Últtyng úly ústazy
Ahmet Baytúrsynúly. Qazaq ýshin qasiyetti esim.
Ol óz últynyng baghy janu ýshin ómirding barlyq salasyna aralasty. Búghan onyng ataq-danqy dәlel. Qazaq halqy birtuar perzentin qogham jәne memleket qayratkeri, aqyn, әdebiyet zertteushi ghalym, týrkitanushy, publisist, pedagog, audarmashy, últtyq jazudyng reformatory, aghartushy... retinde jaqsy biledi.
Ahmet Baytúrsynúly. Qazaq ýshin qasiyetti esim.
Ol óz últynyng baghy janu ýshin ómirding barlyq salasyna aralasty. Búghan onyng ataq-danqy dәlel. Qazaq halqy birtuar perzentin qogham jәne memleket qayratkeri, aqyn, әdebiyet zertteushi ghalym, týrkitanushy, publisist, pedagog, audarmashy, últtyq jazudyng reformatory, aghartushy... retinde jaqsy biledi.
Biyl elimiz Ahmet Baytúrsynúlynyng 140 jyldyghyn atap ótude. Júrtshylyq jaqsy bilui tiyis, Baytúrsynúly әigili Qarqaraly petisiyasy avtorlarynyng biri boldy. Osy aryz-tilekte jergilikti basqaru, sot, halyqqa bilim beru isterine Qazaq elining mýddesine say ózgerister engizu, ar-ojdan bostandyghy, din ústau erkindigi, kýni ótken Dala erejesin qazaq mýddesine say zanmen auystyru jәne basqa da mәseleler kóterildi. Dәl osy kezden Baytúrsynúlynyng sayasy qyzmeti bastaldy deuge bolady.
Onyng alghashqy kitaby - «Qyryq mysal» 1909 jyly jaryq kórdi. Osy kitaptyng ózinde otarshyldyqtyng zorlyq-zombylyq, elding túralaghan halin túspaldap bolsa da jetkizdi.
Ol qazaq ghylymy tarihynda últtyq әlipby jasap jana ýlgi úsynghan reformator. Onyng «Oqu qúraly» qazaq jazuynyng túnghysh әlippelerining biri. Al «Til - qúraly» qazaq tilining túnghysh oqulyghy.
Ol últyna, qazaq halqyna qyzmet etti. Búl turaly Sәken Seyfullin kezinde bylay degen bolatyn: «...Ahmet halyqtyng aryn izdep, ózining oigha alghan isi ýshin bir basyn bәigege tikken, Ahmet Baytúrsynúly últyn shyn sýietin shyn últshyl».
Ol shyn mәninde últ ústazy, halqymyzdyng ruhany kósemi bola bildi.
"Ana tili" gazeti
