Imanghaly Tasmaghanbetov jana jyldan bastap ÚQShÚ-nyng bas hatshylyghyna kiriskeli beri eldi eleng etkizetin eki kezdesu ótkizdi. Aqpannyng 14-inde Belarusi basshysy Lukashenkomen kezdesse, kýni keshe Reseyding qorghanys ministri Shoygudyng qabyldauynda boldy.

Búl kezdesuler teng dәrejeli kezdesu degennen góri esep beruge úqsap ketti. Shoyguden Putinning men-mendigi anyq angharyldy. Aldynda Batika da: "Resey men Ukraina arasyndaghy qaqtyghysty ózine qatysy joq dep oilap, ýnsiz otyra beru degen bolmaydy. Belgili bir pozisiyany ústanatyn uaqyt jetti", - dep úiymnyng tizginin jana ústaghan IYmekene jol-joryq berip, dikendegendey bolghan. Keshegi kezdesude de IYmekeng orys әskerining bas qolbasshysyna úiym júmysynan, Batikamen kezdesuinen esep berdi.

"Qyrkýiek aiynda "ózara is-qimyl-2023", jedel әreket etu újymdyq kýshterimen oqu-jattyghuy, "izdeu – 2023" jәne "Eshelon – 2023" barlau kýshterimen materialdyq-tehnikalyq qamtamasyz etu bólimshelerimen arnayy oqu-jattyghu josparlanghanyn, Újymdyq kýshterding basqaru jýiesin, atap aitqanda, baylanys salasyn jetildiru boyynsha júmystar jýrgizilip jatqanyn" bayandady, Tasmaghanbetov ÚQShÚ Bas hatshysy salauatymen Shoyguge..

Orys әskerbasyna da keregi osy ekeni anyq. Putinning atalmysh arnauly operasiyasyna jyl toldy. Jenisting auyly alys ekeni aiday anyq boldy. Batika bastap, Shoygu qostap, bas hatshymen kezdesu úiymdastyrudaghy maqsattary qantar oqighasynda qayta jan kirgen әskery úiymdy kóz-kóz etip Batysqa dóng aibat kórsetu, bizde әli de qauqar bar degendi jetkizu ghana ekeni mәlim.

Sony eskersek Qazaqstannyng sanauly últjandy qayratkerining biregeyi sanalatyn Tasmaghanbetovting geosayasy jaghday úshyqqan, kýlli Batystyng damyghan memleketteri Ukrainagha qoldau bildirip, Reseyding basqynshylyghyn aiyptap jatqan óliara kezende, "Varshava sharty úiymyn" eske týsiretin, Resey yqpalyndaghy úiymgha jetekshi boluy elge de, IYmekenning jeke ózine de abyroy әpermesi anyq. El talqysyna týsken eki kezdesuden sony týidik.

Enbek ótilin oqytushylyqtan bastaghan IYmekenning Nazarbaevqa jaghyp, biylikting biyik baspaldaghyna kóterilgeni belgili. Túnghysh preziydent ony otqa da saldy, janbady, sugha da saldy, batpady. Kerek kezinde qorghanys salasyn da basqardy. Qogham oyanyp, sayasy talap kýsheyip, biylik tranziytin talap ete bastaghanda, elshi bolyp kete bardy, artynan bir-aq kýnde zeynetker atandy.

IYmekeng Nazarbaev biyligine adal bolyp kelse de, halyq ony ózi atqarghan lauazymdardyng kólemine syidyrmaydy, joghary baghalaydy, biyik kóredi. Ótken qarashada ótken preziydent saylauynda da ony preziydenttikke kandidat retinde kórgisi keletinderding qarasy mol boldy. Biraq ol basqa joldy tandady. Eldi Toqaevty qoldaugha shaqyryp, artynan qazaq elinde jek kórinishti úiymgha bas hatshylyqqa saylandy. Búl ol kisining jeke tandauy emes ekeni beseneden belgili. Kremliding últjandy túlghany halyqqa sýikimsiz etip kórsetu, bedeldi túlghalardyng halyqpen birigip, naghyz últtyq memleket qúru kýresining jolyn kesu әreketi boluy mýmkin.

Putinning Ukrainagha basyp kirgenine jyl tolghanda, әlemdik geosayasy jaghdaydyng betalysy, kimning jenimpaz bolatyny aiqyn biline bastady. Keshe Bayden kezinde Kenes biyligi Shyghys Europa elderin kýshtep kirgizgen "Varshava sharty" úiymynyng bas shtaby bolghan Polisha astanasynda Putinge qarsy sóz sóiledi. Búl әreketining sayasi, simvoldyq astary bar ekeni aitpasa da týsinikti. Tasmaghanbetovting ÚQShÚ-gha bas hatshy boluy Qazaqstan ýshin de, IYmekenning jeke óz basy ýshin de dúrys qadam bolmaghanyna kóz jetkizetin kez alys emes degen sóz.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz