan 95 payyzy qayda? Gluonda massa joq, ol jaryq jyldamdyghy arqyly qozghalady. Osydan kelip, massa energiyagha auysady degen ataqty formula jasalady. Pәlen mólsherdegi energiya shygharyp alu ýshin qansha massa qoldanylady degendi kýrdeli tәsilmen eseptep anyqtaghan. Osy qasiyetimen-aq Eynshteynning qatardaghy jay әuesqoylargha silteme jasatpaytyn úlylyghyn aitpaghannyng ózinde men myqtymyn deytinderding ózine qoljaulyq bolmasy anyq.

Jappay sauatty halyq bola túra, biz tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda bir-birining izin basyp, qaptap shyqqan әuliye-әmbiyelerding attaryn jamylghan alayaqtargha aldanyp, ghylymnan ada nadandyqtyn, bilimsiz qaranghylyqtyng kebin kiygenimiz qyzyq boldy. Sary Áuliye, taghy birdene dep atalghan sol «ghúlamalar» býginde kórinbey ketse de, keybir aqparat qúraldary әli de kóripkelderdi, balgerler men emshi-domshylardy nasihattaudan jalyghatyn týri joq. HHI ghasyrgha taban tirep túryp, 600-700 jyl búrynghy tym kóne psihologiyagha keri qaray biraq sekiremiz. Múnyng ózi ghylymdy aitpaghannyng ózinde islam dini qaghidalaryna da qayshy keletin jat kórinis.

Pedagogika degenimiz negizinen ghylym ekendiginde esh shýbә joq. Al endi ony da óz bilermendigimen «ghylymilandyryp» alyp jýrgen qyzyq әdistemeler bayqalyp qalady. Olardyng ne alayaq, ne jýike auruyna shaldyqqandardyng qaysysy ekenin aiyra almay qalatyn tústarymyz bar. Álde ghylym, әlde din, әlde filosofiya, keyde bәrin sapyrylystyrghan, tipti auru-sauy beymәlim jandar jyndyhananyng baqylauynan mýldem alystap, esesine aqparat qúraldarynyng túraqty keyipkerlerine ainalyp ketti.

Kenes Odaghy túsynda jappay sauatty boldyq, tolyq orta bilimdi býkil halyq bolyp iygerdik. Marksistik pedagogika әdettegi ghylymnan mýlde ózge dýnie bolatyn. Marks baysyz, kedeysiz barlyghy teng tirshilik etetin minsiz qoghamdy armandady. Onday qoghamnyng azamattary jan-jaqty, bilmeytin, jasamaytyn isi joq, qolynan bәri keletin súmdyq jandar bolugha tiyis edi.

Marks kommunizm kezindegi adamdardy tanerteng balyq aulaytyn, kýndiz kәsiporynda ónim jasaytyn, keshke bilim alatyn, týnge qaray ghylymiy-zertteumen ainalysyp, óner tuyndylary jayynda resenziya jazatynday elestetti jәne solay dep jazdy da. Kenestik bilim beru jýiesi osy jolmen jýrdi. Alayda adam degen tirshilik iyesi bir-birine esh úqsamaytyn, ózindik qaytalanbas ereksheligi bar, oi-órisi, qabilet-qarymy, arman-mýddesi mýlde bólek elementter degendi kez kelgen ata-ana jaqsy biledi.

Bilim beru baghdarlama, onyng qúrylymy, әdistemesi, qúndylyghy, baghyt-baghdary sol bayaghy jan-jaqty ghalymdy dayarlaudy maqsat etedi. Aqyrynda jarymjan týlek oqu bitirip shyghady. Orta mektepti kileng beske oqyp bitirgen balalardyng kóbi ómirde óz ornyn tauyp kete almaydy. Olardyng arasynan myqty atqarushylar kóp tuuy mýmkin, al suyrylyp algha shyghyp top bastaytyndary neken-sayaq. Osynyng ózi-aq Kenes Odaghynan múragha qalghan bizding jalpy bilim beru salasynyng olqylyghyn aighaqtap túr. Bizding baghdarlama boyynsha azamattarymyz әr ghylymnan ýzip-júlyp bolsa da tereng bilim alugha tiyis. Onyng ishinde matematikany myqty mengerse, bolashaghy jarqyn bolmaq.

Shyndyghyna kelsek, adam ómiri integral men diyferensialdan tym alystau bolsa kerek. On sausaghynan óner tamghan aghash sheberine, shyrmalghan kóp jipting arasynan aqauyn tauyp jóndey salatyn elektrikke onyng tipti ómir baqy qajeti bola qoymas. Tariyh, әdebiyet pәnderin jaqsy oqysa, keremet patriot bolyp shyghady degenge kepildik bere alamyz ba?! Al, eger kepildik bere almasaq, ne ýshin ÚBT jýiesine jappay tarih pen qazaq tili pәnin tyqpalay beremiz. Tehnikalyq uniyversiytetke týsetin balagha onyng ne qajeti bar? Tipti ony aitasyz, JOO-na týskennen keyin de orta mektepte oqyp ketken «Qazaqstan tarihy», «Qazaq tili», «Orys tili men әdebiyeti» pәninen qaytadan dәris oqyp, jastardy mezi etip jýrmiz. Onyng ózin dúrystap oqytatyn bilimdi mamandar JOO-da kóp bolsa, qanekiy?!

Sol sekildi morfologiya, fonetika, leksika, taghy tolyp jatqan birdenelermen orta mektep oqushylarynyng basyn qatyryp-aq jatyrmyz. Sodan ózgergen ne bar? Til bilimining zertteulerine onyng ózektiligi bar da shyghar. Biraq, jasyrtyny joq, ana tilinde publisistikalyq maqalany aitpaghanda, adam týsinerliktey hat, ótinish jaza alatyn, sotqa talap aryz bere alatyn, óz bayandamasyn ózi dayyndaytyn adamdy biz mektep qabyrghasy túrmaq, uniyversiytetting ózinde joghary talapqa say dayarlay alghan joqpyz. Tua bitken daryndy, jazu men syzugha tóselgender uniyversiytette alghan bilimimen emes, praktikadaghy myqty mashyghymen jazushy, jurnalist, tarihshy, publisist bolyp jýr.

Bala mektep bitirgen song әleumettik ortamen aralasady. Búl jerde bәrinen manyzdysy ózgelerge ózin týsindiru jәne olardy da úgha bilu. Ózin qoghamdyq ortada dúrys kórsetip moyyndata almasa, onyng isi ónbeydi. Qazaq jastary ózin ortagha týsindiru men moyyndatudy ómirding ózinen tabady, mektepting nemese uniyversiytetting baghdarlamasy arqyly emes, ókinishke qaray. Oqushylardy ghylymgha baulyp jatyrmyz dep, shyn mәninde jarymjan etip boldyq. Tym auyr, tym jan-jaqty, shekten tys «mamandandyrylu» baghytyndaghy oqytu isi tәrbiyege kómegin tiygizbeydi, kónilge qonymsyz bolyp qalady, ómirde onyng qajeti de shamaly. Adam balasyna neghúrlym týsiniksiz kýrdeli bola týsse, soghúrlym keremet degen oimen ghylymnyng qarapayym negizdemelerining ózin jasandy týrde auyrlatamyz.

Qoghamgha eng basty qajet qúndylyq - adam. Ony otbasy, balabaqsha, mektep, әleumettik orta dayarlap beredi. Sol adam qoghamda óz ornyn tabuy kerek. Búl fәniyde darynsyz, mýlde qabiletsiz pende joq. Belgili bir salany biledi nemese әiteuir bir nәrse sol adamnyng qolynan keledi. Bilim beru jýiesi sol balany qabileti jetetin jaghyna qaray jetelep, keleshekte nemen ainalysyp, qalay ómir sýretin túsyna qaray baghyttasa bolghany. Bastauysh jәne orta bilim beruding negizgi maqsaty osy. Bala ózining bolashaqta ómir sýretin qoghamynyng jay-japsary, ainalasynyng qyr-syry jayynda alghashqy maghlúmat alyp shyghuy kerek qoy mektep qabyrghasynan. Ár balany barlyq salany biletin etip qalyptastyrmaq bolyp tyrashtanuymyzdan esh nәtiyje shyqpaytynyn býgin kórip otyrghan joqpyz ba?

Soghan qaramastan bizding qoghamda diplomy bar da mamandyqtan júrday, dәrejesi bar da bilimnen ada «oqymystylar» qatary óse týsude. Endi ol az bolghanday, magistraturany halturagha ainaldyryp, PhD atalatyn ghylymy dәrejeni ózi, ya bolmasa kózi jaqsylargha ýlestirudi bastap ketken siyaqtymyz. Oghan endi «týbi qayyrly bolsyn» degennen basqa amal joq.

Ras, songhy 20 jylda týrli reformany bastan keshirgen, eng kóp ret synaq alanyna ainalghan sala - bilim men ghylym shyghar. Ony qisynsyz dep taghy sóge almaysyn. Negizi kerek. Kenes kezinde ghylym men bilim bólinip, әrqaysy óz betimen qaldy. Al onyng tәjiriybelik bazasy mýlde ay dalada jatatyn. Ásirese gumanitarlyq saladaghy osynday keregharlyq býkil sosialistik jýiening kýlin kókke úshyrdy. Oghan syrtqy kýshterding de yqpaly bolghan shyghar. Degenmen, ishten iritken faktorlardyng biri gumanitarlyq ghylymdaghy ómirden tym alshaq danghazalyq pen әsire qyzyl maqtanshaqtyq, shekten shyqqan qaghazbastylyq, jalghan esepke aldanushylyq bolghandyghynda esh kýmәn joq. Qazir de sonyng sarqynshaghynan tolyqtay arylyp bitken joqpyz. Ony sol qaptaghan reformalardyng nәtiyjesinen de angharugha bolatyn siyaqty.

Aytalyq, alghan bilimdi synaqtan ótkizuding әlemdegi eng tiyimdi tәsili - testileu. Dúrys, biz ony qabyldadyq. Múnday reforma kerek bolatyn. Al ony jýzege asyrghanda shalaghaylyqtargha, qatelikterge jol berip qoydyq. Sebebi, uniyversiytetterde gumanitarlyq-әleumettik ghylymdar boyynsha pәnderden sabaq beretin oqytushylar test jasay almay-aq qoydy. Jalqaulyq pa, jauapsyzdyq pa, bilmeymin. Keybir әriptesterding jasaghan testilerindegi súraqtary men týrli núsqadaghy jauaptaryn oqyghanda, kózden jas aqqansha kýlesin. Túnyp túrghan satiralyq roman dersin!

Test negizi logikalyq túrghydan taqyryptyng mazmúnyn aishyqtaytyn, berilgen jauaptary arqyly studentting payymynyng qanshalyqty dәrejede ekendigin kórsetetin óte әdil týrdegi synaqtyng asa qolayly týri. Ony sapaly jasay almaudyng saldarynan býgingi tanda «әjeptәuir әn edi, púshaq aityp qor qyldy»-nyng kerin keltirip jýrmiz. Ony qazir ózimizden kórip jýrgen eshkim joq. Bәri derlik meylinshe odan bas tartugha, búrynghy jýiege qayta kóshuge keri tartuda.

Joghary bilim beruding kredittik jýiesin taghy da osynday jýiege kóshirip «qazaqshalap» aldyq ta, tipti qútyn qashyryp jiberdik. Búl jerde eng basty mәsele - student pen magistrantqa tandau qúqyghy is jýzinde berilui kerek. Olar oqityn pәnderin, dәris beretin oqytushysyn (dosent, professor) da ózderi tandaugha tiyis. Joq, qazir bizde bәrin kafedra mengerushileri әkimgerlik-әmirshil tәsilmen ýilestirip otyr. Al qaghaz jýzinde qúrghaq esep berushilik bayaghy sol kenestik sosializm kezindegidey. Kafedra fakulitetti, fakulitet rektorat pen ghylymy kenesti, olar ministrlikti, ministrlik ýkimetti, ýkimet parlamentti, parlament preziydentti aldap, «bәsekege barynsha qabiletti aldynghy 50 elding qataryndamyz» dep minberlerge shyghyp alyp keude soghamyz. Al nәtiyjesin kóreyin desen, joghary damyghandaryn aitpaghannyng ózinde kórshi Reseying de bizding diplomdardy moyyndamaydy.

Uniyversiytetterde dәris beretin dosent, professorlar lauazymdy qyzmet bolyp sanalady. Ony konkurs arqyly iriktep alyp, saylaydy, ghylymy kenes bekitedi. Bylay qaraghanda - naghyz demokratiyalyq ýrdis. Alayda is jýzinde onyng ózin әdil ótkizbeymiz ghoy. Bilimi men biligi jaghynan ózinen artyqtau bireu kelip qújat tapsyrsa, ornynan aiyrylyp qaludan qoryqqan keybir kafedra mengerushi men dekan qalay da ony qúlatu ýshin jantalasady. Sosyn manyna qaydaghy bir bilimderi tómen jaghympazdardy jinap alugha әues. Múnday jaghdayda bizden búryn reformannyng ózi sharshap, tityqtap qalatyn shyghar...

Quandyq Shamahayúly,

halyqaralyq jurnalist

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 23 (151) 30 mamyr 2012 jyl