Otandyq ónertapqyshtar óndiristi órge sýirey ala ma?
Ónertapqyshtyq qasiyet kez kelgen últtyng mandayyna jazylghan nәrse. Kez kelgen últ talantty. Tek talanttyng kózin asha bilu kerek. Múnday daryndy azamattargha memleket qoldau kórsetse, júmysqa jastyng qabileti oyanady. Boydaghy daryndylyq qabiletke, qamqorlyqqa qatysty ekeni sózsiz.
Ónertapqyshtyq qasiyet kez kelgen últtyng mandayyna jazylghan nәrse. Kez kelgen últ talantty. Tek talanttyng kózin asha bilu kerek. Múnday daryndy azamattargha memleket qoldau kórsetse, júmysqa jastyng qabileti oyanady. Boydaghy daryndylyq qabiletke, qamqorlyqqa qatysty ekeni sózsiz.
Múny nege aityp otyrmyz? Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha Qazaqstan qazir innovasiyalyq-industriyalyq damugha bet aldy. Álemdik ozyq tehnologiyalar óndiristing óris aluyn jedeltedi. Demek, ýlken óndiris bolsyn, shaghyn jekemenshik tirlik bolsyn, zamanauy tehnologiya ónim men onyng óndeluin jenildetedi. Demek, búdan shyghatyn qorytyndy, erteng damu qarqyny jaghynan Qazaqstan Europa men Aziyanyng ozyq elderin artqa tastap jatsa, oghan tanghaludyng qajeti joq.
Jalpy, tarihta múnday mysaldar kóp. XX ghasyrdyng ortasynda ekinshi dýniyejýzilik soghysta oisyray jenilgen japondyqtardy sol jýzjyldyqtyng ayaghynda tehnikasy damyghan kóshbasshy elderding qataryna kiredi degenge o basta eshkim sengen joq. Mysaly, japondyq óndiristik tauarlar, japondyq brend qazir kez kelgen ýiding tórinde túr. Demek, soghysta jerine atom bombasy tastalynyp, masqara jeniliske úshyraghan Japoniya әlemdi jaulap aludyng bir-aq joly qalghanyn týsindi. Ol dýniyejýzilik tútynushynyng sanasyn «soghyssyz tehnikamen» alu. Búl japondyq brend, jogharyda atap ótkendey, kólikting ondaghan týri, robot, elektrondyq túrmystyq tehnikalar men zattar. Japoniya múnday ghajayypqa qalay jetti? Aqiqatyna kelsek, jerinde eshqanday paydaly qazbalary men tabighy baylyghy joq qoy. Soghystan sharshaghan, naryghy әli bos әlemdi japondyq biylik ozyq oily josparyn óndiris arqyly moyyndatty. Japoniya biyligi óz aldyna aldynghy qatarly tehnologiya men innovasiyany damytu mindetin qoydy. Otandyq ghylymdy damytty. Búl jospar 20-30 jylda jemisin berdi. Olar «soghyssyz tehnika» arqyly әlemdik naryqta jeniske jetti. Qazir Japoniya әlemde jalpy ishki ónim jóninen ýshinshi oryngha shyqty. Búl kórsetkish boyynsha araldaghy elding aldynda AQSh pen Qytay ghana túr.
Al bizde she? Otandyq ghylymdy damytuda joghary shendi sheneunikterding kózqarasy qanday? Bizde Qazaqstandy qarqyndy damytugha arnalghan baghdarlama bar…
Áriyne, «bizde mynanday bar, mynanday bar» dep, ashyq jarqyn, maqtanyshpen kórsetuge әli erte bolar. Biraq júmys jasalynyp jatyr. Nәtiyje de jaman emes. Naqtylap aitar bolsaq, «IYnnovasiyalyq Qazaqstan» atty baghdarlamagha oray kóp shara jýzege asty. Atalghan baghdarlama ayasynda osydan birer jyl búryn jastar arasynda ghylymy júmystar men ónertapqysh júmysyna qatysty bayqau jýrgizilgeni belgili. Áriyne, nәtiyjesi kýtkendegiden de asyp týsti. Al bayqalghany, bizde daryndy jastar men ónertapqysh azamattar jeterlik eken. Bayqaugha baghyn synaugha 2 mynnnan asa jas qatysty.
Jalpy, tarihta múnday mysaldar kóp. XX ghasyrdyng ortasynda ekinshi dýniyejýzilik soghysta oisyray jenilgen japondyqtardy sol jýzjyldyqtyng ayaghynda tehnikasy damyghan kóshbasshy elderding qataryna kiredi degenge o basta eshkim sengen joq. Mysaly, japondyq óndiristik tauarlar, japondyq brend qazir kez kelgen ýiding tórinde túr. Demek, soghysta jerine atom bombasy tastalynyp, masqara jeniliske úshyraghan Japoniya әlemdi jaulap aludyng bir-aq joly qalghanyn týsindi. Ol dýniyejýzilik tútynushynyng sanasyn «soghyssyz tehnikamen» alu. Búl japondyq brend, jogharyda atap ótkendey, kólikting ondaghan týri, robot, elektrondyq túrmystyq tehnikalar men zattar. Japoniya múnday ghajayypqa qalay jetti? Aqiqatyna kelsek, jerinde eshqanday paydaly qazbalary men tabighy baylyghy joq qoy. Soghystan sharshaghan, naryghy әli bos әlemdi japondyq biylik ozyq oily josparyn óndiris arqyly moyyndatty. Japoniya biyligi óz aldyna aldynghy qatarly tehnologiya men innovasiyany damytu mindetin qoydy. Otandyq ghylymdy damytty. Búl jospar 20-30 jylda jemisin berdi. Olar «soghyssyz tehnika» arqyly әlemdik naryqta jeniske jetti. Qazir Japoniya әlemde jalpy ishki ónim jóninen ýshinshi oryngha shyqty. Búl kórsetkish boyynsha araldaghy elding aldynda AQSh pen Qytay ghana túr.
Al bizde she? Otandyq ghylymdy damytuda joghary shendi sheneunikterding kózqarasy qanday? Bizde Qazaqstandy qarqyndy damytugha arnalghan baghdarlama bar…
Áriyne, «bizde mynanday bar, mynanday bar» dep, ashyq jarqyn, maqtanyshpen kórsetuge әli erte bolar. Biraq júmys jasalynyp jatyr. Nәtiyje de jaman emes. Naqtylap aitar bolsaq, «IYnnovasiyalyq Qazaqstan» atty baghdarlamagha oray kóp shara jýzege asty. Atalghan baghdarlama ayasynda osydan birer jyl búryn jastar arasynda ghylymy júmystar men ónertapqysh júmysyna qatysty bayqau jýrgizilgeni belgili. Áriyne, nәtiyjesi kýtkendegiden de asyp týsti. Al bayqalghany, bizde daryndy jastar men ónertapqysh azamattar jeterlik eken. Bayqaugha baghyn synaugha 2 mynnnan asa jas qatysty.
Onyng ishinde oza shauyp jýlde alghandar bir tóbe. Naqty kórsetkishke jýginer bolsaq, 21 júmys jýldegerler qatarynan kórindi. Al birinshi oryngha ie bolghan eki júmysqa qarjylay syiaqy berildi.
Aytsa aitqanday, búl baghytta elde júmys maqsatty týrde jýrgizilip jatyr, alghashqy qadam da jasalynghanyn aita ketken jón.
Búl jóninde «Samúryq-Qazyna» qorynyng innovasiyalyq sayasat jónindegi departamentining jetekshisi Ghalym Ámireev bylay deydi:
- Biylghy jyly «Samúryq- Qazyna» qory enshiles kәsiporyndarynyng súranysyna say qyzmet ettik. Búl orayda biz óndirisshilerdi iske qostyq. Shyndyghynda, kez kelgen kompaniyada sheshimin qajet etip otyrghan problemalar men tehnologiyalyq qiyndyqtar bar. Sondyqtan kóp jaghdayda últtyq kompaniyanyng konstruktorlary tehnologiyalyq jaghdaydy ózderinshe sheshuge tyrysady. Al ónertapqyshtar arasyndaghy bayqau osynday kýrmeui qiyn mәseleni sheshuge mýmkindik jasaydy. Barlyq jasalghan júmystar sarapshylardyng ong baghasyn alsa, onda óndiriste qoldanylady. Múnday jaghdayda kompaniya ónertapqyshtarmen yntymaqtastyqqa shyghady da, sarapshylardyng jaghymdy pikirin alghan jaghdayda, tehnologiya qarjylandyrylady. Arnayy grant bólinedi. Qazirding ózinde quatpen qamtamasyz etu, balama energetika, múnay-gaz salasyna qatysty qyzyqty jobalar qarastyrylu ýstinde. Barlyghyn qosqanda 150 ótinish berildi.
Rasynda da, qazir otandyq óndiristi damytugha baylanysty otandyq ghalymdardyng júmysyn óndiriske endiru ýshin jaqsy, tiyimdi tetik jasalynyp qoydy. Ol ýshin óndirisshi nemese kәsipker Innovasiyalyq ortalyqtyng saytyna kirip, qanday da bir kәsiporyn tehnologiyanyng tetigine múqtaj bolyp otyrsa, onda ónertapqysh olardyng basshylarymen tikeley baylanysqa shyghyp, óz júmysyn kórsete alady. Osynday jýie arqyly ónertapqysh pen óndiris jәne aqyrghy tútynushygha deyingi naryqtyng ózindik ýlgileri qalyptasady.
Al bizde aqyldy bastar bar. Tek olardyng júmysyn memleket tarapynan qarjylandyryp, kómektesip otyrsa, otandyq ghylym sonda ghana órge basady. Kezinde bazbireuler sekildi, Batysqa ketip qalmay, bazarda radionyng әrtýrli bólshekterin satyp kýn kórip jýrgenderdi ómirden kezdestiruge bolady. Tehnika ghylymynyng kandidaty Vadim Georgiyevich Nekrasovty qyzmettik baspaldaq ta, aqsha da qyzyqtyrghan emes. Onyng ómir boyghy sýiikti isi – ónertapqyshtyq.
Bayqaugha Vadim qatty otynnyng gazifikasiyasy iydeyasyn úsynghan edi. IYdeya boyynsha siyr tezegi biogazgha ainalady, sonan song «jaghymdy iyisti» metan arqyly auyldyq jerdegi ýidi jylytady. Eldi mekende aimaqta siyr tezegi kóp ekeni auyl túrghyndaryna mәlim emes pe? Olay bolsa, nege búl «jaqsylyqty» kәdege jaratpasqa?!.
Al bizdegi «menmin» dep jýrgen keybireuler qazir әlemdik medisinada qoldanylyp jýrgen tomograftyng Qazaqstanda jasalynghanyn bile me eken? Eng alghash tomograf Qazaqstanda qúbyrlardaghy aqaudyng qay jerde ekenin bilu ýshin qoldanylghan. Al múny medisinagha paydalanugha engizgen adam aqyrynda Nobeli syilyghyna úsynyldy.
Al múnday Nobeli syilyghyna layyqty innovasiyalyq óner Qazaqstanda bireu emes, ongha jetedi desek, qatelespeymiz. Qazir elde ghylymy oidy damytu men tehnologiyalyq jetildiruge arnalghan barlyq mýmkindikter jasalynyp jatyr. Qazaqstan óndirisin órge shygharar, innovasiyalyq kóshbasshy elder qataryna qosatyn ghylymiy-tehnikalyq júmystar jeterlik. Bir ghana mysal…
Qonaev atyndaghy tau-ken isi instituty mamandarynyng oilap tapqan perforator aspaby da qyzghylyqty. Atalmysh qúrylghy beton qabyrghalardy tesip, әri kez kelgen kómirdi jaryp ótedi. Búl qúrylghy óndiriske ense, búghan deyingi qúrylghylardan әldeqayda sapaly bolmaq. Sebebi búl perferatordy búghan deyingi qúrylghylarmen salystyrsaq, basymdyq jana qúrylymda ekenin birden bayqaugha bolady. Perforator tas ýgitetin balghalarmen salystyrghanda әldeqayda tiyimdi qúral. Institut mamandarynyng optikalyq kompiuter turaly oiy da nazar audararlyq. Optikalyq kompiuter qoldanysqa ense, qazirgi noutbukter men kompiuterlerding naryqtaghy súranysy birshama tómendeydi. Sebebi olar optikalyq kompiuterlermen bәsekege týse almas edi. Bir quantarlyghy, múnyng bәri ózimizdin, qazaqstandyq tól ónimder…
Taghy mysal, otandyq ghalymdar oilap shygharghan jel agregaty sheteldik qúrylghylardy jolda qaldyrady desek, artyq aitqandyq emes.
Sheteldik jel qúrylghylarynda ýshjaqty jeldetkish ornatylghan. Generator iske qosylghanda tok qosylady. Alayda jelding baghyty ózgerse, vint toqtap qalady. Al alay-dýley boran soghylsa, baghana basyndaghy jeldetkish isten shyghuy yqtimal.
Tehnika ghylymynyng doktory Nikolay Sәduaqasúly Buktukov (surette) búl turaly bylay deydi:
«Sheteldik qúrylghymen salystyrghanda, bizding jel agregaty eki ese arzan, biraq eki ese artyq júmys isteydi. Sheteldik jel quat stansalary sekundyna 3-20 metr jelding jyldamdyghynda istese, eger jel odan ary kýsheyse, olardy toqtatu qajet. Eger toqtatylmasa, isten shyghady. Al bizding qúrylghylar sekundyna 70 metr jyldamdyqpen jel túryp, dauyl bolsa da, sheksiz uaqytqa deyin sapaly qalypta júmysyn jalghastyra beredi. Sheteldik qúrylghy arnayy zauyttarda jasalady, al otandyq jel agregatyn mektep sheberhanasynda qúrastyryp shygharugha bolady.
Ókinishke qaray, bir maqalada qazaqstandyq ónertapqyshtar turaly týgel tizip shyghu mýmkin emes.
Akademik Petr Haritonovtyng (surette) aituyna qaraghanda, qazirgi tanda óndiristik ýlgiler, jana qúrylghy oilap tabu azdyq etedi. Ony naryqqa satu kerek. Al múnymen bizde eshkim ainalyspaydy. Otandyq kәsipkerler men óndirisshiler shetelde paydalanyp qoyghan eski Batys tehnologiyalaryn paydalanu tiyimdi dep sanaydy.
Demek, búdan shyghatyn qorytyndy, memleket otandyq óndiriske janalyq engizetin qazaqstandyq ónertapqysh-ghalymdargha qatysty kózqarasyn ózgertu kerek. Mýmkin, janalyq engizilgen kәsiporyndardy salyq týrinen belgili bir uaqytqa deyin bosatu da kerek shyghar.
Onyng ýstine Qazaqstanda patentti tirkeu qiyn, onyng ýstine ózinning innovasiyalyq janalyqtaryndy engizetin kәsiporyndy tabu da onay emes. Niyet bar, biraq kóptegen burokratiyalyq kedergiler oghan mýmkindik bermeydi. Sondyqtan ónertapqyshqa da óz janalyghyn jýzege asyrugha jenildik beretin zannamalar jasau qajet shyghar. Qysqasha aitqanda, Qazaqstan damudyng jana dengeyine shyqsyn desek, elding aldynghy qatarly innovasiyalyq memleketke ainaluyn kózdesek, bizge birqatar kedergilerdi jenuge tura keledi.
Alayda búl salada alghashqy iygi, innovasiyalyq qadam jasalynyp jatyr. Soghan quanuymyz qajet.
Aytsa aitqanday, búl baghytta elde júmys maqsatty týrde jýrgizilip jatyr, alghashqy qadam da jasalynghanyn aita ketken jón.
Búl jóninde «Samúryq-Qazyna» qorynyng innovasiyalyq sayasat jónindegi departamentining jetekshisi Ghalym Ámireev bylay deydi:
- Biylghy jyly «Samúryq- Qazyna» qory enshiles kәsiporyndarynyng súranysyna say qyzmet ettik. Búl orayda biz óndirisshilerdi iske qostyq. Shyndyghynda, kez kelgen kompaniyada sheshimin qajet etip otyrghan problemalar men tehnologiyalyq qiyndyqtar bar. Sondyqtan kóp jaghdayda últtyq kompaniyanyng konstruktorlary tehnologiyalyq jaghdaydy ózderinshe sheshuge tyrysady. Al ónertapqyshtar arasyndaghy bayqau osynday kýrmeui qiyn mәseleni sheshuge mýmkindik jasaydy. Barlyq jasalghan júmystar sarapshylardyng ong baghasyn alsa, onda óndiriste qoldanylady. Múnday jaghdayda kompaniya ónertapqyshtarmen yntymaqtastyqqa shyghady da, sarapshylardyng jaghymdy pikirin alghan jaghdayda, tehnologiya qarjylandyrylady. Arnayy grant bólinedi. Qazirding ózinde quatpen qamtamasyz etu, balama energetika, múnay-gaz salasyna qatysty qyzyqty jobalar qarastyrylu ýstinde. Barlyghyn qosqanda 150 ótinish berildi.
Rasynda da, qazir otandyq óndiristi damytugha baylanysty otandyq ghalymdardyng júmysyn óndiriske endiru ýshin jaqsy, tiyimdi tetik jasalynyp qoydy. Ol ýshin óndirisshi nemese kәsipker Innovasiyalyq ortalyqtyng saytyna kirip, qanday da bir kәsiporyn tehnologiyanyng tetigine múqtaj bolyp otyrsa, onda ónertapqysh olardyng basshylarymen tikeley baylanysqa shyghyp, óz júmysyn kórsete alady. Osynday jýie arqyly ónertapqysh pen óndiris jәne aqyrghy tútynushygha deyingi naryqtyng ózindik ýlgileri qalyptasady.
Al bizde aqyldy bastar bar. Tek olardyng júmysyn memleket tarapynan qarjylandyryp, kómektesip otyrsa, otandyq ghylym sonda ghana órge basady. Kezinde bazbireuler sekildi, Batysqa ketip qalmay, bazarda radionyng әrtýrli bólshekterin satyp kýn kórip jýrgenderdi ómirden kezdestiruge bolady. Tehnika ghylymynyng kandidaty Vadim Georgiyevich Nekrasovty qyzmettik baspaldaq ta, aqsha da qyzyqtyrghan emes. Onyng ómir boyghy sýiikti isi – ónertapqyshtyq.
Bayqaugha Vadim qatty otynnyng gazifikasiyasy iydeyasyn úsynghan edi. IYdeya boyynsha siyr tezegi biogazgha ainalady, sonan song «jaghymdy iyisti» metan arqyly auyldyq jerdegi ýidi jylytady. Eldi mekende aimaqta siyr tezegi kóp ekeni auyl túrghyndaryna mәlim emes pe? Olay bolsa, nege búl «jaqsylyqty» kәdege jaratpasqa?!.
Al bizdegi «menmin» dep jýrgen keybireuler qazir әlemdik medisinada qoldanylyp jýrgen tomograftyng Qazaqstanda jasalynghanyn bile me eken? Eng alghash tomograf Qazaqstanda qúbyrlardaghy aqaudyng qay jerde ekenin bilu ýshin qoldanylghan. Al múny medisinagha paydalanugha engizgen adam aqyrynda Nobeli syilyghyna úsynyldy.
Al múnday Nobeli syilyghyna layyqty innovasiyalyq óner Qazaqstanda bireu emes, ongha jetedi desek, qatelespeymiz. Qazir elde ghylymy oidy damytu men tehnologiyalyq jetildiruge arnalghan barlyq mýmkindikter jasalynyp jatyr. Qazaqstan óndirisin órge shygharar, innovasiyalyq kóshbasshy elder qataryna qosatyn ghylymiy-tehnikalyq júmystar jeterlik. Bir ghana mysal…
Qonaev atyndaghy tau-ken isi instituty mamandarynyng oilap tapqan perforator aspaby da qyzghylyqty. Atalmysh qúrylghy beton qabyrghalardy tesip, әri kez kelgen kómirdi jaryp ótedi. Búl qúrylghy óndiriske ense, búghan deyingi qúrylghylardan әldeqayda sapaly bolmaq. Sebebi búl perferatordy búghan deyingi qúrylghylarmen salystyrsaq, basymdyq jana qúrylymda ekenin birden bayqaugha bolady. Perforator tas ýgitetin balghalarmen salystyrghanda әldeqayda tiyimdi qúral. Institut mamandarynyng optikalyq kompiuter turaly oiy da nazar audararlyq. Optikalyq kompiuter qoldanysqa ense, qazirgi noutbukter men kompiuterlerding naryqtaghy súranysy birshama tómendeydi. Sebebi olar optikalyq kompiuterlermen bәsekege týse almas edi. Bir quantarlyghy, múnyng bәri ózimizdin, qazaqstandyq tól ónimder…
Taghy mysal, otandyq ghalymdar oilap shygharghan jel agregaty sheteldik qúrylghylardy jolda qaldyrady desek, artyq aitqandyq emes.
Sheteldik jel qúrylghylarynda ýshjaqty jeldetkish ornatylghan. Generator iske qosylghanda tok qosylady. Alayda jelding baghyty ózgerse, vint toqtap qalady. Al alay-dýley boran soghylsa, baghana basyndaghy jeldetkish isten shyghuy yqtimal.
Tehnika ghylymynyng doktory Nikolay Sәduaqasúly Buktukov (surette) búl turaly bylay deydi:
«Sheteldik qúrylghymen salystyrghanda, bizding jel agregaty eki ese arzan, biraq eki ese artyq júmys isteydi. Sheteldik jel quat stansalary sekundyna 3-20 metr jelding jyldamdyghynda istese, eger jel odan ary kýsheyse, olardy toqtatu qajet. Eger toqtatylmasa, isten shyghady. Al bizding qúrylghylar sekundyna 70 metr jyldamdyqpen jel túryp, dauyl bolsa da, sheksiz uaqytqa deyin sapaly qalypta júmysyn jalghastyra beredi. Sheteldik qúrylghy arnayy zauyttarda jasalady, al otandyq jel agregatyn mektep sheberhanasynda qúrastyryp shygharugha bolady.
Ókinishke qaray, bir maqalada qazaqstandyq ónertapqyshtar turaly týgel tizip shyghu mýmkin emes.
Akademik Petr Haritonovtyng (surette) aituyna qaraghanda, qazirgi tanda óndiristik ýlgiler, jana qúrylghy oilap tabu azdyq etedi. Ony naryqqa satu kerek. Al múnymen bizde eshkim ainalyspaydy. Otandyq kәsipkerler men óndirisshiler shetelde paydalanyp qoyghan eski Batys tehnologiyalaryn paydalanu tiyimdi dep sanaydy.
Demek, búdan shyghatyn qorytyndy, memleket otandyq óndiriske janalyq engizetin qazaqstandyq ónertapqysh-ghalymdargha qatysty kózqarasyn ózgertu kerek. Mýmkin, janalyq engizilgen kәsiporyndardy salyq týrinen belgili bir uaqytqa deyin bosatu da kerek shyghar.
Onyng ýstine Qazaqstanda patentti tirkeu qiyn, onyng ýstine ózinning innovasiyalyq janalyqtaryndy engizetin kәsiporyndy tabu da onay emes. Niyet bar, biraq kóptegen burokratiyalyq kedergiler oghan mýmkindik bermeydi. Sondyqtan ónertapqyshqa da óz janalyghyn jýzege asyrugha jenildik beretin zannamalar jasau qajet shyghar. Qysqasha aitqanda, Qazaqstan damudyng jana dengeyine shyqsyn desek, elding aldynghy qatarly innovasiyalyq memleketke ainaluyn kózdesek, bizge birqatar kedergilerdi jenuge tura keledi.
Alayda búl salada alghashqy iygi, innovasiyalyq qadam jasalynyp jatyr. Soghan quanuymyz qajet.
Berik BEYSENЏLY
aikyn.kz