Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2591 0 pikir 20 Qyrkýiek, 2012 saghat 09:43

ONTÝSTIKTEN ShYQQAN KERUENNING BAGhYTY - ASTANA

Shymkent qalasyndaghy ortalyq ippodrom manyndaghy alannan qyrkýiekting 22-23 kýnderi Astana qalasynda ótetin Ontýstik Qazaqstan oblysynyng jәrmenkesine oray auyl sharuashylyghy ónimderi tiyelgen jýk kólikteri attandy. Olargha sәttilik tilep, alys sapargha shygharyp salugha oblys әkimining birinshi orynbasary B.Ospanov, oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasynyng bastyghy Q.Ospanbekov keldi.

-Jyldaghy dәstýrimizge say, Astana qalasyna tartu retinde Ontýstikting diqandary men sharualary óndirgen ónimderdi jiberip otyramyz. Mineki, biylghy jiyn-terim nauqanynda da 300 tonnadan astam ónimdi Elordagha jóneltkeli jatyrmyz. Onyng ishinde 50 tonna et, 8 tonna sýt ónimderi, 58 tonna kókónis, 15 tonna kartop, 63 tonna baqsha ónimderi, 60 tonna jemis-jiydek jәne azyq-týlikting basqa da týrleri bar. Jýk kólikterining biraz bóligi tez búzylatyn ónim artqandyqtan jolgha erterekteu shyghyp ketti. Qalghany Jambyl oblysy aimaghynan jolay qosylady, -dedi Berik Serikúly.

Jalpy alghanda, sharualar elimizding bas qalasyna 72 million tengening ónimin apara jatyr. Diqanshylyghy damyghan ózimizding Ontýstikte óndirilgendikten ónimder tabighy әri taza. Astanadaghy jәrmenkede sharualar tauarlaryn naryqtaghy baghadan 20 payyzgha tómen satatyn bolady. Maqsaty payda tabu emes, elordalyqtargha Ontýstik ónimderinen dәm tatqyzu.

Shymkent qalasyndaghy ortalyq ippodrom manyndaghy alannan qyrkýiekting 22-23 kýnderi Astana qalasynda ótetin Ontýstik Qazaqstan oblysynyng jәrmenkesine oray auyl sharuashylyghy ónimderi tiyelgen jýk kólikteri attandy. Olargha sәttilik tilep, alys sapargha shygharyp salugha oblys әkimining birinshi orynbasary B.Ospanov, oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasynyng bastyghy Q.Ospanbekov keldi.

-Jyldaghy dәstýrimizge say, Astana qalasyna tartu retinde Ontýstikting diqandary men sharualary óndirgen ónimderdi jiberip otyramyz. Mineki, biylghy jiyn-terim nauqanynda da 300 tonnadan astam ónimdi Elordagha jóneltkeli jatyrmyz. Onyng ishinde 50 tonna et, 8 tonna sýt ónimderi, 58 tonna kókónis, 15 tonna kartop, 63 tonna baqsha ónimderi, 60 tonna jemis-jiydek jәne azyq-týlikting basqa da týrleri bar. Jýk kólikterining biraz bóligi tez búzylatyn ónim artqandyqtan jolgha erterekteu shyghyp ketti. Qalghany Jambyl oblysy aimaghynan jolay qosylady, -dedi Berik Serikúly.

Jalpy alghanda, sharualar elimizding bas qalasyna 72 million tengening ónimin apara jatyr. Diqanshylyghy damyghan ózimizding Ontýstikte óndirilgendikten ónimder tabighy әri taza. Astanadaghy jәrmenkede sharualar tauarlaryn naryqtaghy baghadan 20 payyzgha tómen satatyn bolady. Maqsaty payda tabu emes, elordalyqtargha Ontýstik ónimderinen dәm tatqyzu.

Elbasy sayasatynyn, tabysty jýrgizilgen ekonomikalyq bastamalardyng arqasynda ónirimizdegi agroqúrylymdardyng jaghdayy jyldan-jylgha jaqsaryp keledi. Búryn sharualar óz ónimderin qayda ótkizerin bilmeytin. Tipti, ishki naryqtyng ózinde súranys az bolatyn. Býginde Ontýstikting ónimderi oblysty qoyyp, Qazaqstannyng soltýstik aimaqtaryna, tipti syrtqy shetel naryghyna jóneltilude. Mәselen, jergilikti diqandar ósirgen kókónis, baqsha daqyldary Reseyding Novosibir, Omby, Krasnoyar qalalaryna eksporttaluda. Osydan nebәri eki jyl búryn maqtaaraldyq diqandar ekken qauyndaryn 15-20 tengeden әreng saudalaytyn. Al, keshegi jazda onyng kelisi sol Maqtaaraldyng ózinde 35 tengeden tómendegen joq. Sebebi, býginde auyl sharuashylyghy tauaryna degen súranys joghary. Biyl ósirilgen ónim kóp bolsa da, baghasynyng arzanday qoymauy sonyng dәleli. Búghan әlbette, birinshi kezekte shekaradaghy tosqauyldardy joyyp, alys-beristi jenildetken Kedendik odaqtyng ong әseri tiygeni anyq.

Mine, auyl sharuashylyghyndaghy, jalpy ekonomikadaghy osynday jetistikterding nәtiyjesinde Astanadaghy jәrmenkege jiberiletin ónim týrleri jyl sanap artyp keledi. Mәselen, oblys әkimining birinshi orynbasary B.Ospanovtyng aituynsha, byltyr Elorda tútynushylaryna 25 tonnagha juyq tórt týlik mal eti úsynylsa, biyl onyng kólemin eki esege úlghaytypty. Osy orayda, bas qalagha bet týzegen «Toqtar» sharua qojalyghynyng tóraghasy maqtaaraldyq S.Tәteevpen pikir bólisuding sәti týsti.

Astana qalasynda úiymdastyrylatyn oblysymyzdyng auyl sharuashylyghy tauarlarynyng jәrmenkesi kýnderine osymen ekinshi jyl qatarynan qatysyp qaytpaqshymyz. Elordalyqtardy óz qolymyzben ósirgen, baghasy arzan jýzim, qiyar, qyzanaq, búrysh, baklajan, taghy basqa ónimderimizben quantpaqshymyz. Tapqan tabysymyz jol shyghynymyzdy óteuge jetse boldy. Búl el iygiligi ýshin jasalyp jatqan tirlik qoy, - dedi maqtaaraldyq sharua.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394