Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3034 0 pikir 25 Nauryz, 2013 saghat 07:43

Janat Ahmadi. Dýrbeleng (jalghasy)

Altynshy tarau

1

Biraz kýnde sahara eline ózinshe bir nauqanday bolghan nauryz kójening de mezgili jetken eken. Endi qar da sógilip, jol-joldaghy qasat qar shet-shetinen búzyla bastaghan. Otardaghy mal aldy, ondaghy malshy-qosshy búl tústa artqa qaray saghynysqan elge qaytugha qam jasap, sharuasy qystan kýizelmey, aman shyqqan el arqasy keny bastap edi. Qoldaghy erte qashqan birli-jarym siyr tusa, aighyrdan erte shyqqan bie qúlyndasa, kóten asysyp, bir-birinen sýr jesetin, «týstik» andysatyn mezgil kelip qalghan. Belgili-belgili degen kisiler әr auyldan qúda-tamyr, jekjattan «sybagha» jep, qys soghymynan saqtalghan jal-jaya, mayly qarta, ýldirik qazy siyaqty tәtti-dәmdi sýr astyratyn, ózinshe bir sal-sýrey uaqyt kelgen. Búl - jylqy etin naghyz dәmin alyp jeytin túz singen kez. Kýnning úzaruyna baylanysty búl mezgildi «úzyn sary» dep jent, may qazy-shújyqtyng tandauly, kәdelisin naq osy mezgilge saqtasatyn. Laysang shaqta at qúiryghyn týiip, aujay salghastyratyndar top-top bolyp jýretin.

Altynshy tarau

1

Biraz kýnde sahara eline ózinshe bir nauqanday bolghan nauryz kójening de mezgili jetken eken. Endi qar da sógilip, jol-joldaghy qasat qar shet-shetinen búzyla bastaghan. Otardaghy mal aldy, ondaghy malshy-qosshy búl tústa artqa qaray saghynysqan elge qaytugha qam jasap, sharuasy qystan kýizelmey, aman shyqqan el arqasy keny bastap edi. Qoldaghy erte qashqan birli-jarym siyr tusa, aighyrdan erte shyqqan bie qúlyndasa, kóten asysyp, bir-birinen sýr jesetin, «týstik» andysatyn mezgil kelip qalghan. Belgili-belgili degen kisiler әr auyldan qúda-tamyr, jekjattan «sybagha» jep, qys soghymynan saqtalghan jal-jaya, mayly qarta, ýldirik qazy siyaqty tәtti-dәmdi sýr astyratyn, ózinshe bir sal-sýrey uaqyt kelgen. Búl - jylqy etin naghyz dәmin alyp jeytin túz singen kez. Kýnning úzaruyna baylanysty búl mezgildi «úzyn sary» dep jent, may qazy-shújyqtyng tandauly, kәdelisin naq osy mezgilge saqtasatyn. Laysang shaqta at qúiryghyn týiip, aujay salghastyratyndar top-top bolyp jýretin.

Endi az kýnde otardan kelgen mal tóldep, jiyrma kýn, bir ai, jauyn-shashyn, alasapyranda sharua elining qystan songhy anyq kýizeletin taghy bir mol qarbalas kezi bar. Túmsa, qulyq biyelerge qúlynyn tastap ketirmeytin: kýn búryn merzim bilip, kýn rayyn tanyp, jerin saylap, erte bastan oigha toqyp qoyatyn qyraghy kóz malshy kerek. Múnday kezde bel sheshpey, úiqy kórmey, at ýstinde qúryqqqa sýienip myzghityn, sary tap bolghan óli sýiek jylqyshy bolady. Jer jadysyn qualap, kýndiz-týni jylqygha ie bop otyru ýshin qandybúrauyn shygharyp minetin jelquyq at-ayghyr sol jylqyshy serigi. It pen qúsqa aldyrmay, shyghyndatpay tól qosu qazaqtyng jany dese bolady. Sәuirge jetpey topyrlatyp tóldep qalatyn qoy malyna otamalynyng qara suyghy onnan kez túrady. Qazaqtyng «bes toghys - belgili qys, saratan-sandy qys, zauzadan qorqam» deytini taghy bar. Qys ketti dep púshayman jeysing degeni. Yq saghalap, boy panalay alatyn ysqayaq tәjiriybe ýlkeni oghan da kerek. Bar tirlikting toghysqan tynysynday «shóje sanaytyn» bir mezgil osy. Sharua elinde bolatyn osynday әbigerdin, mol qammen múnnyng az kýnde bәri de ótti.

Sheru eli, ózderining jyldaghy kókteulikterine qaray manghystap, jyla kóship, barlyq bókterlerdi: say-sala, ózen-búlaq bastaryn, oqap, týbek, qolat-qoynaularyn kókteu ete mekendep, jaghalay taray qonyp, jaz buyna arqa tósep, sharuasyn kýittep kýiley bastaghan.

 

2

 

Mine dәl osy kezde Sheru ishine oida joqta taghy bir ýlken lang kirdi. Ekiasha deytin qonysta otyrghan Kerimbek auylynda býgin bir ýlken jiyn bar edi. Auyl aldynda, Mazy ózeni jaghasyndaghy keng kógalda, alqa-qotan bop, ertengi sәske mezgilde Sheruding kóp ýlkenderi otyr. Tómengi jaqtan kele jatqan on-on bes atty kóringen. Búl jiyn solardy kýtip almaq... Attylar bógde emes, osy elding óz jigit-jelen, er-azamattary bolatyn. Tanertennen beri kýtken búl jolaushylardy tosa otyryp, songhy әngimeni Burabay bitire bergen.

Ol óz qasynan ketip qalghan Múrynshaqty osynday kóp aldynda jaman kórsete beretin әdetimen:

...- Ýiining túsynan ótip bara jatsam, aqylsyz qatyny esigining aldynda, basyna kýiektey qojalaq, búlghauyshtay birneneni orap alyp, seksiyip, ot tamyzyp otyr eken, kózine albasty bop kórindi me, januar atym ýrkip, ózimdi mert qylyp kete jazdady. Otyn alar kóligi de joq pa, jaqqaly otyrghanyn bayqasam, shaytannyng otynday aiqastyrghan eki-ýsh qana aghash, úsqyndary tipti jaman ghoy ózderinin; bәz-bayaghy búlghauysh basty qatyny, byqsyp shyqqan týtini, - dep, otyrghandar ishinen sózin qostatar adam izdegendey, әr-әrkimge jalt-jalt qaranyp qoydy. Aytaryn әli de tauysa almay:

- Nәsili basqa, jau qalmaq emes pe! Neshe iykemdeysin-au, shiyryna qosylghysy kelmeydi. Aqyl bilse, eng bolmasa airan-shalap, sorpa-suyn úrttap qaqyryghyn jibitip otyrmas pa edi! Ánebir súluymsyghan, tyrash qyzynyng kónili tipti búl manda joq! - dep qolyn alysqa siltep qoydy.

Jolaushylar jaqyndap keldi. Úzyn qúlagha mingen top ortadaghy, ýstinde qara shegiren meshpeti bar, Kerimbekting eng ýlken Ákim degen balasy bolatyn. Osydan eki jyl búryn Ákim bir tosyn jaydan auylgha ókpeli bolyp iz-týzsiz joghalyp ketken... Sol kýni Kerimbekting ýiinde Sheruding mynau otyrghan ýlkenderining birtalayy bar-dy. Ókpening basy taghy osy әigili Burabaygha baylanysty shyqqan.

Qamardyng Kerimbek atyna hat joldaghany tura sol tús edi. Kerimbekting Múrynshaqqa «Burabay qasynan kósh» dep aqyl bergeni yzyn, sybys bolyp, әldeqalay Burabaydyng qúlaghyna jetken eken. Múrynshaqtay qolbilgi malshysy irgesinen kóterilip bara jatsa, ony kóship ketuge uaghyzdaghan shyn dúshpany kim ekenin bilip otyrsa, ýiinde tynysh jata alatyn Burabay ma? Ol óz ýiinen aptyqqan ashumen attanyp, dereu Kerimbekke jetken. Sol kýni Burabay topty kisining kózinshe ózinen jasy kishi Kerimbekke til tiygizgen-di. Biraq ony Kerimbek kótergenmen, ýide otyrghan balasy Ákim dәt etpegen. Burabay sózdi salghan jerden ojar bastaghandyqtan, Ákim eki-ýsh dýrkin oqtalyp, til qatyp jibere jazdap otyrady. Ýlken sózine elden búryn jauap aityp qala jazdap otyrghanyn Kerimbek aghat kórip, bir-eki qayta balasyna kózimen tyiym beredi. Basylmay órekpigen Burabay bir sәtte:

- Sen Kerimbek, býgin qoramdaghy qonsymdy alsan, erteng qoynymdaghy.., - dep kele jatqanda ot minez Ákim, dausy sanq ete, kiyip ketip:

- Uәi, aqsaqal, ne bojyp otyrsyn? Saqalynyz bórte tekening saqalynday bolyp ne tantyp otyrghanyn! Saqalyng quday, sidiging suday bolghansha netkenin! - dep jibergen.

Burabay - kәduelgi Burabay bolsa, Ákim de ese bermes, ór kónil jigitting ózi. Jәne búnyng ózin Kerimbekting әkesi Ánkejan bauyryna salyp alghan. Qartayghan baba, Qanikedey ózi jaqsy kórgen kelininen tughan túnghysh nemeresin shyr etip jerge týsisimen etegine orap alyp, óz bauyrynda ósirgen. Sondyqtan Kerimbekten onsha jasqanbay erjetken Ákim negizi beti qatty, tong tuysty jan edi. Eshkimge jibimeytin. Janaghy sózge Burabay keudesine tas tiygendey bop qalt toqtap qalyp, onyng әkesine shaghynghanday jalt qaraghanda, Kerimbek Ákimge qatty jekirip:

- Tәit, kórgensiz! Ýlkenderding aryna jaghalaspa! Dalagha shyq! - degen edi. Biraq tabany qyzyp otyrghan yqpas jigitting búl zekirik kerisinshe namysker ashuyn qozdyra týsken. Ómir jasyn nәrsizdikpen tonatyp jýretin mynau kók ezu, qyrt shalgha jyny barynsha ústap. - Onday ardy oilaymyn degen kisi abyroyyn it qúiryghyna baylamay, qonysyna qoryqshy bolsyn! - dey berdi. Mine, osy kezde Kerimbek qymyz qúiyp otyrghan qos basty shómishpen jalanbas Ákimdi solaqaylap qaq basqa salyp qalghan-dy. Shytaday júqa shómishting eki basy eki jaqqa domalap úshyp týsti. Shashy jana alynghan kesek basyna tayaq tanq etken Ákimnen júrt búl sәtte bir ýlken qimyl kýtip qalghanday. Biraq ol tyrs etip, til qatpaghan kýii, sazaryp qana ornynan týregeldi. Sol boyynda keregening basyndaghy qalpaghy men qamshysyn ýnsiz alyp, ýiden shyqqan... Mamaaghashtan qúlasoqyr atty sheship minip, aghayyn elding kóz aldynan jortyp jónelip ketken bolatyn. Sonan eki jyl boyy habar-osharsyz, iz-túzy bilinbey, zym-ziya joghalyp ketedi. Burabay men әkesining osy jolghy bir ghana әreketine emes, ketuining taghy ózge sebepteri bar-dy... Elding betinen ala berip kózge tiken bolyp kóringen.

Artqy eldi sanyrau qaldyrghan sol ketisten osy jaqynda ghana bar Sherudi eleng etkizip emis bir sybys, deregi bilinip qalghan. Jәrkentke, Qazaqstan jerine ótip qaytyp jýredi eken. Eki jyl boyy aghayyn-aymaq múndy bop qalghan Kerimbekting balasynan habar tauyp bere almay, el ishining tileules ýlkenderi de tanyrqaumen, bas shayqarlyq kýy kórgen. Eng qyzyghy sharighat zanyna jýginip, bir jarym jylgha jetkende tipti, búnyng jylyn da berip qoyghan-dy. Asyna qúlasoqyr attyng enesi, kәri qúla biyeni soyghaly jatqanda, Qanikening joqtau zaryna býkil el jylaghan. El ishi sodan zaman ótip, bertin kelgenshe Qanikening salt boyynsha qúla biyeni bauyzdaugha bermey, talasyp, moynynan qúshaqtap túryp:

 

«O, darigha jalghan-ay,

Jalghannan kónilim qalghan-ay!

Tiri ghayyp jeteu-di...

Segizinshi ghyp alghan-ay!» -

 

degen joqtauyn auyzdan tastamaytyn. Ákimning art jaghynda qalghan qyzy Nauathan jәne kishkene eki balasy, әieli bar bolatúghyn. Osydan jiyrma kýndey búryn «Ákim Nylqy uezining Lastay - Qarasu jaghynda jýr deydi. Sonan Kýredegi Lýrip-lama deytin, qalmaq lamasynyn* ýiine qatynasady deydi» dep, talyghyp bir «deydi-deydi» habar ilingen-di. Nylqy degen búl jerden moyny qashyq uezderding biri edi. Sol sózding sarynymen Kerimbek ózine jaqyn auyldardan, Aytbay on-on bes jigit iriktep atqa mingizgen. Tabylsa tura ústap әkeludi tapsyryp jibergen. Ol Lastayda sebepsiz jýrmegenin әkesi jobamen jalghyz bir ghana qisyngha sighyzyp, tek óz ishimen oilap, sezip bilgen-di... Kerimbek biletin az ghana mýshesi bar qúpiya «Tas týlek» deytin úiym sol Lastayda jasyrynghan. Aghayyndy Ákbar - Seyit bastaghan ókimketke qarsy úiym. Soghan baryp úrlanyp qosylghan Ákimdi myna jibergen jigitterding toby tek jol tosyp ústaularyn qatty úghyndyrghan. Ol úiymdy óz auylynan shyqqan búl jortuylshylar da sezbesin degen. Kerimbekting sәlem aituymen búlar joldan Kýredegi Lýripting ýiine soqqan. Lýrip Lama ózi jaqynda bilgen Ákimning deregin búl kelgen joryqshylargha tolyq bayan etpesten tek onyng jaqyn kýnde bir kelip qalugha kәdik ekenin ghana bildirgen. Sonymen búl top Ákimdi Qorghas shekarasyndaghy «Tobylghy espe» degen jerde tosqan.

 

* Lama - molla.

 

Jol torushylar qolbaqyr, shәugim, jolazyqtaryn qamdap alghandyqtan sol manda bes kýnnen asa jatady. Aqyry, bir kýni ertengi mezgilde Qúla atpen Kýrege qaray anyratyp kele jatqan Ákimdi búlar alystan-aq tanidy. Saq torushylar endi ony dәl óz tústaryna keltirgenshe kórinbeudi maslihat qyp, Qorghas ózeni boyyndaghy tobylghyly tereng ózekting bir úrymtal jylghasynda boy tasalap qalysady. Múnyng ishinde Ákimdi eki jyldan beri jamanatqa qiya almay, juyqtaghy habar shyqqaly bir kórudi ansap, saghynyp jýrgender joq emes. Tuysqan ishinde әsirese onymen jastayynan tatu ósken bireu bar. Ol Ákimdi bir jerde iz-týzsiz «ólip qaldy» degenge sengisi kelmey, qimay, nәzirining etinen de auyz tiymey qoyghan Nýsipbek edi... Aryppay bastaghan osynday qyzyq kýidegi jol torushy top Ákimge birden kórinip, anau búlardyng dәl ýsterinen aghyzyp jetip kelgende bir-aq sau etip, qyr basyna samsap bir-aq shyqqan. Qashqyndy ishke qaray ótkizip alghan. Top aldynda Ákimnen jasy kishi bolsa da sózi jarasyp, bir eli ajyramay qysy-jazy jaqyn jýretin zor deneli Nýsipbek.

Ákimdi kórgende kózine ottay basylyp, aldymen dauystap jibergen sol boldy. Kórgenine sener-senbes, essiz, qomaghay sezimmen qamyghyp ketken. Ózgeden bólek, sonday shynayy kónil ekpinimen azamat arysynyng ornyn joqtap jýrgendikten, Nýsipbekting jýregi alqymyna tyghyla, at ýstinde qopaqtap, kýn búryn enkildep jylap jibergen. Dauystaghan zor ýni erekshe shyghyp:

- Oibo-oy! Ákimbise-en?! Bar-me-edin, agha-tay-au?! - dep taltaq ker atty tebinip jiberip, eng aldymen úmytyla bergen sol edi.

Alghashynda búl kóriniske ghajap bir týs kórgendey, antarylyp qalghan Ákim búlardy endi tez týstep, týgel tany ketti. Ózin ústaugha úrynyp shyqqan arnauly top ekenin týsine qalysymen anyrudy qoyyp qúlasoqyr atqa Qamshyny basyp, Shipanzynyng astyn baghyttap qasha kep jóneldi. Nýsipbek janaghy boyda dói-dalagha jylaghan kisidey bop, әueli sostyiyp túryp qalghan. Biraq endi bógelse aiyrylatynyn kórgen son, sonyndaghylargha bir qarap, atyna qamshyny bú da úrdy. Qamshylar jaq kózi shýnireygen soqyr, úzyn qúla at Ákimning әsirese osyndaydaghy anyq senip minetin jylqysy. Qatar jatqan qyryq-aryqta túyaghynyng úshyn ilmeydi desetin. Qashqynnyng bettep jónelgeni ózining kele jatqan baghyty edi. Kýre jaq bolatyn.

Á, degennen sytylyp shyghyp ketti. Sonyndaghy andyzday shapqan shúbar tobyn bastap tyraghaylatyp Nýsipbek ketti. Beyne bir jaudy qughanday attaryna ýsti-ýstine qamshy basyp bara jatqandary tek osylarday tau eli ghana isterlik, qyzyq kórinisting ýdesi edi. Shyghysqa qaray kósilip jatqan úzaq joldaghy: Taqyr-Múqyr, Kókdala jaqqa qaray qasqyr qughanday antalap kele jatqan qughynshylar Ákimnen barghan sayyn bir-birlep qara ýzip, keyin qalyp otyrghan-dy.

Sodan kýn týske tarmasqan shaqta júmbaq jan Kýrege qaray jeke sytylyp shyghyp, salqyn tóste atynyng terin biraz qúrghatyp ta alghan. Tay jep shyghyp tau jebelegen bóridey, endi jalghyz ózi jay shoqyrtyp josy bergen.

Qughynshynyng aldy Kýrege boldyrghan attaryn qaqpaylap, keshki qonalqagha ilinip, keyingi jaghy jolshybay Kókdalada el tauyp qonyp, ertenine zorgha jetip toghysqan. Aldy-arty belgili bir oryngha jinalyp alyp, Ákimmenen Lýrip-Lamanyng ýiinde qapylysta toqaylasqan-dy. Búlar Lýripting keng aulasyna topyrlap engende, úiqysynan endi oyanyp dalagha aq dambalshang shyqqan Ákim taghy da týs kórgendey bolyp, kilt anyryp qalady. Sol sәtte attarynan qatar týsip jýgirgen Aryppay men Nýsipbek Ákimdi birdey qúshaqtap, eki jaghynan jylap kórisedi. Ásirese Nýsipbek:

- Kektim-ay, qayda kettin?! Tektiden shyqqan, kektim-ay! - dep enkildep jatty. Ákim ýige, esikke qaray qashpaqty edi. Tapanshasyna jete almay qolgha týsti.

Auylgha, elge mine osynday kórinisterden keyin oralghan Ákimning kele jatqan habaryn keshegi kýni bildirtip «sýiinshige» kýn búryn kisi shaptyrylghan. Keyin elge «Sarala atty - baqalshy» atanghan saudager úighyr saryala qúnandy Qanikeden osy elge kele jatqan Ákimning sýiinshisine alghan. Sony estip, aldy keshe qonagha jinalghan tileules ýlkender arnayy shaqyrumen kelip, qazir osynday bir zor merekedey quanysh kýtip otyrghan-dy. Jolaushylar ýlkender tobyna jaqyndanqyrap sonaday kelgende aldarynan búl auyldyng ónsheng qara ala itteri abalap shyqqan-dy. Ýlken auyldyng arsyldaq, doly tóbetteri at qúiryghyna jarmasyp, sypayylyqpen jete bergen jigitterdi danghaza shuymen sanghúlaq etti. Ózi shiryghyp kele jatqan Ákimge myna kórinis onsha ontayly tie qoymaghany belgili bolatyn. Qoynyna qolyn súgha berip edi, tapanshasyn suyryp alyp, at basyn tarta bir qaralagha kezene qaldy. Qasyndaghylar angharyp bolghansha, «shanq» etip shyqqan pistolet ýnimen qatar it te jalp etip úshyp týsip, so boyda tek qúiryghy ghana shoshanday berdi. Ózge qaralalar bet-betimen tyraghaylap joghaldy. Ákim esh nәrse bolmaghanday, atynan týsip, shylbyrdy tastay berdi de, ayaghyn әntek jitileu basyp kele jatyr. Qanike shyraylas әdemi, qyzghylt sarylau jigit. Taqau kep dausyn topqa tolyq jetkize, saghynyshty ýnmen sәlem berdi. Sanqyldaghan tap-tanys ýni otyrghan ýlkenderding qúlaghyna sonsha ystyq tiyip:

- O, assalaumaghalaykum, qút meshit! - dep, ong qolyn býkteuli qamshysymen qosa taghzym etken belgimen keudesine basyp keledi. Ýlkender ony, әriyne, otyrghan oryndarynda kýtti. Biraq jigitting sәlemin jabyrlasa, mol ýnmen alysqan. Byltyr kýzde dәl osy júrtta, osy otyrghan mynau el ýnsiz kelip Ákimning «nәzir-asyn» jesip attanghan bolsa, mine, endi «o dýniyede» kóriskendey boldy. Sonday halde kelgen búl úlyn din-aman kórgen atameken alqasy qoyyny ystyq, jaqsy-aq edi. Ákim sәlemin alyp, dauryqqan alqa-qotan kópting ornynan endi kóterilgen birneshe ýlkenderine eki tósin kezek týiistirip, ata saltymen aiqaylasyp amandasty. Onyng sәl qymsynghan narazylyghyna qaramay, betinen, mandayynan sýiip, kózderine jas alysqan, biren-saran bosang aqsaqal, qariyalar da boldy. Keshegi Ánkejandy kózi kórgen ata tústastary joghalyp tabylghan úldary ýshin qamyqqan. Kezek Kerimbekke kelgende, ol:

- Qalay, qaraghym! Esen-sau jýrding be? - dep qana qolyn alyp úshyrasty. Balasynyng týsine qiyalap qarap, әldeneni ishinen boljady. Ákesining «aman jýrip qaytsang bolghany» degendey kózben qaraghan shyrayyn tap basyp Ákim de:

- Oi, batyr-ay, esen-sau jýrmey, bú jerden basqa jaqta aspan-jer joq pa eken! Ózderiniz de sau-salamatsyzdar ma? - dep, tújyryp qana amandyq súrady. Ákeli-balaly ekeuine syrttan kóz salyp túrghandardyng keybireui: «Zeyilderi qatty-au» dep synasqan boldy.

Taylaqbay Ákimdi «birbet, er» dep jaqsy kórushi edi. Jaugha pende bolyp týsse de, búralqy bolmay, tik óledi dep baghalaytyn. Ákim elden ketetúghyn kýni Kerimbek ýiinde otyrghan topty kisi ishinde Taylaqbaydyng ózi de bar. Sonda onyng kónili qatty oiran bolatynyn ózgeden anaghúrlym aiqyn sezgen osy Taylekeng edi.

Keyin jigitting iz-týzsiz zenip ketkenine kózi jetkende, qart Taylaqbay Kerimbekting ózine de ókinishpen keyip:

- «Kókjal tughan qoy terisin jamylmaydy», - deydi. Dýniyeni qolyna bersen, ne týzep, ne bir jolata búzyp baryp toqtaghysy keletin patsha kónildining ózi emes pe. Onday adamdy óz ditinen bir mysqal audara almaysyn. Sondyqtan taryqtyru da kerek emes, - degen. Sol Taylaqbay әzir jasy seksennen asqan qart basymen Ákimning kishkene eki balasyn eki qolymen top aldyna ózi jetektep әkep:

- Mә, myna kishkene nemelerinning mandayynan iyiske, betinen sýi! Ózinning Dәuletbaq, Dәuletjanyng ghoy, - degende Ákim:

- Múnyng Dәuletjany qaysysy? Dәuletbaghy qaysysy? - dep, búghan qarap móliyip túrghan eki balasynyng bastarynan sipaghan meziretin jasady. Búryn auylda Ákimdi ózining maldaryn tanymaydy desip kýlisushi edi. Ol emes, eki balagha janaghyny istep túrghan minezi múnan bylay talay jerde «Ákimshilep» dep sóz bop jýrdi.

Kópke qadir-salmaghy bar ýlkender aldynda «balasy bar» nemese «balalardyng әkesi» bolyp kózge týsudi jәne ózining elden bezip ketken jýrisine oray, endi kep arttaghy ýy ishin saghynghanyn arsynyp túrghanyn ishi jýirik Taylaqbay tez úqty.

Kerimbek búl quanyshty keshe jer moyny qashyqtau bolsa da Abdolla, Burabaylargha da aitqyzghan. Týnde kóp ýlkendermen attanyp jetip osynda qonghan Burabay Ákimmen janaghy tós aiqasyp kórisushilerding biri edi. Ákim ketkeli elge úyatty bop jýrgen basbúzar kәri keshe búl әngimeni túqiyldan estigen jerde habardy aitushygha jalt etip qarap, amalsyz shyn quanushynyng ózi bolghan. Barghandy yrza ghyp, bir japyryq mýiiz kók serkeshti baqyrtyp әkep sýiinshige óngertip jibergen. Qazir úshyrasqanda Ákimdi:

- Tu syrttan kelmey, tura shabatyn kókjalym. «Erdi qúday úrarda, jaugha miner jampozdy jaby ornyna minedi. Eldi qúday úrarda, jaugha qimas jaqsysyn jalpynyng biri dep biledi» degen. Aqyly azayghan atang qarshyghany qargha dep óltiretin adam ghoy, bir ókpendi qi, shyraghym! - dep qarsy alghan. Eki jyldan bergini epti kәring eki auyz sózben ornyna qoyghanday.

Býgin qatybas deytin Ákimning meyiri bir inisine týsti. Ol es bilip qalghanynda «qara jel» bolyp auyryp, sodan baqsy qaynattyryp ishtirgen ýsh jylannyng basynan tili tartylyp, qúlaghy da tas estimey, mylqau bolghan inisi - Dәulethan. Qazirde er jetip kele jatqan ózi tym zeyindi bala kem bolyp qalghan-dy. Búl Qanikeden emes, Kerimbekting kishi әieli Saqyshtan tughan balanyng aldy. Qalyng toptyng arasynan bar nәrseni ishimen jazbay sezip túrghan sol balagha Ákim iyilip, onyng erekshe sezimdiligi ýshin saghynyp sýigen. Búghan ózge tuysqandar da qayysyp edi. Búl kezde ýy jaqtaghy әielder saghynysh quanyshynan jylasyp túrdy. Qariyalar toby Ákimdi aldy-artynan qaumalap keyindeu qalghan qonaq ýige qaray alyp jýrdi. Ýlken ýy aldynda qoralanyp, baghanadan osylay qarap kóp әielder túr. Bir aumaqqa shoqtay bop ýiirilip qalghan, qarqaraday bәibisheler shoghyry aq shanqan shylauysh, kiymeshek, sharshylarymen appaq shaghaladay. Sol әielder aldynda eki-ýsh keyuana jәne birneshe egde, qartang bәibishelermen birge kózinen jas aghytyp Qanike de toptan ozyp shyqty. Bir kezde erkektershe soyyl alyp jaugha shapqan erjýrek qyz Qanikeni býgin aitsang nanghysyz etip, ómir, uaqyt janghyrtqan. Ol ózining túnghyshy jәne әsirese tughan әkesindey bolghan ata - Ánkejan etegine salghan Ákimge anadaydan dauys sala:

- Qúlyne-em! Aman-sau jetkening be, shyraghym! - dep, emirenip jylap keledi. Onyng tar qúrsaghyn kenitken, tas meyirin jibitken, tas emshegin júmsatqan Ákim ghoy. Keyingi jaqta kiymeshek, sharshylarynyng úshymen kózderin sýrtip, kýtip túrghan ózge de shesheler, jengeler. Mosqal әielderding jylaghanyn kórgende shyday almay, oramaldarymen betterin basqan, birneshe әpeke, qaryndas jәne qadir biler jengelerding anyrap kep kóriskileri bar. Biraq olar ýlkenderden batpay syrt jaqta shette ýnsiz móltildep túrdy. Solardy kórip kózine jas almaghan әiel balasy qalmady. Osynyng bәri elding bir býtindik kezin, endi qaytalamastay suretimen kózge tartqan. Mine, osynday sәtte, tap osy kezding ózinde Kerimbekke Áliyden kýtpegen oqshau bir habar kep jetti. Jaysyz, oqys habar edi.

 

* * *

 

Shyghys bettegi kók túmsyqtan beri asyp, astyndaghy qúla qúnanshygharyn ytqyta jortyp kele jatqan Baghdat balanyng jýrisin Kerimbek «oghash jýris-au» dep shamalaghan-dy. Oilaghanday, ol mama-aghashqa búrylmay, adamdargha qaray tura tartyp keldi. Týsi qúbylghan kýide sәlem berdi de, Kerimbekke:

- Ata! Ály sizge jiberip edi, - dep, qalghan sózin aita almay qúnanynyng basyn sәl onashagha taman búrynqyray berdi. Áliyding qolyndaghy anau inisi býgin tang ata Mamozynyng bayaghy tuysqanynyng qyzyn alyp qashyp әkelipti. Jana kýn shygha Mamozy ózi bastaghan elu shaqty kisi Ály aulyna at oinata jetip, auyl ýsti dәl qazir qyzyl-qyrghyn, tóbeles bolyp jatyr deydi. Áliyler býkil auyl bolyp jiyrma ýiding erkek-әielimen týgel soyyl ala qarsylasqan son, analar art jaqtaryna taghy kisi shaptyrypty.

- Ózderin soyylgha jyghyp, qyzdy tartyp әketer týrleri bar. Soghan ne isteymiz deydi, - dep pysyq bala Kerimbektey ózi eng myqty adam sanaytyn atasynyng Áliymen dostyghyn shola til qatyp túr. Áliyding ózi endi qyzdy ólmey bermeymin depti. Asyghystan aptyghyp joldaghan sәlemi sol. Qarymsaqtar bolsa qazir osy - Kerimbek aulynda. Ály basynda Qarymsaqtyng auylda joghyn bilmey, inisi qyzdy alyp jetken song sasyp, bir jayau adamdy soghan jýgirtken. Sonymen Baghdat beri attana shauypty.

Kerimbek múny estidi de, Taylaqbaydan bastap osyndaghy ýlkendermen asyghys aqyldasyp, bógelmey is qamyna kiristi. Janaghy kelgen sayly jigitterge bastatyp, dәl otyz jigitti tizgin úshynan attandyrdy. Múnymen qosa ainala mandaghy elge de osyndaghy kóp ýlkender auzymen tezinen habar bergizdirip, tús-túsqa adam shaptyrdy. Áliyge: «qyz ben jigitti onda ústamay, osylay jibersin, qasyna myna barghan jigitterden myqty serik qosyp jasyryn jóneltsin» - dedi.

Búl auylgha Múrynshaq pen Qarymsaq keshe keshke kelgen-di. Baghdatqa әkesi Qarymsaq Qaziza jalghyz bolmauy ýshin, týnde qasynda bolyp, tanerteng ózing kelersing dep qúnanyn arqandap berip ketken. Baghdat qazir qúla qúnandy bosap qalghan mamaaghashqa әkelip baylap jatqanda, jalghyz túrghan qúla soqyr at moynyn sozyp, qúlaghyn tige, qúnannyng demin iyiskelep kelip, kómeyinen kýmbirlep, qatty oqyranyp jiberdi. Bir eneden - kәri qúla biyeden tughan óz inisin tanyp, shúrqyrap oqys oqyranyp qaldy. Qúiryghyna deyin qozghaqtap tilsiz januar basyla almay túr. Kózi shalghan kisiler myna kóriniske ishegin tartqanday, tandanyp:

- Januar-ay! Dәl adamsha tanyp túrghanyn qarashy! Jerin saghynyp jýrip әren-aq jetken eken-au, ainalayyn!

- Anazasy auyp jýrip, zorgha jetken desenshi! Jerinnen ausan, jaqsy atyndy tastap au, degen osy eken-au, shirkin! - «Adamdy úiymymen, jylqyny ýiirimen alsyn» degen emes pe, - desti. Bir sәtke alasúrghanday bop, qos qúlaghyn qayshylap, tynshymay túrghan tenbil ayaq qúladan kózin almay qarasyp ta qaldy. Tórt siraghynyng ishki jaghy beder-beder, ýkining qúiryq qauyrsynynday tandaylanghan, qara daqty әigili qúlasoqyr shynayy әsem jylqy. Búndaghy osy belgi Baghdattyng qúnanynda da bar. Jalynan qúiryghyna qaray qyr arqagha aiqyn tartylghan qap-qara syzyghyna deyin birdey. Biri túnghysh, biri kenje qos qúla enesi kәrilikten qúlyndamay qalghan son, ótken kýzde osy jerde Ákimning nәzirine soyylghanyn bilse ghoy. «Jaqsy attyng enesi edi, ólse kәrilikten, ajalynan ózi ólsin» deytin qazaq bar ma?

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391