(hikayat)

«Adam – siz oilaghanday sonshalyqty júmbaq emes...»

Voliter, fransuz oishyly.

I

Bir keshte búl auylda alqyn-júlqyn jiyn boldy da,  1932 jyly qúrylghan újymshar tarap tyndy. Auyl júrty әdette qúlqyn sәriden oyanyp, kýndelikti tirligine qúlshyna kirisetin. Al újymshar taraghan kýnning erteninde mal jamyrau bylay túrsyn, it ekesh it te ýrmey qaldy. Auyl ýnsiz, auyl jym-jyrt. Qashanghy qiyn júmystan qaljyrap sharshaghanyn, әl-dәrmeni tausylyp, tityqtap bitkenin jana sezingendey auyldyng kәri-jasy tegis jambastap jatyp aldy da, sharua adamynyng әlekedey jalanghan búrynghy soqa-saymany tattanyp, shirip, kýlge ainala bastady. Auyldyng sondaghy halin kózimen kórgen audandyq gazetting tilshisi: «Redaktordyng tapsyrmasymen baryp, jer betinen joghalyp ketken әlgi eldi mekendi qalyng quraydyng arasynan әreng taptym. Aynalasyn shymqay shyrmauyq baylaghan auyl túrghyndary «quray-djungliydin» ishin kezip, kýneltip jýr eken», – dep qoyyn dәpterine týrtip qoydy.

Tilshining maqalasy gazette jaryq kórisimen audan әkimi atqosshylaryn ertip qúiyndatyp jolgha shyqqan. Ákim, obaly neshik, isker әkim edi. Orta boyly. Dembelshe. Dóngelek jýzdi. Kózderi de dóp-dóngelek. Mólt qara shashynyng manday túsyna bir shókim aq qonghan. «Qap-qara týnde, qap-qara kólding betinde jalghyz aqqu jýzip bara jatady ghoy. Sizding myna aq shashynyzdy aitamyn da, tap sol aqqudy keltiredi kózime» deushi edi әkimning qasynan bir eli qalmay egilip sóileytin, eptep óleng jazatyn auylsharuashylyghy basqarmasynyng bastyghy. Múnday sózdi estigende әkimining betine әntek qyzyl jýgirip: «Ói, deysin-au sen de!» – deytin jymyndap. Ákim jolgha basqarmasyn da ala shyqqan. Kókeyine týigen oiy, berik baylamy bar.

– Osy sen basqarmany qansha jyldan beri basqarasyn? – dep súrady әkim joldaghy úzaq ýnsizdikten keyin.

– Shiyrek ghasyrdan beri...

Basqarma bastyghy osyny aituyn aitqanymen ishi jiydip sala berdi: «Asyra siltep, artyq ketip qalghan joqpyn ba? Búnym: «Senen enbek ystajym artyq, tәjiriybem mol» degendi bildirui mýmkin-au...».

– Shiyrek ghasyr bolghanymen, sizding kórgenning birin kórip, siz jetkenning birine jetken joqpyz. Shirkin, myna sizder ghoy jana basshy, isker jetekshi. Isting kózin tauyp ketesizder. Óziniz aitpaqshy: sheshilmeytin mәsele joq, – dep  basqarama bastyghy aidalagha laghyp sóiley bastap edi, әkim jótkirinip, qaqyrynyp ezbe nemeni әreng toqtatty.

– Vot, – dedi sodan son, – vot, dúrys aitasyn: sheshilmeytin mәsele joq. Biz osy bet alysymyzda aldymyzdaghy auyldyng mәselesin sheshu ýshin bara jatyrmyz. Qysqasy, seni sol auylgha basshy etip taghayyndaymyn.

– Oibay-ay, – dedi basqarama bastyghy jalanash bóksesin qyp-qyzyl shoqqa  qaryp alghanday bezektep, – oibay-ay, әkim myrza-ou, qúrdymgha qúlap, qúryp  bitken auylgha meni basshy qylyp qaytesiz? Qinap qaytesiz men sorlyny? Odan da qalqayyp qasynyzda, yqtap yghynyzda jýre bersem etti.

– Áy! – Ákimning dauysy ashy shyqty. – Esinnen sәtke shygharma, men әkimdik qúryp túrghan audanda qúrdymgha ketip, qúryp bitken auyl degen bolmaydy! Onyng ýstine men saghan kәmil sengendikten, әriptes, kollega.., mine, kórding be, terezesi teng kollega dep bilgendikten, sol auyldyng taghdyryn sening qolyna ústatayyn dep baylam jasadym ghoy.

– Shamnyng jaryghyna úmtylghan kózssiz kóbelektey janynyzda sharq úryp baqqan kezimde boyynyzgha shaq kórmegen ediniz, endi qaydan terezemiz teng bolsyn? «Ket, joghal, batyr qarandy!» desenizshi turasy.

Basqarmanyng osylay janyghyp ketetini bar-dy. Qaydaghy sózdi tauyp, qazymyrlanyp, ol az deseniz, onashada kózining jasyn kóldetip te jiberetin. Kollegalary basqarmany «Kley» deytin. Syrtynan, әriyne. «Jelim». Ákimge jelimshe jabysady. «Jelim basqarma» bir úlyq jiynda әkimning bet-auyzyn tilimen «tegistep» shyqqanyn  dýiim júrt kórgen. Sondyqtan onyng qazirgi haline kimning de bolsa jany ashityn edi.

II

Rasynda, basqarmagha obal-aq. Ákesi sonou jyldary sart-sauanmen jalghasyp, kolhozgha esek әkelip baqqan. Esekteri qiyn-qystau zamanda eren kýsh shygharyp, ata-kýlikting ornyn basyp, enkeyip shókken enireuli elge es qatqan kórinedi. Sonysyn sol zamandarda júrt eskerip aita jýretin. Keyin úmytty. Úmytqanda... әkesi men әkesi kolhozgha jersindirgen esekterding esil enbegin úmytty da, qúrdastary búny keleke-mazaq qylyp kýletin әdet tapty.

«Ey, esek baqqan shaldyng qodyghy».

Endi, búdan artyq qanday qorlyq, qanday mazaq kerek esi týzik adamgha? «Esek baqqan...». Odan da «Shoshqa baqqannyng torayy» deseshi. Shoshqa asyraghan orystarmen tamyr bolyp, shoshqa baqqan qazaqtar ozdy zamanynda. Úl-qyzyna oryssha til ýiretti, orys oquyna berdi, orys qalalaryna jóneltti. Shoshqanyng – iyisi músylman shoshityn – «shoshqa» aty әspettelip «talpaq tanau» atandy. Sóitip, «talpaq tanaulardyn» zamany tudy. Eldi «talpaq tanaular» súrady. Al, esekting әlmisaqtan bergi eski aty, esek aty esh ózgermegendikten, oghan qatysty qyjyrtpa, qynyr sózderding qylshyghy da qisayghan joq.

Tipti, qaghyndy kelgir qara borbaylar tandaylary taqyldap mynanday bir taqpaq shygharyp aityp jýrdi:

Qodyq oinap tay-qúnanmen,

qúlyn bolyp esepke

tirkelgende,

es qalmady

ene atanghan esekte.     

Osylaysha qorlyq pen mazaqqa kónip, kónterli bola bastaghan bolashaq basqarma bastyghynyng auylyna týsi basqa, tili jat bir otbasy tútas ýielmenimen kóship keldi. Olardyng izin ala taghy sonday bir qauym at basyn irikkken. Ákesi әlgilerdi ýige әkelip, syilap,  qúraq úshyp qonaq qylatyn. Qonaqtardyng keskin-kelbeti de әr qily edi. Myna bireuining múryny qolaghashtay, qylysh múrt, kóz ayasy ken, ashu shaqyrghanday ainalasyna adyraya qaraydy. Ana bireuining úiysyp bitken saqaly omyrauyn jauyp, tayqy mandayynan keri serpilgen shashy jelkesin japqan. IYmek qanat, jinishke sym tútqaly júqa kózәinekting bauyn moynyna ilip, jýzdesken jannyng bәrine meyirimin tógip túrady. Qazaq bitkenning kóniline jaghyp, kezdesken jerde   «Sholom aleyhem» dep amandasady. Qaysybirining orsaq tisi opyryq betin jiyektey salghan auyz erninen shyghyp,  qazaq  búryn sondy jolyqtyrmaghan eki ayaqty adam balasynyng jana núsqasynday kórinedi.

Sol qonaqtar qazaq auylyna túraqty qonaq bolyp qaldy da, bizding keyipkerimiz olardyng ózi qúralpy balalarymen tez til tabysyp ketti. Auyldaghy bar bozókpeden búryn tabysty.

–       Kak tibya zabut? – deydi búl.

–       Noha.

–       A miniya zabut Algabay.

–       A kak tybaya imya?

–       Asher.

–       A miniya zabut Algabay.

–       Tiybe kak zabut?

–       Kiym.

-        Kiym? Ya – Algabay.

Dostary Alghabaydy «Alkha» dep atady. «Algha» degenderi.

–       «Bay» dzaman, – dedi Kim birde, – bay-kulak dzaman.

–       Sol batpaqqa batqyr «baydan» ózim de qútyla almay jýr edim, jaqsy boldy, – dedi Algha jýzinde alqyzyl alau oinap.

–       Meniki at taksy, – dedi Asher, – bahytty adam. Schastlivyy chelovek. Algha Asherge qyzygha qarady.

–       Seniki ishak taksy, – dedi sodan song Asher, – bizdiki payhambar ishak otyrgan. Ishak taksy.

Sol kýnnen bastap búl tórteuining júby jazylmady. Birge oinady, birge qyrgha shyqty, birge oigha týsti. Ýlkenderding tirligine birge qolghabys jasady. Keyde bir kórpeni jamylyp, qoyyndasyp birge úiyqtaytyn. Bir qazannan as ishti. Tórteuding dostyghy kolhoz belsendilerining kózine iligip, 1 may merekesinde atalyp ta  ótti.

–       Mine, jas dostar, jana dostar. Bala jýrek bal-bóbek dostar. Kolhozymyz osy balghyn dostardyng bolashaghymen núrly. Kolhozymyzdyng kóp últty kolhoz atanyp, barsha adamzat balasyna ýlgi bolarlyq ónegesin osy tórteuding ózara ainymas dostyghynan kórip tanyghandaymyz. Jasasyn bizding kolhozdaghy halyqtar dostyghy! Uraaa, joldastar, ura! – dep úran tastap jiberdi kolhoz tóraghasy sólkebay toly ónirin silkip. Aspan astyn kýnirentken uralar dostardy qatty tolqytty. Alghany, әsirese, tolqytty.

–       Tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi, – dedi osynday jiyndardan  qalmay, jarsózderde janyp sala beretin shaldardyng biri.

Tórteuding dostyghy auyldyng tóbelesqúmar, sotqar-sotanaqtarynyng desin basyp, tónirektegi bar balany bauray bastaghan. Tap sol kezde Algha dostaryna kәdimgi estiyar adamnyng aqylyn aitty:

–       Qazaq balalardy qatarymyzgha kóp qospayyq. Qossaq tandap qosayyq. Óitkeni, qazaq balasy tentek. Oiyn tәrtibin bilmeydi. Oiyn tәrtibine baghynbaydy. Úrys shygharady. Sosyn dostyghymyz ydyraydy.

–       Alkha dúrys aitat, – dedi Áshir atalyp ýlgergen Asher birtýli qúbyla kýlip, – bizdiki baldar onday jaman baldarmen oinamaydy.

Áshirdi Kim әdetinshe qostay jóneldi. Noqtaly búqaday manayyna sýzile qaraytyn dóng múryn Noha da keliskendey bas iyzegen. Sóitip, búlar ózderining internasional dostyghyn búzyp almau ýshin búzaqylardan aulaq jýrudi jón sanap, jasy kishi әri kil momyn balalardy jandaryna jiyp aldy. Osy kezde-au shamasy, keleke-mazaq etip kýletin siyqsyz qara siraqtargha Algha mýlde basqa ortadan kelgen jat, bóten bala siyaqty kórine bastaghan. Jýris-túrysy da, sóilegen sózi de, kiyim kiyisi de ózgelik tanytyp Algha qasqayyp algha shyqty.  «Oqu ozaty – Algha», «Ýlgili pioner – Algha», «Jalyndy komsomoles – Algha».  Alghanyng ainalasy Adam Ata Haua Ananyng úrqynan jaralghan úrpaqqa tolyp, bayaghy ózin «kók esekke teris minigizgenderden» aidyny asa berdi. Qabyrghasy qataya auylynan alys qiyangha shyrqap, ata-babasy ayaq baspaghan jerding bir qiyr shetine ketip júmys istegen jalyndy jas komsomol qoly qalt etkende tor kóz dәpterding betin toltyryp kýndelik jazatyn.

«Men Algha Qamysbayúly (qayran qaranghy, nadan qazaq-ay, basqa at qúryp qalghanday adamgha qaydaghy shóp-shóngening atyn qoyghanyn qaramaysyz ba?) óz ortamdy, ómirdegi ornymdy tili basqa bolghanymen, tilegi bir, týri basqa bolghanymen, jýregi bir últtar arasynan taptym. Bizding feodaldyq orta ghasyrlar dәuirinde qalghan elimizge jana zamannyng jaryq sәulesi jetpegende, menireu auylgha Asher, Kim siyaqty jas jetkinshekter kelip, maghan dostyq qoldaryn úsynbaghanda, men beybaq sol qaranghy týnekti mәngilik meken etip qalyp qoyar edim. Dostarym mening kózimdi ashty. Adamzat balasyn sýngge úmtyldyrdy.   Al qazaqta adam balasyna degen bauyrmaldyq niyet joq. Bolmaytyn sebebi: qazaq ómirinde qazaqtan basqany kórmegen. Qazaqtan basqamen til qatyspaghan. Barys-kelis jasamaghan. Men búnday ortany jek kóremin».

–       Jek kóruing oryndy, – deytin oghan alys qiyrdan tabylghan jan qimas  jana dostary. Sol dostardyng ishinde ómirden kórgen týigeni mol, aqylgha kenen, alymdy jigit Agashkinning nasihatyn Alghabay kóp tyndaushy edi. Agashkin – tam-túmdap filosofiyamen shúghyldanghan, tórtkýl dýnie júrtynyng ótken-ketkenin kózinen tizip ótkergendey órekpip sóileytin qyzyl belsendining ózi edi.

–       Ýlken tarihty ýlken halyqtar jasaydy. Al, sening halqynnyn, Algashka, ókinishke qaray, japyraqtyng jarymynday qaghazgha jazylghan tarihy joq. Demek, eshqanday tariyhqa qatysy joq, – deytúghyn Agashkin búghan mýsirkey qarap.

–       Biz, filosoftar, túrpayy ómir sýrip kelgen halyqtardyng tirshiligin  qoghamdyq formasiyalar túrghysynan qarastyramyz. Qoghamdyq formasiyalar túrghysynan qarastyrsaq, sening halqyna feodaldyq orta ghasyrlar dәuirinen ghana shetpúshpaqtap oryn tiyedi eken. Onyng ózi kýmәndi me deymin. Óitkeni, sendermen kórshi elder qyshlaqtar salghan, saman ýilerde túrghan, egin ekken, jer jyrtqan. Din ústanghan. Al senderden búnyng birin kórmeymiz. Sondyqtan men feodaldyq artta qalghan qoghamnyng ózin sol zamandaghy halyqtardyng oi-sanasyna, ómir sýrgen ortasyna qaray jikteu kerek dep úsynys aitamyn.

–       IYә, búl – shyndyq. Jigitim, mening sózim sizding kónilinizge qatty tiyse de, sizge tek shyndyqpen, aqiqy shyndyqpen ómir sýruge tura keledi, – deushi edi  Agashkin sózining toq eterinde.

Dilmarsyp sóilegende «sennen» «sizge» kóship, oqymysty intelliygentting keypine enip sarnay jóneletin Agashkin Alghany tang qaldyrudan әste jalyqqan emes.

–       Siz, dostym, әkem esek baqqan dep namystanasyz. Búnynyz qate. Áste  qate, kógershinim. Esek – adal enbekting january. At – mine, naghyz onbaghan hayuan. Saytan alghyr, ony qolgha ýiretuding ózi qanday azap edi?.. Meyli, qolgha ýirettiniz delik. Sodan song ony pishu kerek, әtektep, aqtap tastau  kerek. Áytpese,.. qany basyna shauyp qozghan sәtinde ol saytan azynap kep ózinizge artylady. Bizding marjalar... ә, ol basqa әngime.

Qazaqtyng sory bolghan ghoy at. Sizding babalarynyz ony úqpaghan. Jalyn jel taraghan jylqygha jalanash jaydaq qarghyp mingen de, jele jortyp jýre  bergen. Qazaqtyng jer betinen qonys teuip, túraqtamauyna, qadirli dosym, bile bilseniz at kinәli. At belinde otyryp jelikken qazaqtar uaqytty esepke almay kenistikte adasyp ketken. Al, esek... esek januar mityng jýrisimen iyesin úshy-qiyrsyz oigha saldy. Oy oilatty. Adamzattyng jýgin arqasyna tanyp alyp ghasyrlardan ghasyrlargha ayandap óte berdi. Qúrdymnan da jol tapty. Myna bir tәmsildi bilesiz be, qymbattym?

Suy tartylyp, tabany qúrghap qalghan eski bir qúdyqtyng basynda iytinip kәri, laqsa esek túrady. IYesi, sirә, jaqsylyqty bilmeytin qayyrsyz neme bolsa kerek, «osy esegim dinkelep bitti ghoy, qúdyqqa qúlatyp, qútylayyn» deydi de, bayqús salpanqúlaqty týpsiz terenge iyterip jiberdi. Sóitedi de, qúdyqtyng auzynan topyraqty ýiip tastay beredi. Kezegimen kesekti de atady. Endigi bastyrylyp, topyraqqa kómilip, ólip tynghan shyghar dep, demin basyp otyra ketse, esegi qúlaghy edireyip qúdyqtan shyghyp kele jatyr deydi. Bú qalay bolghany dep qarasa, esti januar, egesining laqtyrghan topyraghy men kesegin bauyryna alyp taptay beripti, taptay beripti. Taptap-taptap talpynyp joghary órley beripti. Sóitip, qúdyq-qúrdymnan ytqyp bir-aq shyqan. Siz de, minekey, talpynyp, talaptanyp, óz qatarynyzdan ozyp, algha basyp kelesiz. Sondyqtan, kógershinim, esek turaly halqynyzdyng qaranghy oiynan ada-kýde arylynyz. Arylynyz deymin sizge, ótinemin.

Kól-kósir sózden auzy qúrghamaytyn Agashkindi baraktaghy bauyrlar ras-ótirigi belgisiz qoshtay jónelgen. Tek noghay Zúnqarnayyn ghana: «Ay, qahar soqqyr, hauarysh!» dep qabaghyn teriske salushy edi...

III

Búl shamada Alghagha bәribir edi. Agashkinning auzynan jylqy men esek shaghylysyp, ortasynan qaqshandap qashyr tughanyn, qala berdi, búnyng baytaq ólkesinde budandastyru jolymen kýzgi bidaydyng 20, jazghy bidaydyng 30 týri ónip, túqym bergenin estigende de «E-e» dep qoya salghan. Alghabaydy airan-asyr etken әkesinen kelgen hat boldy. Ómirinde sauat ashyp, sanlauyna jaryq týspegen adam hatty, әriyne, auyl-ýiding ainalasyndaghy bireuge aityp otyryp jazdyrghany anyq. Apyr-ay, sonda da jalbyr túmaq jaman shal qaghaz betinde tildesudi qaydan bilgen desenshi... Qoytory qojyr tilde jazylghan hat:

«Altynnan ardaqty, kýmisten salmaqty jannan artyq kóretin balamyz Alghabay! Alysta, densaulyqtyng arqasynda teng qúrbysymen oinap-kýlip jýr me eken, – dep bastalypty. «Jýrmiz, amanbyz» dedi Algha әkesining jalbandap hal súraghanyna yzalanghanday shekesi tyrysyp. – Sadaghang ketip, sarylaghyng bolyp óleyin... shesheng saghynyp kýnde syqsyndap jylaydy. Habaryndy ýzip ketkening qalay, jaryghym-ou. Osydan ýsh jyl búryn jazghan hatyndy kәri syghyr sandyghyna salyp saqtap jýr eken. Sonda kórsetilgen әdirispen ózine saghynyshty hat joldap otyrmyz. Hat qolyna tiyse, tiydi dep jauap jaz. Maqúl ma?

Áy, Alghajan-ay, ata- babang ayaq baspaghan alys qiyrgha seni qay Qúday aidap әketti... bilmeymin... osy ózimizding auylda-aq, assa, audanda bir qyzmetke ilinip kóz aldymyzda jýretin balasyng ghoy. Ózindey elding balasy qatyn alyp, qara órbitip, әke-sheshesining qolyn ystyq sugha salyp otyr. Sening de ýige bir shýike basty jetelep kelip: «Kóke, apa, mine, mynau – kelinderin» deytin uaqytyng bolghan joq pa? – «Auyldan kelin dәme etpey-aq qoyyndar» dep súraqqa ishtey kýbirlep jauap qayyrghan Algha әripteri arbighan, aibaq-saybaq joldargha ary qaray ýnildi. – Áy, Alghajan, aldaghy jaqtaghy júmysyng bitse, endi, shyraghym, elge oral. Kóp emessin, jalghyzsyn, jalghyzdyghyndy oila. Men atadan jalghyz em, sen de әkeden jalqy kele jatyrsyn. Qu jalghyz, bile bilsen, osy jýrgende qu janymyzdy shýberekke týiip, bir sening amandyghyng men tileuindi tilep qana otyrmyz. Aqylyng bar bala eding ghoy... Auylgha qayt! Qasymyzda bol! Jaman aitpay, jaqsy joq. Alda-jalda men, ya shesheng ekeumizding birimiz qisaya qalsaq, topyraq salugha ýlgere almay qalasyng sorlaghanda. Dos kýledi, dúshpan tabalaydy. Dos-dúshpannyng tabasyna qaldyrma bizdi, qúlynym.

Endi bizden amandyq bil. Amandyq bilmek bolsan, eptep-septep, bireuden ilgeri, bireuden keyin ómir sýrip jatyrmyz. Sheshenning qynqyl-synqyly sol bayaghy qynqyl-synqyl. Basynyng saqinasy ústaydy, auyz jappay jóteledi, qoydyng mayyn ishse, jóteli basylady, әiteuir. Mening auruda kәri joldasym belim ghoy... Belim shoyrylyp qala beredi, sonda da jaghalasyp elden qalmaymyz. Elden ainalayyn! El ishi bereke ghoy... búrynghy enbegimning bәrin eskerip jatyr. Kәzir jaman әkendi kolhoz qúrylysshysy dep jinalystyng tórine otyrghyzady. Rahmet. Qoldaghy iri qara mal men úsaq jandyqty kolhoz jem shóppen qamtyp túr. Jalghyz úly alysta dep, bizdi kolhoz qamqorlyghyna alghan. Otyn-suymyzgha deyin jetkizip beredi ainalayyndar.

Ózinning qatar-qúrbyng soqtalday jigit bolghan. Shetinen bir ónkey jaqsy baldar. Aldymyzdan qiya basyp ótpeydi, syilap túrady. Seni súraydy, saghynyp jýrmiz, auylgha kelse ghoy qapsyra qúshaqtar edik deydi. Solardyng kómek jәrdemi kóp tiide, biraq әlgi Áshir, Giym, Noqa deytin dostaryng kórinbeydi. Áy, biraq, kolhozymyz qazir irilenip ketti ghoy. Júmys kóp. Sharua kóp. Sol kóp sharuadan shaldyghyp, qoldary tiymey jýrgen shyghar. Aman bolsyn bәri.

Pәli! Árdenening basyn shalyp otyryp әngimening zoryn úmytyp barady ekenmin. Ózing asyr salyp ósken ýy әbden eskirip, tozyp, irgesinen su jýgirip, berekemiz ketip jýr edi. Kolhoz dagharaday ýy salyp berdi. Synghyrlap túr-au, shirkin, synghyrlap túr. Ózining qújynaghan bólmesi kóp. Sol kóp bólmeni aralap jýrip-aq, shesheng bayqús ayaghynan boldyryp, sharshap qúlaydy. Alghajan ýilenip, sonyng qúlyndary osy bólmelerde qúldyrandap shauyp jýrse ghoy dep aryz-armanyn aityp, ahilep- uhilep otyrghany kýnde. Bizge bir bólme jetedi eken, shesheng ekeumiz sonda jatamyz. Sol bólmede as-suymyzdy ishemiz. Kolhoz bastyqqa: «Ói, myna ýiing ne, bizge tym ýlken ghoy» desek, «oy, aqsaqal, sizding kolhozgha sinirgen enbeginizding qasynda bú ne, tәiiri?!» deydi. Kolhoz bastyq – Qúdaygha qaraghan bala. Ótkende bir jiynda mening soghys jyldary auylgha esek әkelip jersindirgenimdi, esekterdi kolhozdyng júmysyna jekkenimdi erekshe atap ótti. «Aqsaqal-ay, sol kezde jylqy bitken soghysqa aidalyp, qara qúra birer ógizden ózge kýsh shygharatyn kýlik qalmaghanda, esek deytin erinbeytin januardy tapqanynyz qanday jaqsy bolghan?! Sol yrghyn esekting paydasyn «yqy-yqylap» әli kórip jýrmiz» dep arqamnan qaqqanda, el tegis qol soghyp jiberdi. Qazir el túrmysy dýzelgen. Búrynghy, songhy enbegindi elep-eskerip, darday qylyp aitqanda qaraday qysylasyn. Biz sony kәibir batyr atanayyq, keroy atanayyq dep jasady ghoy deysin! Jalghyz qolmen jantalasyp, el ash qalmasyn dedik. Bizdiki ashtyq pen soghystan aman qaludyng amaly edi. Sondaghy qareketimiz býgingilerge keremet kórinedi eken-e, meyli. – Sәlem hattyng sonyna jete almay, jipsiz baylanyp otyrghan Alghabay da osy arada airankózdenip: «E-e, meyli» dedi. Dedi de, esinedi. Jaghyn aiyra jәne esinedi. Sosyn hatqa qayyra kóz salghan. – Enbekti aitasyn, bú kolhoz osy kýni mening malqar aghayyndy, nemis, kәris, qarashay, joyyt tuysqandy ýige әkelip panalatqanymdy, tórimnen oryn bergenimdi, barymdy auzyna tosqanymdy bóstirip aityp, bóstegimdi qalyndatyp-aq jatyr. Tәiir-ay, jadap-jýdep, aryp-ashyp jol azabyn kórgen, mehnat tartqan mýsәpir pende balasyna jany ashymaytyn qazaq bola ma?! Men de sol qazaqtyng biri edim ghoy. Ata-baba jolymen joralghymdy jasadym, basqa ejtene istegen joqpyn. Bizdiki ne, әmbesi, qol qysqa... bayaghy atam qazaqtyng zamany bolsa, tu bie soyyp múnday qarip-qasirlerding ishin maylar edi. Osy kýngi júrt qyzyq: selt etken bir is jasasang tang tamasha qalady da jýredi.

Bizding әngime osy, jaryghym, al endi habaryndy ýzbe, hat jaz. Saghyna, zarygha, sarghayyp kýtip jýrgenimizdi úmytpa. Álde úmyttyng ba? Ortamnan ozdym dep, shalghay kettim dep, endi maghan shal-kempirding keregi joq dep shalqyp jýrsing be?! Áy, tumay tua shókkir, ondayyng bolsa ait, aitqanda ashyp ait! Ashyp jazyp jiber bizge. – Shaldyng jay sóilep otyryp shalqasynan týsetin shahar minezin dәl osy joldardan tanyp, «kәri jynyng ústay qaldy ma?» dep myrs etken Alghabay hatty jyldam oqyp bitiruge asyqty. – Osy sening qanyng nege qarayyp jýr?! Kimge ókpeleysin?! Myna men úzynda – óshi,  qysqada – kegi joq adammyn. Mening әkem de aghayyn-tuysynyng ortasynda jaynap jýrip ómirden ótti. Al, sen neme, nemenege bezerip, nemenege elden bezip jýrsin?! Algha, Algha degenge alqynba da, tasynba! Aruaq attap, shoqynyp ketseng de, aitayyn: sen orys bola almaysyn, bolmaysyng da! Bilding be! Bolsan, ózining qaryndas júrtyna qany qas bir nadan bolyp shyghasyn! Sendey qiyangha ketkenning qay qiyrdan shang bererin biz bilmeydi ghoy deysing be?! Biz bilemiz, bilgende bayaghynyng izimen jýrip otyryp bilemiz.

Bayaghyda jauynger eki el qazaq-qalmaq bir-birin shapqanda, pәlenbay batyrdyng úly, týglenbey tayshynyng múrageri bop keletin er baldardy óltirmey, bauyryna basyp, kiyimsheng bala etip alady eken. Bizding babamyz –Kóbik batyr. Osy bizding auyldaghynyng bәri sol Kóbik batyrdan taraymyz.  Kóbikten beri taratqanda ar jaghy alty, ber jaghy tórt-bes atadan kep qosyla beremiz. IYә, sol Kóbik babamyz birde jonghar-qalmaqtyng qalyng qolymen shayqasta jauyn jenip, dәregeyine tartylghan tútqyndardy eline aidap kele jatsa, aidarly bir úl kózine týse beripti. Ol zamanda batyrlar jaudyng aidarlysyn qúl qylyp, solqyldaghan myrzasyn tabangha salyp jýn qylyp, tek zipa boyly bәdendi súlu qyzy men qatynyn qúshady eken. Qatyn etip almasa, kýng qylyp bosaghasynda ústap, ayaq salyp, odan da bala sýigenderi bolghan eken. Sodan... sol bayaghy zamanda Kóbik babamyz tútqyndaryn kógendey tizip aidap kele jatsa, bir aidarly úl kózine qayta-qayta shalynypty. Álgining soyy bólek soqtaly erding balasy ekendigin bayqaghan batyr er qasyna qondyryp, aldyna alyp jýripti deydi. Balany aldyna alyp auylyna әkelgen son, qabaghynan qar qatyp, kirpiginen múz tonyp jýretin jautýsirgish serigi bar eken. Sonyng tarbiasyna berip, «mә, mynany asyrap baq ta, eseygen song qolyna qonyrauly nayza ústatyp, qalmaqqa qarsy sal» depti. Jau jaghynda, jau ishinde jýrip ósken úldan artyq dúshpannyng elge dúshpan bolmasyn sonda qazaq-qalmaq qapysyz bilgenge úqsaydy. Biraq olar eshqashan da batyr atanbaghan. Qazaq-qalmaq betteskende «jekpe-jek» dep ortagha atoylap shyghatyn erler bolady eken. Sol erlerge qoryqpay, qasqayyp shabatyn jalantós alghadaylar qolgha týsken balalardan jasaqtalypty. Ólse – sheyit, ólmese – bәrekeldi. «Qúldy bәrekeldi óltiredi» degen sóz sodan  qalghan. Óitkeni, alghaday bәribir ajal qúshady. Serti – sol.

Kóbik balany serigining qolyna tabystap, oghan Doyyr dep at qoyady. Doyyr bala jelkildep er jetedi, jigit bolady. Ákesi betinen qaqpay ósirgendikten, Doyyrdyng keyin qazan teber tentek aty shyghyp jýredi. Qoly qatty qaruly neme qúralaydy kózge atqan mergen de bolady. Ash qasqyrday jalaqtap tónireginen jau izdegen Doyyr tynysh jatqan qazaqtan jylqy alyp, qalmaq arasyna jalghyz tiyip, eki ortagha ala býlik salyp jýredi eken. Sonda júrt Doyyr doldanbasyn dep Qúdayyna qúrban shalyp otyrady eken. Doyyr doldansa, talay bas domalanyp saydyng tabanynda jatatyn kórinedi. Boyyn búla kýsh kernegen Doyyr aqyry az-kem uaqyt beybit ómir sýre qalghan qazaq-qalmaqty atqa qondyryp tynypty. Týnde ai, kýndiz kýn tútylyp jauynger eki júrt kýnirenip maydan qúrghanda qan tasyghan ózendey ókirip aqty deydi. Osy kezde tilegenin Tәniri bergen Doyyrekeng saq-saq kýlip, sauytyn jamylyp jaugha attanypty. Qazaq-qalmaq bir-birine qastasqan jau bolsa da, qapyda torgha qamalghan jaqsygha,  әulet basy qartqa, atadan jalghyz úlgha, el súraghan erge saugha beredi eken. Býgingi júrt onday mәrttikti qaydan bilsin! Býgingi júrtty aitamyz... sol zamannyng soyqany Doyyr da bilmeydi eken. Álde tarbiasynan ketken kemdik, әlde ózining dini qatty birdene... ol tegi jan balasyn ayaudy týisinbegen dýleyding ózi bolypty.

Kóbik batyr kýnderding kýninde Doyyr qalmaqtyng ýrpek bas balalaryn qúlama qúzdyng basyna alyp baryp kózderin oiyp tastap ketipti de, qargha-qúzghyngha jem etipti degendi estip tiksinedi. Keleside Doyyr qalmaqtyng jýkti qatyndarynyng qarnyn tilip, aqtarylghan sharananyng bәrin qyryq kýn qynsylatyp ash ústaghan búralqy itterine jegizipti degendi estip jany týrshigedi. Sóitkenshe Doyyr qalmaqtyng Múqyry deytin batyrynyng terisin tiridey sypyryp alypty degendi jәne estip Doyyrdy aldyna keltirip: «Ay, Doyyr! Sen qazaq-qalmaq estimegen jauyzdyq jasap jýrsin! O zamanda bú zaman qazaq balany ayausyz qyryp, batyrdy qorlap óltirip pe edi?! Sening mynauyng ne súmdyq?» – dep súraydy. Sonda Doyyr: «Batyr eke, sony ózim  de bilmeymin... qalmaq kórsem, kózim qarauytyp, es-aqylymnan airylyp qalamyn. Qalmaqtyng qany tartyp túrady», –  degen eken.

«Mynanday  qanypezer úrpaqty qazaq-qalmaq nәsili endi qaytyp kórmesin!» depti de, batyrsynyp elirip túrghan Doyyrdy Kóbik bahadýr basqa qylyshpen bir salyp óltiripti deydi búrynghylar. Kórding be, mine, óz eline jatbauyr bolyp ósken jannyng daghdyry qalay bolaryn?! Osyny úmytpa! Eline oral, auylgha qayt! Múnda da júmys bar, qaynaghan tirlik bar...».

«Kóksoqqan shal, – dedi Alghabay jan-jaghyna alaqtay  qarap, – kóiitip  otyrghan sózin qara... – Hatty búdan ary oqugha onyng dәti shydamady. –Qaranghylyq. Týley týzdegi týpsiz tupizm. Kór jerdi kóbik auyzdanyp kópsitkendi ghana biletin kórbilte keude kónirsigen kónesinen ozyp qayda barsyn?..».

Alghany qayghy qamady, qamyryqty oy basty. Torkóz dәpterine tolghana kep tóngende erni qaymyjyqtanyp til úshyna: «Elim-ay, seni qayteyin?» degen jalqy oram orala ketkeni. «Alghabay, osy sen aqynsyn-au, tegi?..». Qiyalynda Alghabay – aqyn. Qalyng elining zar tilegin jyrgha qosady. Nu soqyr túmannan jol tappay daghdarghan halqyna jón núsqap, jarqyrap atqan tannyng әnshi búlbúlynday sayraghan ýni sar dalanyng samalymen birge esilip, ataghy alysqa shyrqaydy. Aqyn halyqty eskilikting qúrsauynda ústaghan ertegilerden, jyn-perilerden azat eter asqaq oi, asyl sózder tógedi.

–       Qymbattym, bayqauymsha, sizde bir ózgeris bar, – dep til qatty oghan  birde Agashkiyn, – siz osy ghashyq emessiz be, kógershinim? Ghashyqtyq – ol bir  dert. Aytynyz, aqtarylynyz bizdey adal dosynyzgha. Bәlkim, septigimiz tiyip qalar?..

–       Men... men, – dep kýmiljidi Algha, – men, Mihail Sergeevich, óleng jazatyn bir qyzyq әdet taptym.

–       O, bravo, bravo, – dedi Agashkin shyn quanyp, – marhabat etiniz,  qymbattym, qay tilde jazasyz ólendi?

–       Ózimining bala kezdegi tilimde, Mihail Sergeevich.

–       Bәrekeldi, jón-jón, sóitiniz, so bala kezdegi tilinizde jazynyz. Orysshanyz da bylay әdemi, әitkenmende, jaryghym, siz bek jaqsy biluge tiyissiz, búl tilde, iyә, osy bir tendesi joq úly tilde úly Pushkiyn, úly Lermontov, Eseniyn, Mayakovskiyler jyrlaghan. Endi búlardan asyp birdene jazu, orys tilinde, ai, qaydam... Al sizdin  tilinizde, qara basqyr, jaghymnan janylyp otyrghanymdy qaramaysyz ba, sizding bozókpe kezde sóilegen tilinizde jazylugha tiyis poeziyanyng әli tili shyqpay jatyr. Kelisesiz be? Álde men qatelesip otyrmyn ba? Kýmәnsiz, mening qatelesuim әbden mýmkin.

–       Tap solay! «Qatelesuim әbden mýmkin» dep mýlәiimsime. Sen ýnemi qatelesesin. Óitkeni, týk bilmeysin. Seniki – sóz, qúr sóz, qúrghaq sóz.

–       Ei, juan shónke, men basqany bilmesem de, qaharly Ioan patshanyng noghaylardy  juasytyp qana qoymay jusatyp tastaghanyn jaqsy bilemin. Sonda da ego velichestvo – qaharly patsha aghzamgha ókpem qara qazanday. Qyryp salu kerek edi noghaylardy, túqym-túyaghynan júrnaq qaldyrmay jer betinen mýlde joyyp jiberui kerek edi, saytan!

–       Sidigin simirgen silimtik, seni osy onasha jerde kezdesse dep jýr edim.  Tәnirim tilegimdi berdi, qanyna bir toyayyn, qaharly Ioanym, jaqyndashy maghan. Al, sen, saryauyz, mynau ýlgi qylyp aitqan salpanqúlaqqa shynymen ainalyp ketpeseng búl aradan tayyp túr.

Sart ta súrt tóbeles. Ilkiden beri ilinisip qalyp jýretin eki dәu: Agashkin men qyrym-noghay Zúnqarnay qoyghylasty da ketti. Algha, әriyne, janúshyryp Agashkin jaghyna shyqqan. Agashkindi astynghy iyekten sileyte úrghan noqalay noghay búny da ayamady. Qúlaq shekeden qúldilay kep tiygen soqqydan múrttay úshyp jyghylghan-dy. Esin jyisa, úzyna boyy baraktyng ishi azan-qazan, aiqay shu, qyrghyn tóbeles. «Baraktaghy bauyrlar» atanghanymen alakózdenip jýretin alaqúiyn qauymnyng ishin kernep, asqynghan bәseke men óshpendilik jyn atyp, jinigip shygha kelgenge úqsaydy: kimdi kim úryp, kimmen kim jaghalasyp, jandasyp jatqany belgisiz. Býktetilip, súlap týskenderding býiirine tyghylyp býrisip alghan Alghabay múnday qalyng tóbelesti búryn-sondy kórmegenin oilap qúty qashqan. Temir soyyl, sym búrau, bolat shynjyr, selebe qanjar... ókirip, baqyrghan dauystar. Tóbeles әuelete atylghan myltyq ýni ýsh dýrkin estilgende baryp toqtaghan. Milisiya jasaghy qolgha týskenderdi qoraby dýnkiygen tor kózdi mashinagha toghyta berdi. Alghabay da solardyng qatarynda ketken. Aqyry alty aigha sozylghan tergeu tekseru men sot ýkimining sheshimi boyynsha eng jenil jazagha ilikken Alghabay auylyna qaytugha mәjbýr boldy. Estuinshe, Agashkin búny syrtynan qorghap baqqan kórinedi. «Algha –  bolashaghy kemel komsomol. Oghan kәmil senuge bolady. Ol әnsheyin qosaq arasynda ketip otyr. Áytpese, esh qylmysy joq», – depti Agashkiyn. Myng alghys Agashkin joldasqa. Rahmet Agashkinge!

IV

Auylyna oralghan Alghabay ainalasy alty-jeti jyldyng auanynda qalbiyp qalypqa týsti. Kóng qatsa qalybyna degen. Qalybyna týspey qayda barady? Ayaqtan shalyp attap bastyrmaytyn; «seniki jón» dep qoyyp sereytip týsiretin; qoldaghan bolyp otyryp qolqannan ókpe-jýregindi suyryp alyp, qaqtap jeytin; isindi kózinshe maqúldap, syrt ainala bergeninde kóten ishegine istik jýgirtip oinaytyn; ebindi tauyp eki oshaqqa bir kóseu etip júmsaytyn; arqadan qaghyp aldarqata túryp, ayaq-tabaghyndy aramday salatyn; óz boyynan eshkimdi asyrmaytyn eskilikti orta Alghabaydy sol alty-jeti jyldyng ainalasynda iylep-býktep, iyin әbden qandyryp, iyilip-býgilip túratyn ii júmsaq, iyini bos kógenbasty kópting biri etip alghan. Ómirinde qol artqan jetistigi: auylsharuashylyghy institutyn oqyp bitirdi, ýilendi, nәuetek qatynynan tórt-bes bala sýidi, soqalap jýrip әr qyzmetting basyn shaldy. Audan kóleminde auylsharushalyghy salasyn basqarghan sappastardyng biri atandy, songhy 20-25 jyl basqarmada qyzmet jasap keledi. Keyingi birer jyldaghy armany – әkimning orynbasaryna deyin jetip jyghylu edi. Bolmady. Endi, mine, basqarma bastyghynan da tómendep, qaydaghy bir auylgha kele jatyr. Búrynghy újymshar. Tarap ketken újymshar. Sonyng júmysyn janasha úiymdastyruy qajet.

...Basynda aq býrtik gýli bar «qús tanday» deytin qyrda shóp ósedi. Nu qara shashynyng manday túsyna barmaqtay aq qonghan әkimdi janama at qoyghysh júrt «Qús tanday» atap ketkenin Alghabay búrynnan biletin. «Qús tanday әkim» qúiqyljyp sóileytin, reti kelip túrghan song әdetinshe qúiqyljyp sóiledi dersin.

–       Myrzalar men hanymdar, – dedi ol «quray-djungliydin» ishinen arsa- arsa bolyp shygha kelgen kópting tóbesinen kózin asyra tastap, – sizder búryn  bar tapqan-tayanghandarynyzdy ortaq qazangha qúiyp keldinizder. Tannyng atysy, keshting batysy bel sheshpey, auyr mehnat jolynda azap shektinizder. Biraq sodan úshpaqqa jetken biring joq. Tabysyndy ókimet sypyryp-siyryp aldy da otyrdy. Búdan bylay olay bolmaydy, myrzalar! Endi әrkim ózining paydasy ýshin ghana júmys istep, myrghamgha batyp, en baylyqqa kenelui kerek. Sol ýshinde ilgeride kolhoz, keyin újymshar atalghan sharuashylyqty taratu jóninde sheshim qabyldaghan edik. Újymshardy taratpasqa jәne әddimiz qalmady. Óitkeni, osy újymshardyng sharua qojalyqtaryna bólinip, naryqqa kóshuin Birikken Últtar Úiymy, qala berdi múhittyng ar jaghyndaghy Amerika talap etip otyr. Mine, kórdinizder me, sayasat qayda? – «Qús tanday» sheshenderding saltymen súq sausaghyn shoshayta kókke ilip, osy arada az-kem tynys tauyp túrdy da, әldebir kinәsin moynyna alghanday montansy sóiledi. – Amerikanyng ózi bizge újymshar ataulynyng kózin qúrt, halyqqa ortaq mýkәmmal mýlikti taratyp ber, túrmys tirshiligindi naryqqa kóshir deydi. Azuyn aigha bilegen AQSh-tyng aitqanyn oryndamaugha bizding qanday amalymyz bar? Sondyqtan, myrzalar men hanymdar, janasha ómir sýruge tiyissizder. Sizderdi naryqqa jeteleytin basshylarynyz – ózderinizge belgili ardager azamat, 20-25 jyldyng sheginde audandyq partiya komiytetinde, keyinnen audan әkimdiginde auylsharuashylyghy basqarmasyn basqarghan Alghabay myrza bolady. Kәne, Alghabay myrzanyng kandidaturasyn bir auyzdan qoldap jibereyik.

Jiyn: «Bolsyn, bolsyn, Alghabay bolsyn!» dedi. «Qús tanday» asyghystyq jasap, Amerikanyng aldynda qatelikke úrynyp qala jazdaghanyn osy kezde ghana angharsa kerek: «Qarsy bar ma? Qalys bar ma?» – dep jyldam súrap ýlgerdi. «Qarsy da, qalys ta joq» dedi hanymdar men myrzalardyng arasynan qalqayyp qara kóbeytip túrghan bireu. Endi әkim iske kóshudi jón sanap, Alghabaydy beyimdep auyl shetindegi belge qaray jetelegen. Ekeui, әne, auyl ýiding ainalasy, qora-qopsysy, traktor, mashinalardyng kóne túraghy  alaqandaghyday kórinetin belding biyigine shyghyp, ayaqtarynyng arasyn alshaq tastap túrdy. Sosyn «qús tanday» әkim tónirekti qolymen tútas shola kórsetip shyqty da, Alghabaygha qarap:

–       Jerining týgin tartsang may tamatyn búl ózi bir bay auyl. Bireuler «tayaq shanyshsan, tal ósedi» deydi ghoy qúnarly jerding qútyn aitqanda, jo-joq, tayaghyng týk te emes, búl jerge kempir eksen, qyz ósip shyghady.

Mynghyrghan maly – anau, qaysibirining tozyghy jetip, toqtap qaldy demesen, tizilip túrghan tehnika – anau. Aynalang ózen, taudan aqqan tas búlaq. Egin egesing be, erinbey qazyp jerinen altyn izdeysing be, ózing bil. Osynyng bәri sening iygiligin. Qyzyghyn kór. Bayy. Basqarmanyng oryntaghyna bóksendi malyp, qúiryghynnyng mayyn sorghyzyp, qúrghap otyrghannan payda joq. Audan... ol da úzaqqa bara qoymas, qúlaydy.  Osynday alas-qapasta myna auylgha túmsyghyndy súghyp qal. Bizdi de úmytpa. Al, Alghabay myrza, endi saghan ay deytin aja, qoy deytin qoja joq. Auyldy audannan da, basqasynan da bólip berdik, bólip berdik endi biyley ber, – dedi. Ayaq astynan baqytqa  kenelip, basy ainalyp qalatyn pende shirkinning alqynghan keudesi alqymyn shirep, apalaqqa salatyny bar ghoy, Alghabay da sóitti. Sóitti de, bógelek qaghyp: «Úqtym, aitqanynyzdyng birin qaldyrmay úqtym», – dey berdi.

V

Alghabay iske kiristi. Qisyq-qynyr kóshelerdi qalyng quray men shyrmauyqtan arshyp, aldymen auyldyng tynysyn ashqan. Asar jasap ózine ýlken ýy saldyrdy. Újymshardyng keteui ketken kensesin kýrep tastap, ornyna zәulim saray túrghyzdy. Ony «Reziydensiya» dep atady. Sodan song reziydensiyasyna el ishindegi betke ústar azamattar men aqsaqaldardy shaqyryp, auylgha jana at qondyng jónin súrap, kenes qúrghan.

– Bәrimiz, – dedi Alghabaydyng sóz lәmin úqqan song bәrining atynan   sóileytindigin bildirip bir qariya, – bayaghy bay-baghylannyng zamanynda Bataly degen babamyz atqa qonyp, baytaghyna úran salghan eken, sol kisining túqymymyz. Sodan órbigenbiz. Sonyng ýshin de auyl atyn «Bataly» qoysaq bek jarasady.

– Bataly biydi aitqanda Emildey erindi nege úmytasyn? – dedi osy kezde taghy  bir qariya jiynnan oqshau shoghyrlanghan qauymnyng arasynan dauystap. – Erental degen ystarshynnyng enesin úryp túryp osy qonysty bәrimizge әpergen Emil edi ghoy. Eminip Emilding belinen taraghan bizdey úrpaghy túrghanda Bataly babanyzgha ese tie qoymas.

Osy eki auyz sózden keyin-aq shaldar Alghabaydy da, Alghabaydyng reziydensiyasy men resmy jiynyn da úmytyp, este joq eski zamannyng shalghayyna shauyp bir-aq ketti. Ketkende qaqtyghysyp qatty ketti.

– Áy, emilder, Batalyny basa-kóktep kiymeleytindey jóning joq týge.  Batalynyng sózi jýrmegende Erentaldy sabaghan Emilding sýiegi it jekkende qalatyn edi. Qanghymay jayyna otyr!

– Batalynyng balpyldaghan auzy demeseng Emildey eli ýshin qayrat shygharghan kezi bolmapty. Sóz – shoq, batyrlyq – órt. Shoqtyng shalagha ainaluy onay, órtting beti qaytuy qiyn. Orystyng iyegi týkti ystarshyny Batalynyng sózine emes, Emilding batyrlyghynan tayqyp toqtaghan. Áytpese anau Qyzylbelding jazyghyna beketin qondyryp, adymyndy ashtyrmay qoyar edi. Jýrer eding sonda Kórtoghannyng auzynda balaghannyng biytin syghyp.

Dau búdan әri de órshy týser edi, Alghabay jalynyp-jalpayyp, «әke-kókelep» eki jaqty әreng toqtatty. Sol kezde, mine, qyzyq, oiyna Agashkinning nasihat sózderi oraldy, esine eske dostary týsti...

VI

Týn. Beygham auyl júrty úiqynyng úlpa qúshaghyna bólenip, essiz jatyr. Alghabaydyng reziydensiyasy. Reziydensiyanyng tereze perdelerin qymtay jauyp tórt adam súhbat qúruda. Ortada kózesi qalyng bilte sham. Týbine týnning qara kók boyauy úiyghan shamnyng jaryghy tórteuding jýzinde ghana shashylyp qalghan.

Alghabay: Senderdi kórgenime quanyshtymyn, dostarym. Ótinishime qúlaq asyp, kele qalghandaryng búnday jaqsy bolar ma!

Asher: O, ne degenin, Algha, o ne degenin! (Qozghalaqtap, oryndyghyn syqyrlatyp, shamnyng jaryghyna úmsyna týsti).

Kiym: Alghaeke, bizdi úmytpay jýrgenindi, sharuamnyng bir jaghyna shyghys dep shaqyrghanyndy estigende esimiz qalmady. Qústay úshyp jettik auylyna.

Noha: Janyng sau bolsyn, Algha. Alla isine bereke bersin!

Alghabay: Eseyip ketippiz-au,ә?.. (Dostarynyng jýzine barlay qarady).

Kiym: Eseygening ne, Algha-au, kәrteydik. Qaqsal boldyq.

Asher: Algha, biz qazir qazaqshagha qamshy saldyrmaymyz. Sóilegende sózding týbin týsiremiz. Biz eseyip, es jighaly qa-shan?..

Alghabay: E-e, iyә-iyә... Alpysty alqymdap qaldyq, biraq, әli túghyrdan tayghan joqpyz deshi.

Noha: Alpys – bizde jigitting jasy.

Alghabay: Al, jigitter, iyә, myrzalar, senderdi shaqyrghandaghy sharuamnyng jayyna kósheyin. Men myna auyldyng jalghyz iyesimin. Audannan bólip alghanmyn. Ózim bi, ózim qoja. (Basyn kenet shalqaq ústap, myrza maqammen sóiledi). Ne istesem de qolymnan qaghar pende joq. Biraq, bilesinder, biz – el isine asqan jauapkershilikpen qarap ósken úrpaqpyz. Bizdi zamanymyz solay tәrbiyeledi, ortamyz sonday ónege berdi. Men – osy kýni, myrzalar, aldyma asqaq maqsattar qoyyp jýrgen adammyn.

Asher, Kiym, Noha: Bәrekeldi, bәrekeldi!

Alghabay: Myna men auylymnyng halqyn jarqyn bolashaqqa bastasam deymin. Búlardy búryn-sondy ózderi qiyaldap ta kórmegen jana túrmysqa jetkizu oiymda bar.

Kiym: Búl auyl, Alghabay myrza, sizding basshy bolyp keluinizben osy kýnning ózinde ne bir ghajapqa kenelip otyr-au deymin.

Asher: Basshy bola salysynyzben kóshelerdi quraylardan aryltyp, auyldyng ainalasyn shyrmaghan shyrmauyqtardyng kózin qúrtypsyz. Alghabay myrza, siz auylynyzdy jana әlemmen baylanystyrugha bet alypsyz. Qúttyqtaymyn!

Alghabay (Asherding sózin qúptap bas iyzedi de, izinshe sharasyz kisining keyipine endi): Biraq, dostarym, osy auyldaghy adamdardyng tilin taba almaymyn ba dep qorqamyn.

Kim (quaqylana kýldi): Tilderin taba almaghany nesi? Tilderi auyzdarynda shyghar?

Alghabay (shytynap): Tilderi auyzdarynda bolmay ketsin! Sol tilderi ghoy tirligine kedergi keltirip túrghan. Men juyrda auylgha jana at bereyik dep jiyn shaqyrdym. Al ne boldy deysinder ghoy? Osynda keldi de, shaldar týkirigine shashalyp jat ta kep aitysty. Qay zamanda, qay ghasyrda ómir sýrip jatqandaryn úmytyp qaldy bilemin. Oh, ne degen pamyati, Qúday-au?.. Bataly bi, Emil batyr dey me... osy ekeuin aityp sharpysqan shaldar, mening Agashkin dosym aitpaqshy, feodaldyq dәuirding púshpaghynan bir-aq tabyldy. Qysqasy, búl auyl júrty eki atagha bólinedi eken. Myna betimen búlar auyldyng bar baylyghyn bólip alyp, albaty ketui mýmkin. Toqtatu qiyn. Qaytpek kerek, dostar?

Noha: Olardy qorqytyp ústau kerek, bauyrym, qorqytyp ústau kerek. Qazaq atan: «Qoryqpaghanyn – syilamas» dedi emes pe?

Kiym: Bólip alyp keterdey ne baylyq bar auylynda?

Alghabay: Kiym, sen súrama. Qora-qora qoy, ýiir-ýiir jylqy, kele-kele týie, tabyn-tabyn siyr. Mynghyryp jatyr. Soqa-sayman, temir-tersegi de jetip artylady.

Asher: Olay bolsa, Alghabay myrza, Jaratushy iyemiz sening jaghynda eken. Bóline bersin. Sen olardy bólshektey týs. Býlindir. Eki ata az, sen auyldan tórt, bes ata, birneshe ru tap. Tabylmasa, qoldan jasa.

Alghabay (bilteli shamdy qolyna alyp, Asherding jýzine antaryla qarady. Jaryq kýngirt tartyp, ýsheuding súlbasy qarakólenkelenip ketti): Búl ne degenin, dosym-au?.. Auyl júrty bóri tiygendey bólinip, әr ata, әr ru ózine basshy, kósem saylap alyp, kóstendep jýrip berse, men bayqús dalaqtap dalada qalamyn ghoy?

Kiym: «Bóri tiygendey» dep dúrys aittyn, Alghabay. Sen bóri bol. «Bólingendi bóri alady» degendi atang qazaq saghan eskertip otyr. Saghan ymdap otyr.

Asher: Biylikting zory men qory, aghasy men inisi, ýlkeni men kishisi degen bolmaydy. Biylikting bir ghana aty bar – biylik. Biylikting bir ghana joly bar: ol – kópti kelege keltirmeu. Birlikti súrap otyrghan bolyp –  býldiru, yntymaqqa yndynyng kepkendey bolyp otyryp – ydyratu. Sening biyligindi kópting birligi emes, keri ketken tirligi, ózara qyryn qabaq qyrbaylyghy, bәseke-baqastyghy qamtamasyz etedi.

Alghabay: Ári tartyp, beri jyq deysinder me?

Noha: Solay iste. Birin bauyryna tartqanda, ekinshisin qyryna al. Ony da alystatyp jibermey, ýshinshisin tórtinshisine aidap sal. Aynalana soyyl soghar sotqar sotanaqtardy da jiya jýr.

Asher: Áldebir jamandyq jaqyndap qalghanday, әldebir kóldeneng kesapat kele jatqanday ýrey shaqyryp, qorqynyshty sózder aitudan jaghyng jabylmasyn.

Noha: Payghambarlar da óz qauymyna Jaratqan iyening júmaqty uәde etkenindey tozaqtyng baryn eskertuden tanbaghan.

Kiym: Biylikting berik qamaly – baylyq. «Týstik ómiring bolsa, keshtik mal jina» degendi de aitqan sening atalaryn. Aldymen ózing bayy. Ózing shylqa bayyp alghan song may júqqan jeninning úshyn júpyny júrtqa bir jalatsang jetedi, sodan keyin jetegine manyrap, eredi de otyrady.

Alghabay: Myrzalar, men aitqan qisapsyz baylyqtyng bәri – halyqtiki. Men bylay... netip... neghylyp, syrtynan iyemdenip jýrgenim bolmasa, tyr jalanashpyn ghoy.

Asher: Baylyq – kópting ortaq sybaghasy emes, bilikti birding ghana iygiligi. Sen – menedjersin. Dýniyede ne bar, sonyng bәri – әkki menedjerding menshigi.

Alghabay (shamdy ortagha qoyyp, biltesin kóterdi. Keng bólmening búrysh-búryshynda yqqan qaranghylyq shamnyng týbine kelip tyghylghan): Qalay, ne iste deysinder sonda?

Noha: Maldyng tigerge túyaghyn qaldyrmay aidap aparamyz da, han bazardyng qyzyl óneshine toghytamyz.

Kiym: Qoldaghysyn bermey qoyady dep alandama, eline ait, mal – bir júttyq. «Osy qystan qalay aman shyghamyz?» dep qaltyrap, qanyltyr bet, qara qabyrgha bolyp qazaq qashanghy jýredi? Maldy tegis han bazardyng qyzyl óneshine toghytyp satamyz da, bankten esep-shot ashyp, bar aqshany sonda salamyz. Bankte qazir aqsha balalaydy. Ósip, ónedi. Sonyng ósimimen-aq jyrghap ómir sýruge bolady.

Asher: Qanyraghan auylda týkiriging týtep otyra bermeytin shygharsyn... Týbi qalagha jyljisyn. Basyna qaladan qarqaraday baspana kerek. Ony bizge tapsyr.

Noha: Anau temir-tersekting de birin qaldyrmay sat.

Alghabay: Ol kimge kerek? Ony kim alady? Kýn astynda kýnsip jatyr әnsheyin. Qúr qanqa.

Noha: Búnday isting tizginin bizding Kimge ústat. Kiymeke, desenshi?

Kiym: A, ol isting jarasy jenil. Nou problem. Irgende ash baqaday auzyn ashyp qytay túrghanda, temir-tersekti kýnge qaqtap qoyyp qarap otyrudyng ózi kýnә. Nihau-nihau, mine, bitti sharua!

Asher: Saudanyng paydasy kiyeli kitaptarda da jazylghan. Yqylym zamanalardan beri adamzat balasy bir-birine sauda jolymen jalghasyp keledi. Saudadan qashpa. Qazaq saudany sart-sauannyng kәsibi dep biledi. Olay emes. Sen saudagha bilek sybanyp kirisken nómiri birinshi qazaq bol da, tarihta qal. Qolyna ústaghannyng bәrin sat ta úqsatyp baq. Jomart Qúday birin týgessen, ekinshisin aldynnan tosady.

Kiym: Bala kezimizde tilimiz kelinkiremey sening atyndy «Alkha, Alkha» deushi edik (yrjalaqtap kýlgende bet auzy yljyraghan etke ainaldy). Tegi sonda kóp qatelespegen siyaqtymyz. Álde Jarylqaushymyzdyng ózi auzymyzgha saldy ma eken, «Alkha» degenimiz – alqa eken ghoy. Al, Alghabay myrza, bizdi alqa, qamqorymyz bol, ózing jetker.

Tang sholpany tuysymen tusyrap jatqan júldyzdardyng jaryghy semip, shilde aspany týnligin týre bergen. Ortadaghy bilte shamnan kerosinning tútqyr iyisi tarap, bólme ishin qauyp qalypty. Alghabaydyng jýregi lobyghanday boldy.

VII

Alghabaydyng auylynan erte attanyp, jolgha shyqqan dostary jayly da jýrdek kólikting ishinde yrghalyp oigha batyp barady.

Noha: Sonsha jerden shaqyrghanda ýlken bir sharua shyghyp túr ma desem, auyl arasynyng әnsheyingi әngimesi eken ghoy? Hop, meyli, eki ata, maqúl tórt ata bolsyn... Sony bizdey qazaq ortasynan jyraq júrttyng talqysyna salyp «qaytpek kerek?» dep súraghanyna qayranmyn? El bolghan song el ishinde birer tentek teris sóilep, terisine syimay jýre beredi de, Tәnir jarylqaghyr. Onda túrghan ne bar? Ýrker kóterile ýrkip qashqanday ýdere kóshken beti sar dalanyng say salasyna sinip ketip, shilde-tamyzda ghana basy qosylghan qazaqtyng birligine tanmyn. Bizding Qapqaz júrty qúrysh bilek qúshaghy aiqasqan taulardyng shúnqyrynda otyryp bir-birin kózge shúqyghandyqtan jerin kazak-orysqa aldyryp tyndy emes pe? Qapqazdyng qasynda qazaq degen malynyng silekeyine deyin aralasyp, birge tuyp, bite qaynaghan el eken ghoy. Aspan astynda manaurap, manqiyp jatqan mynau dalany qazaqtyng birligi súrap túrmaghanda endigi ne bolar edi?.. Sol keremetti bizding anghal dosymyz, sirә, sәtke týisinip, sezinbegen siyaqty ghoy. E-e, meyli. Maghan desen, auylyndaghy eki shaldyng shataq sózin aiday әlemge jay, Birikken Últtar Úiymynyng kelesine sal. «Qazaq ózimen ózi el bolyp otyra almaydy» de de, mәjusi, short, ebenek, olardy taqiyana tar kórsen, zәngilerdi shaqyryp, tórinde tayrandat. Mening aldyma mynghyrghan malyndy salyp berseng boldy, aidap aparyp han bazardyng auzyna toghytamyn.

Kiym: Úsaq taypalyqtardyng úsaq-týiek úrysyn qoyshy, bәri bir kore patshalyghynyng tuyn ústaghan song tútasyp ómir sýripti. Sodan... sodan keyingisin ózim de jaqsy bilmeymin-au. Ájemning aitqany: jalghyz kózdi jalmauyzdan tughan japondar kәris halqynyng terisin tiridey sypyryp dauylpazdyng betine qaptapty. Danghyrlatyp dauylpaz úryp oinapty. Sodan keyingisi, tipti, súmdyq: qara basy qamys qalpaqtyng astynan tabylghan bir  últ qaq airylyp, ortasyna tikenek sym tartyp, ala baghannyng ar jaghy men ber jaghynda qalghan. Erki jәne ózinde emes, eki alpauyttyng erkinde. Sol ekeui biylip tósteydi. Al biz myndamyz. Sonou Qiyr Shyghystan biytimizding qanyn jalap jýrip osynda jettik. Áyteuir, ólmey tiri qaldyq. Endi tiri qalu ýshin ne isteuimiz kerek? Alghabaylardyng sharuasyna aralasuymyz kerek. Alghabay bú qazaqta az emes qoy. Alghabaylarmen birge kóktep, alghabaylarmen birge ónemiz endi.

Asher: Jer, jer, jer... Kóship bir jaqqa, auyp bir jaqqa, kindiginen keri ainalyp, meken-túraghynan ainyp bir jaqqa ketpese de, osy jer betindegi adamzattyng әbigeri әste tynar týri joq. Qara jer qashannan ornynda, au sonda dóngelengen dýnie nege túraqsyz? Tabanymmen basyp túryp tapjyltpaymyn degen nebir qiyampúrys әngýdik әumeserlerdi arqasyna tanyp alyp, zarqom soghystardyng talayyn kórgen jer endi qansha qan jútar eken? Áy, tegi.., jerge qúnyqqan adamzattyng qúlqynyn jerding ózi topyraghymen toltyrmasa, Jer Jer bolyp jaratylghaly basqa aila-sharghyny pende balasy sirә, taba alghan emes...

Bizding әulet Qúday úlynyng júrtyna kóship barghanda aldarynan jer dauy shyghypty. At toqymynday jerge tistey qatqan evrey әlgi jerdi meniki deydi, arab meniki deydi. «Meniki» dep qana otyra ma? Eki arshyn jer ýshin arab-evrey qaqtyghysyp ta qalady. Qaqtyghysty dýniyening gazeti jazyp shulaydy. Mәselege halyqaralyq úiymdar aralasyp, aqyrynda sheshimin taba almay, dauly jerdi eki jaqqa beytarap etip qaldyrady. Áli kýnge oq tilep oiqastaghan oqighalar sol eki arshyn jerden atoylap túr. Sony kózimen kórgen bizding әuletting aqsaqaly bylay dep әngime shertipti:

–       Biz qazaq degen halyqtyng ortasynda ómir sýrdik. Sol qazaqta ghibratty sózder óte kóp. Sonyng birin mysal eteyin. Birde eki adam jerge talasyp qalypty. Talasa talasa ekeui jagha jyrtysyp, tóbelesip, әbden it silikpege týsipti. Sóitip sharshap, shaldyghyp otyrsa, jandarynan bir adam kóldenendep óte beripti. Ekeui dauyn beysauat jýrginshige aityp, jýgingendi jón kóredi. Sonda әlgi adam: «Túra túryndar, men búnyng jayyn jerding  ózinen súrayyn», – dep atynan domalanyp týse qalyp, jerge qúlaghyn tosyp, ekpettep jatypty da, ensesin tiktep, maldasyn qúryp otyryp bylay depti: «Sen «jer meniki» deysin, sen «meniki» deysin, al jer: «Myna daulasyp, ólermen bolghan ekeui de meniki» deydi, búghan ne deysinder?

Áuletimizding aqsaqaly aitqan tәmsilge evreyler tang qalysqan kórinedi. Bú qazaqtyng tandayyndy qaqtyrar sózi men isinde qisap joq qoy, qisap joq. Biraq, sony úghyp alugha alghabaylardyng qiynsynatyny qyzyq. Men әlginde oghan biylikting eki tizgin, bir shylbyryn qalay ústau kerektigin әlimshe jetkizgen boldym. Al sol biylikting biyiginde ótken han babalarynyng izine ýniler bireu tabylar ma eken osy júrttyng ishinen? Áy, qaydam... Alghabay dosym, saghan, әriyne, janym ashidy. Sondyqtan qara basyndy qamdap qal degen aqyl aittym. Basqagha sening shamang kelmeydi. Peshenene jazylmaghan el basqaru. Auylynnyng júrtyna obal desem de, basqa amalym kem, bala kezden birge óstik, bauyr basyp qaldyq. Sol sebepten seni jeteleuge tiyispin men...

VIII

Dostarynyng aqyl-kenesin qúlaghyna qúiyp, milanyp alghan song Alghabay týlep sala berdi. Týlemegende qaytedi, oiy týnekten oyandy, ózining osy kezge deyin týk bitirmey týrtinumen kýn ótkerip jýrgenin bek týsindi. Býgingi Alghabay búrynghy Alghabaygha kýletin boldy. Qazir onyng qauym ortasyndaghy  sózi:

«Baltay-shaltaydy qoyyndar, men bilemin, meni tyndandar!» – dep keledi. Bireuler aldaghy qystyng qamyn aita bastasa, Alghabay olargha:

–       Malgha qarap manyraghandy, qazaq, qashan qoyasyn?! – deydi aqyryp. Basqa kәsipting yghyn bilmeytin auyl júrty búndayda kәdimgidey ygha sóilep:

–       Alghabay-au, sonda ne oilaghanyng bar? – dese, búl sózbúidagha salmay tótesinen tartady:

–       Satu kerek! Mal baghu – azap. Azaptan arylu kerek.

–       Maldan basqa tirligi joq elmiz ghoy biz, – deydi Bataly men Emilding  úrpaghy enkish tartqan boyyn jaza almay. Júrttyng osylay osal shyqqanyn bilgende Alghabay oiyndaghysyn irikpey aityp ta salady:

–       Qazaq, qashanghy qanyltyr bet, qara qabyrgha bolyp qanjyrday qatyp jýresin? Sen de myna zamannyng iygiligin bir kórsenshi, bayqús-au. Maldy qaladaghy han bazardyng auzyna aidap aparyp toghytamyz da, tigerge túyaghyn qaldyrmay satyp, tabysymyzdy bankke basyp tastaymyz. Aqsha qazir bankte balalaydy. Men aqshadan aqsha tudyramyn.

Osyny aityp, auyldyng qúty qúla aighyrdyng ýiirin qara bazardyng qan qasabyna berip, bir qap aqsha arqalap qaytqan kýni el Alghabaydyng auzyna tútas qarady. Degenine kónip, dertesine jegildi.

Búl kýnderi Alghabay auylynyng ainalasy temir-tersekten de arylyp bolghan. Qisyq shege, synyq sym kórse bitti ilgeride sonyng birin kózine ilmeytin júrt tirnektep jiya jýretin әdet tapty. Tapqanyn әkelip Alghabaygha beredi, Alghabay Kimge beredi. Kim kimge beredi?.. Kóje toghy týgesilip, jútap ýlgergen júrttyng onda sharuasy joq. Aqsha, aqsha, aqsha... izdegen sayyn ol pәle innen inge tyghylyp, sonyna týsip qughan sayyn jelquyqtanyp jetkizbey, alystan arbap, siqyrlana kýlip, Alghabay auylyndaghy adamdardyng aranyn әbden ashty. Ilgeride baqastyq pen kýndestik kýreske týspegen be, әlde sony el ishi eleng qylmaghan ba, qazir bireuding qatyny qazanynyng týbine júqalap may jútqyzsa, kóre qalghannyng qyzghanyshtan kózi qyzaryp, qylghynyp óluge bar. Sosyn ernin sylp etkizip: «Shikin-ay, jetisip qalypty ghoy», – deydi.

Bar dәuletin sypyryp Alghabaydyng aldyna salyp bergenimen auyl júrty bir-birining tesik qaltasyn kóre túra búl kezde ózinshe bay-kedeyge jikteletindi shyghardy. Bir-birining jaghdayyna jany ashy otyryp qulyq-súmdyq jarystyratyn boldy. Bir-birimen bóle qaryn ekendigin bilse de, bólindi. Teginde, adam balasyna adamdyqtan alystau, kisilikten ketu qiyn emes eken. Azghyndau ayaq astynda eken. Alayda, pende shirkin ol kýiine esh ókinbeytin bolsa kerek. Qayta «qalpym osy», «jaratylystaghy jayym osy» dep, jýre beretin kórinedi. Osynyng bәri Alghabaydyng bedelin ýstep, biyligin bekite týsken. «Biylikting bir ghana joly bar: ol – kópti kelege keltirmeu» degen edi-au Asher dosy. Alghabay auyl júrtyna dosynyng aitqanyn aina qatesiz istedi. Indete súrap jýrip auyldan jiyen, jiyennen tughan jiynesharlardy tauyp, bir kóshe etti. Bataly-Emil arasynda eki ýsh týtin qoja-sunaq bar eken, «arab» atandyryp olargha últtyq mәrtebe syilady. Tórt-bes ýy tóre-tólengitting týbin mongholgha telip, olardan bir úlys jasady. Alla-ay, búl auyl búryn jagha jyrtysyp, janjaldasyp, jyrtylyp-ayrylyp ketpey qalaysha býtin ómir sýrgen? Belgisiz... Qazir Alghabaydyng «birlik», «yntymaq» dep kýnde zar qaqsauynyng arqasynda ghana kóbesi sógilmey ilda-aldamen terisine ilinip әreng jýr. Búndayda miyghynan kýlip qoyyp Alghabay Asher dosynyng sózin emirene esine alatyn: «Biylikting bir ghana aty bar – biylik. Biylikting bir ghana joly bar: ol – kópti kelege keltirmeu. Birlikti súrap otyrghan bolyp – býldiru, yntymaqqa yndynyng kepkendey bolyp otyryp – ydyratu. Sening biyligindi kópting birligi emes, keri ketken tirligi, ózara qyryn qabaq qyrbaylyghy, bәseke-baqastyghy qamtamasyz etedi».

«Biylikting berik qamaly – baylyq» degendi Kim dosy kenes etip edi, kemel dos búghan eng kerektini aitypty. Alghabaydyng bankke aparyp qúighany qazir balalap, ósip, balapannan shóje shyghyp, shójeden kýrke tauyqqa úlghayyp, kýrke tauyghy kýrik basyp, júmyrtqalap jatyr. Óz betinshe ónip bastaghan aqshany sausaghyna sarang qystyryp key-keyde auyl júrtyna ýlestirip qoyady. Myna júrt soghan mәz. Alghabay, әriyne, ol da mәz. «Aldymen ózing bayy. May júqqan jeninning úshyn júpyna júrtqa bir jalatsang jetedi, sodan keyin jetegine manyrap, eredi de otyrady» dedi ghoy Kiymeken. «Áy, Kiymeke-ay, ker sanlaghym, kemengerim-ay!».

«Kórden kebinin sýiretip týregelgen tiri aruaq sekildi osy jaman-júmandargha júghyn da tatyrmasam qaytedi?» degen oigha ketedi Alghabay key sәtterde. «Óitkeni, – dep әlgi oiyna beky týsedi ol, – bútyna tolyp jýrgeni  bolmasa, búlardyng qolynan qoydyng qordasyn sypyru da kelmeydi. Ou, qisynyn tapqangha maldyng qiy da qyp-qyzyl aqsha emes pe? Mynalar sony bilgen emes. Erteli-kesh mal sonynan órip, maldyng sýmesine qaraghan ónkey sýmelek el bolyp jaryta ma? Jasaghan jaqsylyghyndy bilip, týisine me?».

Alghabay asyp-tasyghan sayyn auyl júrty jasyp, ózin ózi kembaghal, qor sanap, qorghalaqtap bitken. Áne bir qariya túnjyr qabaghynyng astynan jan-jaghyna jautanday qarap, kóz janaryn jas juyp, Alghabaydyng reziydensiyasyna qaray býgjendey basyp barady. Alghabay myrzadan as-auqat satyp alarlyq baqyr tiyn súramaq. Alghabaydy alqap, ayaghyn qúsharday bolyp súraydy. Sonda Alghabay: «Jә, Jәke, búnynyz ne, mine, alynyz» dep uysyna birer sólkebay tastasa, sorly qart soghan riza. Bylay shygha, jolyqqan adamgha: «Shirkin, bardyng aty bar-au. Baylyq bargha bitedi ghoy. Qalay-qalay bolar eken, bosaghasynan attatama ma, joq pa dep barghanymda «Jәkelep» tórge ozdyryp, qyjalat qylmay qaytardy» der edi.

Alghabay el sózine qúlaq asyp, qúraq úshyp jýrgen alghashqy jyldary auylgha Bataly babasynyng atyn bermek bolyp yshqynghan shaqar shaldy әlgi kisi dep býginde kim oilaydy?.. Al Alghabay qarttyng syrtynan qarap tyjyrynady: «Súranshaq. Túqym-túyaghymen tilenshi. Býitkenshe mýrdem qatpay ma?». Yzgharyn alystan sezdirip otyrghanymen Alghaeken, biraq, auyldastarynyng betine tura kele bermeydi. Qulanyp alghan. O, toba, qazir ol qulyghyna qúryq boylamaytyndyghyn oilap quanady. Qorghansyz, anghal júrtty әri iyterip, beri jyghudyng sheberi. Nohanyng sózi de este: «Payghambarlar da óz qauymyna Jaratqan iyening júmaqty uәde etkenindey tozaqtyng baryn eskertuden tanbaghan». Bayaghy óren, jalyndy komsomol, әri Agashkinderding nasihatynan kógerip-kóktegen Alghabay payghambarlar men payghambarlar qauymy degenge bas qatyrghan emes, әitse de, qiya bassa qiyametting bola ketui ghajap emestigin auyl júrtyna aita jýrudi әdet qylghan.

Úmytyp baramyz, qiyamet kýnining qiyapatyn aityp zarlaytyn búl auylda osy kýni Alghabay jalghyz emes-ti. Birde Alghabay auylyna jalanash etine jalang shýberek baylap, shashyn túqylyna deyin tyqyrlap qyrghan, borlap-syrlaghan jýzin siltimen sýrtkendey súp-súr shúbyryndy top kerneyletip-syrnaylatyp kelip túrdy. «Hare Krishna» dedi olar. «Sening halqyng adasqan. Olardyng bylghanghan jany tazarmay aqiyretting sheginen oryn tappaydy» dep habar berdi.

Kelesi kýni airyq tanba kótergen qauymnyng uaghyzy tyndaldy. «Zamanaqyr tayap qaldy, – dedi olar. – Biz ýshin qanyn tógip, bórenege tanylghan Qúday  úlyn eske alyp, minәjat etinder».

Búl qauymnyng sonynan kiymelep jetken jamaghat Alghabay auylynyng júrty adasushylardan ekenin qatang eskertti de, auyl syrtyndaghy qalyng qorymdy qiratyp, әruaqtar әlemin alastap: «Qiyamet kýni súraqqa alynasyndar, kýnәhar pendeler!» dedi.

Alghabay auylyndaghy ruhy bylghanghandar jalang shýberekke oranghan qauymnyng etegin qúshyp, Qúday úlynyng japa shekendigin sezingen bayqústar airyq tanba arqalaghandardyng ayaghyna jyghyldy. Al shetinen kýnәhar pendeler bolsa, jamaghattyng iyegining astynda jalbyraghan saqaldy pana tútyp jatqan. Sonday abyr-sabyr, qalaymaqan kýnderding birinde-au deymin, Alghabay ýiining qasyndaghy kәri qara aghashtyng basyna toptanyp kep ýiirli  qargha úya sala bastady.

IX

Ár sany aqjaghaly úlyqtardyng yzasyn tudyryp, tu-talaqayyn shygharatyn «Tasjarghan» aptalyghy kezekti sensasiyasymen kerbaqqan qoghamnyng qoyasyn aqtaryp salghan. Qarshadayynan qaghynyp, qalamyn qaydaghy qiyn taqyrypqa júmsap dәnikken tilshi bayaghy «quray-djungliydin» ishinde ómir sýrgen auyl taghdyryna oralypty.

«Alghabay Qamysbayúlyn kópten bilushi edim, – depti tilshi maqalanyng  alghashqy jolynda-aq. – Men audandyq gazette qyzmet atqaryp jýrgen jyldary ol alys bir qiyandaghy auyldy menshiktep, mýkәmal-mýlkimen qanjyghasyna bóktergen-di. Á degendegi isi «әp-bәrekeldimen» bastalghan Alghabay auyl júrtynyng azdy-kem ilik-shatysyna shatylyp, sharuashylyqty basqaru isine ketikten ketpenning basyn suyratyn suayaqtardy kenesshi etip shaqyrghan. Beygham auyldyng bar baylyghyn bir týnning ishinde ýptep ketken әlgi qular Alghabaydyng reziydensiyasynda ne kenes qúrghanyn ishimiz sezgenimen, qanday qújattan qyzyl quyrdaq jasaghanyn bile almadyq. Áyteuir, ainaldyrghan alty-jeti jyldyng auqymynda Alghabay auylynyng ainalasyn typ-tipyl etti. Janarmaygha aiyrbastyng esebimen qora-qora qoy, ýiir-ýiir jylqy alyp shaharlardyng hanbazaryna aidaldy. Iske jaramsyz, ilikke tatymsyzdyng bәsimen tehnika atauly tegis satyldy. Alghabaydyng dostary jerding qyrtysynan qazyna tintip tabatyn qúraldardy sýirep aparyp, tau men tasty da shúryq-tesik qylyp tyndy. Áriyne, tabysqa keneldi. Baylyqqa batty. Elimizdegi eng iri bank «isker» jigitterding tútamyna kelmey tapqan-tayanghandaryn shetel asyrdy. Alghabaydyng ayauly dosy Asher sol aqshalardy qúndy qaghazdargha ainaldyryp múhit asyp ketken. Noha – úiymdasqan qylmys әlemining serkesi. Alghabaydy alar jaudyng alqymy Nohanyng qolynda. Kim kenesshilik qyzmet atqarady. Kenesshining kesirli oiy men oiynyna búl kýnde esh kedergi joq. Ol Alghabay auylynan kýlli әlemning kýlsalghyshyn jasap otyr. Kuәgerler men jihadshylar, saytan men ibilisting jolyna azghyrushylar Kimning núsqauymen andaghaylap Alghabay auylyn basyp qalghan.

«Qan úiyghan ólkege qarghalar ýiir keledi» deushi edi. Janama jәne tura maghynasynda Alghabay auyly qazir sol qan úiyghan, qaranghy qapasqa qamalghan ýreyli meken. Men tildesken qariya, ol ózin Emil batyrdyng úrpaghymen dep tanystyrdy, «kiyesiz jerdi qúzghyn, iyesiz eldi yzghyn jaylaydy» dedi. Sol kisining sózi – sóz. Endi qaytpek kerek? Auyl júrtyn osynday ayanyshty taghdyrdyng sheginde qaldyryp qoyamyz ba?»

Ayqay-attanshyl aptalyq úlyqtar ortasyn úlarday shulatyp jatqan tústa maqalagha kóz jýgirtip ótken Kim Alghabay dosyna qonyrau shaldy.

–       Algheke, әmanda sau-salamattyghynyzdy tilep otyratyn paqyrynyzben tildesuge múrsat taba alar ma ekensiz?

–       O, ne degening Kiymeke-au, ózindey abzal dospen saghattap sóilesuge barmyn ghoy.

–       Peyil-niyetinizge qúmbylmyn, Algheke. Rahmet sizge, bәrimiz sizding jalpaq jauyrynynyzgha jabysyp jan baghudamyz. Bizben tildesuge múrsat tapsanyz, bir jaydy naqtylap súraugha rúqsat etesiz be?

–       Súra, súray ber. Suyrmamdaghynyng bәrin sen bilesing ghoy. Sonda da  súra.

–       Alghaeke, osy sizding auylynyzda qargha qaptap ketkeni ras pa?

–       Oibay, ras. Toptanyp úshqanda Kýnning kózin kólegeyleydi.

–       Kәdimgi qara qarghalar ghoy?

–       Ay, sonyng tegin tektep, týsin týstep jýrgen kim bar deysin? Meninshe, kәdimgi qara qarghalar. Naglyi, naqúrys qarghalar. «Gharq» dep úshyp bara jatyp tóbene sanghyra salady, úyatsyzdar!

–       Endeshe Qúday berdi, Alghaeke! Siz sol qarghalardy tegis qarauynyzgha  alynyz.

–       Ne, ne deysin?

–       Qarauynyzgha alynyz deymin. Synyq qanat qargha qalmasyn qarauynyzdan.

–       O nege, ne ýshin?

–       Pәli, Alghaekesi, qargha degeniniz – biznes. Túmsyghy – 100 dollar, tyrnaghy – 100 dollar. Bir qarghada bir túmsyq, eki balaq. Eki balaqtyng basynda eki tyrnaq. Barlyghy – 300 dollar. Endi eseptey beriniz, sizding tóbenizde qansha dollar shyrq ainalyp úshyp jýrgenin?

–       Au, ony qaydan bildin?

–       Qytaygha keyingi saparymnan bildim.

–       Qytay ony ne ghylady eken?

–       Ne ghylatynyn ne ghylamyz? Siz ben biz satudy bilsek boldy emes pe?

–       Sonda búl qarghalardy jamsatyp, shetinen atamyz ba, qaytemiz?

–       Atamyz ba, asamyz ba, әlde qytaygha aidap ótemiz be, kóremiz. Sizge tapsyrma: qarghalardy qarauynyzdan shashau shygharmanyz.

–       Kiymeke, ts-s, aqyryn. Bireu-mireu estip qoymasyn.

–       IYә, ts-s...Búl – qúpiya. Memlekettik qana emes, halyqaralyq qúsbegilerding qúpiyasy. Qúpiyamyz auzymyzda qúlyptauly bolsyn.

–       Qúp, Kiymeke, qúp!

Kimmen sóz bitken boyda telefon tútqasyn tastay salyp, tasyrandap dalagha atyp shyqqan Alghabay tanauynyng tesigin aspangha tósep qatty da qaldy. Qarghalardyng ýiiri әuede kóshken qara qúiyn siyaqty: jan-jaqqa jamyrap, jayylyp bara jatady da, jalt búryla toptanyp shyrq ýiriledi. Shyrq ýirilgen ýiirding ortasy qanatynyng qarymy jetken biyikke kóterilgende, etegi delbegeylene týrilgen qargha-qúighyn Kimning basyndaghy qamys qalpaqqa da úqsap ketedi. Qarghalardyng qarqylynan qúlaghy qajalghan Alghabay qazir olargha sýisine kóz salyp túr. «E-e, qarghalar, qarghalar, sen mening basyma ýiirilip, qonghaly jýrgen baylyq qúsy, baq qúsy ekensing ghoy, janym-au».

...Qarghalardyng bir ýiiri ýiining tap irgesindegi alyp qara aghashtyng basyna úya salyp jýrgenin bayqaghan Alghabay jeksúryn qústyng tónirekti ala qúsyq jasaytynyn oilap keyigen. «Myna manqa auyldy maldyng qiy men kóninen әreng arshyp alyp otyrghanymda qarghasy qúrghyr qarqyldap qaydan tap bola ketti?» dep Alghabay ashu shaqyryp, qara aghashtardyng bútaghyna danghara baylatyp, ainalasyn azan-qazan qylghan-dy. Alayda oghan aiylyn jighan qargha balasy bolmady. Bastapqyda danghara ýninen dalbaqtay úshyp qashqanymen bara-bara boyy ýirengen qarghalar Alghabay auylynda ansambli qúryp alghan. Lyp etip jel soghyp, bútaq terbelse, qanghyr ete qalatyn danghara dauysy «al, basta» degendey qarghalar horynyng qarqylyn ýdete týsedi. Sodan týn ortasyna deyin gharq-gharq. Gharyqqa qaryq bop oyanasa, taghy da gharq. Alyp daraqtyng sinirli juan bútaghyna jayylyp jatyp alatyn súmyray ata qargha búdan tang azanynda manghazdanyp hal súraytynyn qaytersin? «Gharaghym, Alghabay, ghal ghalay?» Biyikte otyryp Alghabayday arda tughan azamatqa sәlem bergenim ynghaysyz dey me eken, keyde jerge týsip, baluan jýriske salyp, yrghala basyp keledi de: «Ghal ghalay, ghal ghalay, Alghabay?» dep ketedi. «Ói, jeksúryn neme!»

Alghabaydyng amaly tausylghan. Al qarghalar ýiiri shetsiz-sheksiz kókjiyekting әr túsynan qara kýiedey tútasyp shyghady da, tura búnyng auylyn betke alady. At shaptyryp aldyrghan myrza qonaqtary sekildi. Asyqpay úshyp kep qara aghashtardyng basyna baptanyp qona beredi. Sonyng bәri Alghabaydyng tóbesinen tesile qaraytyn sekildi: «Myrza, bólisetin ne bar sizde?» Alghabay nesimen bólissin? Bólisetinin dostarymen bólisip qoyghan. Biraq, qarghanyng aty qargha emes pe, jer týbinen olardy búl ólkege jel aidap keldi ghoy deysiz be? Áne, anau adyrlar qara bazargha aidalghan maldyng teri-tersegine tolyp, auzy  múrnynan aqtaryla jiydip jatyr. Anau taulardyng say-salasy – Alghabaydyng anshy dostary qynaday qyrghan ang men qústyng óleksesi. Aydau dalagha ainalghan anau egistik alqabyndaghy erkek shópting basy – túnghan dәn. Sony, sol jemtigin, jensik asyn sezgen qarghalar qaydan bolsa da keledi ghoy. IYә, auyldaghy aitqyshtardyng sózinde esh qate joq: adamda Alghabaydyn, qústa qarghabaydyng qúlqyny qúrdymdaghany sezedi.

Endi, mine, Alghaekeng aspangha antaryla qarap túr, ishinen kýbirlep sanap túr. «Áy bir million bar shyghar-au...» «Allam-au, sonda Alghabay uystap dollar ústaytyn millioner bolmaq qoy?!»  – «E, bolady, nege bolmasqa?». «Ay, Alghabay, qayda túrasyn?»  – «Amerikada. Jo-joq, Europada». «Europanyz ne, Aydyng betinde». Asher aitqan: «Dosym Alghabay, Jer planetasynyng mýmkindigi shektelude, asqan baylar endi jana meken, jalghasty ómir izdep Aydyng arghy betine kóshude» dep. «Nesi qiyn, dostary aman bolsa, Alghaekeng de Aydy ózine qonys eter». «Shirkin, sol ýshin mәngilikpen birge mәngi ómir sýrse ghoy armansyz».

Qiyalyna qarghanyng qanatyn baylap alyp-úshqan Alghabay bir kýni mәngilik ómir sýruding syryn qaraekenning ózinen súrap bilse qaytedi degen oigha bekidi. Ertede, tym erte kezde estigen sózi bar-dy. Qarghalar mәngilik ómir nәri – Ábilhayat suyn biledi eken. Ábilhayat suyn úzaq jasaghan әmirshige әkele jatyp qargha bayqamay tógip alady. Ábilhayat suy tiygen arsha men shyrsha sodan mәngi jasyl bolyp qalypty.

Ábilhayat suy... ol qayda? Qansha jabysyp súraghanynmen súmyray qargha búl súraqtyng jauabyn bere me? Joq, әriyne. Endeshe ne istemek kerek? Auyl qojasy «ne istemek kerektin?» sonyna salpaqtap týsip alghan.

–       Ne istemek kerek? – dep ol birde dauystap ta jiberdi.

–       Qara aghashtardy órteyik, týbine ot qoyalyq, – dedi әldekim.

–       Auyl-aymaghyng qara aghashpen birge órtenedi ghoy, sorly-au? – dep әlgi  әldekimdi taghy bir әldekim saqtyqqa shaqyrdy.

Áuede ainalyp úshyp jýrgen myn-million dollaryn bireuler auyldan alastamaq bolyp jatqanda Alghabayda jan qala ma? Gharq etti. Qúdaya toba, qarghalardyng qarqyly qúlaghyna úya salyp tastaghan ba, joq әlde bir saryndy salauat ýnin esty bergen song eliktep dybys shygharatyn bolghan ba, Alghabay óz dauysynyng qargha maqam tapqanyn bilip jýretin.

–       Tiymender gharghalargha, – dedi Alghabay, – dalanyng momyn ghúsy ghoy  gharghalar.

Auyldastarymen osy bir eki auyz súhbattan keyin-aq Alghabaydan maza qashty. Búl bir jaqqa jolaushylap shygha qalsa, qyzylkóz pәleler aghashtardy órtep qarghalarynyng siraghyn ýitip alarday ýreylenedi. Keyde Kim ekeuining qúpiyasyn sezip qoyyp búnyng auylyndaghy qarghalargha әldebir súmpayylar au qúryp jýrgendey alandaydy. Júrttyng auzynan qargha aty estilse, qaraday qyzghanatyn qyzba minez de tapty. «Qargha, qargha» dep qaqylday bermender!» deydi aqkózdenip.

Qarghagha qatysty әngimege tekke qarap jýre almaytyndyqtan qara ólenning sózine de jarmasty: «Qargham-au, sen qandaysyng men degende» emes, «Aynam-au, sen qandaysyng men degende!» Ólenning sózin búrmalamay dúrystap aityndar!»

Qazaqta ne kóp, qarghany kóringen nәrsege kóldeneng qosyp aitatyn óleng kóp eken. «Qargham-au, qargham-au...». Alghabay kәri jynyn, shatpaqtap óleng jazatyn ilkidegi әdetin qayta tauyp, birqansha uaqyt sóz týzeuge otyrdy. Ortalyqtaghy әdebiy-muzykalyq gazet-jurnaldargha búrqyratyp maqala-hat joldady. «Ágagay, ala qargha-ay, baq bersin balalargha» deydi halyq auyzy. Halyq auyzy qatelesedi. Ala qargha balalargha baq bere ala ma? Bermeydi. Abzaly: «Ágagay, Alla, Alla-ay, baq bersin balalargha» bolsa kerek. Baqty Alla beredi. Mine, sózding dúrysy».

Alghanyng qarghagha degen erekshe dostyghy әigilengende búnyng bәri әnsheyingi әngime bolyp qaldy.

–       Alghabay ýiinde qarghanyng balasyn asyraydy eken, – dedi kóshede úshyrasqan bir kisi bir kisige.

–       Qoy, ei, qara aghashtyng basyndaghy qargha balapanyn bagha almay Alghanyng bauyryna salyp berip pe?

–       Onysyn bilmedim, biraq, Alghabaydyng qorasynda kózi moyylday qara, qauyrsyny da qúndyz qara, qara túmsyq bir qarghabay qaraqanattanyp ósip kele jatyr.

–       Mәssaghan, ony qaytpek?

–       «Búny qaytpeksiz?» dep súraghandargha Alghaeken: «Osy qargha deytin qús qansha jasaydy eken, sony kórmekpin» degen jauap qayyrypty.

–       Ou, aghasy, qargha-qúzghyn 2-3 ghasyrdyng ólkesin kezip, óleksesin tauysyp  ólmese, ólmeydi deushi edi ghoy. Alghabay da sóitpek pe?

–       Sóitetin shyghar, men qaydan bileyin?..

Alghabaydyng úshugha әli qanaty jetilmegen balapan qarghany baghyp otyrghany ras edi. Búlay isteuine әlgi Ábilhayat suy turaly әlqissa әser etse kerek. «Áy, tegi tegin emes-au» dep әlqissanyng syryna ózinshe ýnilgen Alghaekeng qarghany әbden qolyna ýiretip, ony ýy qúsy etpek. Qolda týlegen qarghasy qaydan su iship, túmsyghyn qayda juatynyn sodan bilmek. Qarghanyng túmsyghy tiygen sudan uysyn toltyryp jalghyz úrttasa jetedi: Alghabay mәngi ómir sýrmek. Alghaekennin... Allaekenning mәngilik ómirine jetetin mәngilik baylyghy, tausylyp bitpeytin rizyghy – qarghalary. Myna qargha bar qarghanyng basy bolmaq. Endigi qarghalar qarqyldap Alghabaydyng aspanynda ghana ainalyp úshyp jýredi. Alghabay armandamasyn, Alghabay bir isti qolgha almasyn. Alghabay bir isti shyndap qolgha alsa kórdiniz ghoy, qúlqynyna qarghany da qúlatyp, qúldanugha bar.

X

Arada neshe jyl ótkenin úmyttyq: Alghabay qyzylshúnaq shal bolyp әli shauyp jýr. Tyn. Jýrgende ayaghy-ayaghyna júqpay typyndap, jorgha jýriske salady. Qarghasy da júnttay: semiz, dәu, alyp qargha. Óbektep Alghabayday atasy túrghan song ba óris tilep, ólekse izdep alysqa úzap shyqpaydy. Auyr denesin әreng alyp, bayaghy kәri qaraaghashtyng basyna baryp qonady da, eki kózi qyzaryp, Alghabaygha kýn úzaq qaraydy da otyrady. Al, biz biletin Alghabay qazir qarghanyng túmsyq-tyrnaghyn satyp payda tabu degendi mýlde úmytqan. Esil-derti – Ábilhayat suy. Qarghasy sol sudy alyp kelse... sol sudan bir jútsa... mәngilik ómir sýrse... qartaymasa... kәrilik degendi bilmese... óitse, býitse... Auyl júrty sonda Alghabaygha kýler edi: «Qargha baghamyn dep aljydy ghoy bayqús. Barynan airyldy. Bir zamandarda ataqqa shyqqan bay edi, baghylan edi, dýr edi. Qazir bú shaldyng shau qarghasynan basqa týgi de joq».

...Qara kýzding bir kýninde teristikten yzghyp jel túrghan. Alghabay auylyn qaptap basyp alghan qarghalar ýiiri osy sәtte jelge bauyryn tósep, kók jýzine jelige kóterildi. Alghabaydyng qarghasy da qarghalyghyn istep ózinshe bolyp jýr. Qauyrsynyn jel týtip, әnekey, ol ýiirine bet týzep barady. Yzghyp soqqan jelding arty yryq bermes borangha úlasyp, borannyng sonynan dýley dauyldyng dýbiri estildi. Qarghalardyng basqa mekenge birjola aughany anyq angharylghan. «Áy, – dedi sonda Alghabay qalbalaqtap –әi, meni tastap  qayda ketpeksinder, týge?»

Alghabaydyng qolda ósken balapan qarghasy qalbandap, ary-beri ainala úshyp jýrde de, sanghyryghyn iyesining jaltyr basyna salmaqtap tastap  kep jiberip qoshtasty: «Ghosh-ghosh, Alghabay, ghosh».

Almaty

03.07.2016 j

Abai.kz