Qausylqan Qozybayúly (1924-1979) Shynjang Tarbaghatay aimaghynyng Toly audanynda dýniyege kelgen. 1954-jyldan ómirining sonyna deyin «Shúghyla» jurnalynda redaktor bolghan. Qytay qazaq әdebiyetining kórnekti ókilderining biri. Aqyn, jazushy, dramaturg. «Alghashqy adymda» tuyndysy Qytay, Orys, Aghylshyn tilderine audarylghan. «Shaghylghan tósek», «Islәmning qúrdasy» әngimesi mektep oqulyqtaryna engen.

---

I

Týn tigisi sógilip, shyghys jaq balyq qaryndap agharghanda, aldaghy alasa taudy betke alyp, Túrdybek pen Qaysa atqa qonghan bolatyn. Olar tanertengi shəydi brigadanyng bastyghy Núrtazanyng ýiinen ishpekshi. Túrdybek əngime aitugha qansha qúmar bolsa, Qaysa tyndaugha sonsha qúmar. Astyndaghy aq iyq qonyr atty qayta-qayta tebinip, səl keyindep bara jatsa, qamshyny ýsti-ýstine basyp jiberedi. Kókqasqa atqa jambastay otyrghan Túrdybek Qaysagha Núrtazanyng basynan ótkizgen əngimesin shertip keledi. Qaysa dóngelek qara kózin Túrdybekting sary shúbar betinen audarmay qaraumen keledi. Búlar osy əngimemen auylgha kelgenderin de bilmey qaldy.

Auyldyng many kóktemning kók pýlysyn jamylghan. Janadan otyqqan bir top jas qozy betkeyde epti erinderin jiyra, qadala jayylyp jatyr. Itting túiyqsyz shəu ete týsken dausynan ýrikken janaghy qozylar dýrkirep kelip ýy janyna toqtady. Qozylardyng dýrkirey ýrikken dýbirinen qashqan ker búzau kishkene qúiryghyn shashaqty nayzaday kóterip, ýidi ainala shauyp, ýy janyndaghy erdi at etip minip otyrghan ýsh-tórt jas shamasyndaghy kishkentay jalanbút balany qaghyp ketti. Bala baj etip jylady da ornynan túryp, ker búzaudyng ýstinen shaghym aita, qamshysyn sýirep ýiine kirip ketti.

Túrdybek ózine tanys qúbaqandau kiyiz ýiding qasyna kelip atynan týsti. Búlar ýige kirgende tórde juan, qaba saqal, buryl múrtty semiz adam otyr edi. Alaqanday ýlken kózinde jiyeksiz aq kózəynek bar. Kelgen adamdargha kózəynegining ýstinen sýze qarap tórdi núsqady. Túrdybek ýy ishindegilermen qazbalay amandasyp, tipti keybireulerding ýilerining qayda ekenin úghysyp, olardyng atyn da atay otyryp amandyghyn  súrady. Osy kóp amandasudyng arasynda Qaysanyng kózi tór aldyndaghy əlgi semiz adamgha týsti. Ol semiz qarnynyng astynan kótere baylaghan qara shýberek belbeuin əlsin-əli jogharlatyp qoyady. Múnyng kózəynek salghan beynesinen «búl adam ya molda, ya etikshi bolar» dep mejeledi. Qazan jaqtaghy tósekke arqasyn sýiep otyrghan jas shamasy qyryqtar mólsherindegi ashang deneli, saqal-múrtyn múntazday etip qyrghan, aqsha betinde tarau-tarau qyzyl shyrshalar jol tartqan, qoy qara qasynyng astynda əzil oinap túrghan qoy kózdi adamdy «Núrtaza brigadir osy bolar» dep oilady. Shay qúiyp otyrghan aqqúba əyel «shəy bitti» degen ishara bildirip, shəugimning qaqpaghyn qisayta japty. Brigadir «qayta shay əzirle» dep əyeline ym qaqty. Túrdybek týimelerin aghytyp, Qaysagha qarap:

– Myna, tórde otyrghan Islam degen aqsaqalymyz, – dey bergende brigadir onyng sózin bólip:

– Islam molda, búl adamnyng segiz týrli qyry bar, aluan týrli tili bar adam. Allanyng da, adamnyng da «sýigen pendesi» – degen kekesin sózin qosyp qoydy. Qaysa sózding týpki týiinine bara almay Túrdybekke qaray berdi.

– Myna kisi men jolda ózine əngimesin aityp bergen Núrtaza aghay, – dep kózin Núrtazagha audardy, – aty Qaysa, audannan kelip otyr. Mekemelerining bir qora maly bar eken. Audan bizding kommunagha ornalastyru ýshin qaghaz beripti. Al, kommuna sizding brigadagha jiberip otyr, – dep Qaysany tanystyrdy.

– Búl jigitti audan kóleminen kórmegen ekem, – dedi Núrtaza.

– Men tayauda aimaqtan auysyp keldim, – dedi Qaysa.

– Bolady, audan aityp, kommuna qabyldasa, biz qayda baramyz, oryndayyq, – dedi Núrtaza, – jə, ózing nege «soqyr teke» oinap jýrsin, – dedi Túrdybekting aq shýberek japsyryp alghan kózine qarap.

– Tayaudan beri osy kózim shanyshqaqtap auyra berushi edi, keyin bir bualdyr perde payda boldy. Myna tómengi armiyada arnauly kóz dərigeri bar degen son, soghan kórseteyin dep keldim, – dep kózindegi aq shýberekting syrtynan aqyryn ghana sipap qoydy. Múny estigen Núrtaza Islamdy núsqap:

– Yapyr-au, qasynda dariya túrsa, qúdyq qazam deuing qalay? Mynau kóz dərigerinen kósh ilgeri, sening kózine kelistirip ýsh ýrlese, bualdyr emes, shor bolyp qalghan shel bolsa da qoymaydy, – dedi. Kýmis qasyqpen sary qaymaqty ezip otyrghan əyel sózge kiylige ketti:

– Sen búny əulie dep aspangha úshyrma. Ótkende Baymúrat baydyng qamshy tiygen kózine «dem salyp jazam» dep jynyn býrikken burasha onyng kózine olay da, búlay da týkirip, aqyrynda kózin sheleytip soqyr etip qoymap pa edi?!

Núrtaza men Túrdybek sylqyldap kýldi. Islam yzagha bulyghyp, ýrlegen qarynday tyrsiya qaldy. Qaysa kóz aldynda bolyp otyrghan myna kórinisterge tandanyp ishinen «eriniki ghoy, eriniki bolsyn, myna əyelding əkesine tayau adamgha sonsha sódegey sóileui netken ədepsizdik. Ol ózin brigadirding əyelimin dep zor sanaydy-au» dep otyr. Baghana jolda Túrdybekting Núrtaza jóninde aitqandary bos maqtau, tipti týgeldey ótirik bolyp barady.

– Ei, sen nege qazbalay beresin. Mynanyng ylghy kemshiligin kóresing de artyqshylyghyna kóz júmasyn, ótkende Jiyenbaydyng jiyren jorghasyna «kóz  tiygen» dep túmar da jazyp bergen, – dep əyeline zekigendey bir qarap qoydy Núrtaza.

– «Qyrtty ezgen jenedi, ezgendi qúdaydan bezgen jenedi» degen osy ghoy! Atam zamandaghy birdemelerdi kóshken júrttan júryn tergendey myjy beru nege kerek!– dep qyzaraqtay qalghan Islam qaba saqalyn sylay berdi. Núrtaza

ony estimegenge salyp, Túrdybekke búryldy:

– Sen bilesing ghoy, keyin sol at qalay boldy?

Búl isten tolyq habary bar Túrdybek:

– E, ol at keyin de jaqsy bolmay, əkesining asyna soyylghan, – dedi. Núrtaza Islamnyng aldyna shay shynyny qoyyp jatyp:

– Im, jiyren jorghanyng basyna da qúrandy ózing oqyghan ekensing ghoy!– dep taghy jelkeley jóneldi. Osy bir qysap otyrghan qyspaqtan qútylghysy kelgen Islam sózdi basqa jaqqa búrghysy kelip:

– Audannyng qaysy bóliminde isteysiz? – dep baghanadan sózge aralaspay otyrghan Qaysagha qarady.

– Qaghaz jasau zauytynda isteymin. Zauytymyzdyng bir qora maly bar edi, soghan kommunadan jaylau súrap  kelip otyrmyn, – dep jyly jýz, sypay sózben jauap berdi. «Qaghaz jasau zauyty» degen sóz shyqqanda Islamnyng myna bir qylyghy esine týsken Núrtaza tynysh otyrmay:

– Molda, estip otyrsyng ba, myna jigit ne dep otyr? Sen qaghaz Mekke-Mediyneden shyghatyn qasiyetti nərse, múny ayaqqa basugha,  kelse-kelmes nərsege istetuge  bolmaydy, qaghazdy ústaghanda aldymen «bismillə» dep ústau kerek demeushi me edin? Qaghaz jasau zauytyndaghy júmysshylar kýni boyy qaghaz jasaydy, sonda oghan qansha bismillə ketedi?– dep kýle qadaldy.

Islam rasynda da kóp oqymaghan nadan, auyldaghy jattama-shala moldanyng biri. Ol keyde ózi osylay bolar degen oy mejesin basqalargha «sharighat» dep sóileytin, Islamda jattama namaz, jattama qúran ghana bar. Onyng maghynasyn ózi de týsinbeydi. Ol keyin ghana halyqtyng sanasy ósip, oilary azat bolghan kezde kópting «dýmshe molda din búzar» deytin ədiletti, isjýzindik ómirden qorytylghan sózderinen qatty iymenetin  bolghan. Islam Núrtazanyng janaghy sózin estip, ózining Qaysadan jón súraghanyna ókinip otyr. Ol súraghany kerisinshe ózin omaqastyryp otyr. Ol qútyludyng jolyn tapqanday:

– Búryn men basqalardy nadan, ózimdi bilimdi sanaushy edim. «Soqyr tauyqqa bəri biday» deytin anyq qabiletsiz soqyr tauyq ózim ekem, men «anqau elge aramza molda» bolyp kelippin, – dep shynymen syr irikpey aitsa da, bir jaghynan Núrtazanyng taghy da bir əzilge orap ayaghynan alyp, kýlmetin

ashyp tastauynan qútylghysy keldi, – ótip ketken kóne esepti ne qylasyn, – dep jabyrqaghanday boldy. Islamnyng osy kýige týsip mýsýregenine jany ashyda ma, Núrtaza da ýndemedi. Shay tausylyp, dastarhan jiyla bergende «sóilep ýirengen auyz jybyryn qoymaydy» degendey ol synar qolymen «allauaqbar» dep betin kelte sipay bergende, dastarhan jiyp jatqan əyel dastarhandy qayta jayyp, qolynan shap berip ústap:

– Et bolsa eki qolmen, shay bolsa synar qolmen bata berudi qaysy kitaptan kórdin, qaytadan qos qoldap bata ber!– dep túryp aldy. Núrtaza men Túrdybek məz bolyp kýlip jatyr.

Búl qylyqtardy Qaysa jaratpady. Núrtaza siyaqty adamnyng osynsha úshqalaq, osynsha darbaza boluyn únatpay, «mynau qyzmette de keskin bolam dep asyryp jiberetin jan-au. Orynsyz qylyq. Myna Islam onyng jezdesi bolsa bir səri, tipti ana əyelining sózi netken kesek, asqan kónil-au!» dep otyr ishinen. Qaysa men Túrdybek attaryna qonyp, kelgen izderimen jolgha týsti. Auyldan úzay bere Qaysa artyna bir qarap alyp:

– Núrtaza brigadir qanday adam? Sóz ləmderinen qaraghanda anau otyrghan ýlken adamgha bir narazylyghy bar siyaqty ghoy?

Túrdybek oghan týsindirip otyrmay, qayta ózine súraq qoydy:

– Qalay, múny súrauynnyng məni ne?

– Núrtaza brigadir ne ýshin ózinen jasy ýlken adamgha qalay bolsa solay sóileydi?

Múny estigen Túrdybek qarqylday kýldi.

– Seninshe, Núrtaza brigadir ekeuimizding qaysy myzdyng jasymyz ýlken?

– Əriyne, sizding jasynyz ýlken.

– Olay emes, – dedi Túrdybek basyn shayqap, – sen bireuding saqalyna, bireuding shashynyng aq-qarasyna qarap aiyrma. Núrtaza brigadir menen baqanday jeti jas ýlken. Ana Islam ekeui dang qúrdas. Qúrdas el de emes, jau da emes. El emes bolatyny olar birin-biri syndyrugha qúmar, jau da emes bolatyny kórmese saghynady, ólimge qauyp-qaterge qimaydy. Myna Islam mort, doyyr adam, tek qúrdastar oinaushy edi degeni bolmasa, bir auyz qaljyndy basynan asyrghysy kelmeydi. Ol erteden azyraq diny oqu oqyp jasynan el ishinde molda atanghan. Al Núrtaza jana mektepte oqyghan. Keyin auylda múghalim bolghan, sanaly da, tildi, auyzdy, qaljyngha  oramdy adam. Biri dýniyege iydeyalistik túrghydan qarasa, biri materialistik túrghydan qaraydy. Islam dýniyeqor, abyroyshyl jan, Núrtaza onyng kerisinshe baryna qanaghat qylatyn, aq jarqyn, turashyl adam, keyin osy qúrdasy Islamnyng kesirinen qyzmetten aidalyp, týrmege de jatty. Shapkisin kóterip, jaghasyn aghytyp, atyna jambastay otyrghan Qaysa Túrdybekke tayay berdi.

– Jə, týrmege qalay týsip jýr?

Túrdybek qara múrtyn bir sylap aldy da:

– Jol qysqarsyn, onda men əngimeni bastan bastayyn, – dedi aldyna kóz jiberip.

II

Kóbelek týsti kónildi kóktem. Mamyr aiynyng mayda-shuaq lebi jan bitkendi jadyratyp, kónil-kýilerin kótere qytyqtaydy. Qúrt-qúmyrsqalar da tyrbandap tirshilik etedi. Tobynan bólinip onashalanghan kekilikter de júbymen jorghalap búta arasyn kezip jýr. Júp-júp bólingen aluan týsti kóbelekter birin-biri  qualap, dóngelene aspangha órlep baryp, qayta qúiylyp kelip gýlge qonyp, entikkendey qanattaryn jalp-jalp etkizedi. Ər auyldyng túsynan ótkende kóbelektey gýldi kóilek kiygen qyz-kelinshekter búrala basyp myna ýiden shyghyp, ana ýige kiredi. Keybir ýilerding syrtynda birin-biri shymshylap, syqylyqtay kýledi. Jan-januar bəri de məz, jasyl jelek jamylghan toghay arasynan búlbúl ən shyrqasa, qyrattan boztorghay men jylqyshy torghay da aluan týrli ýn  qosady. Ómirding osy bir erkin mezgiline bəri de məz, bəri de razy. Osy kórinisterdi kózden  keshirip Túrdybek pen Qaysa qatarlasa kezenge shyqty.

– 1945 jyl – osy ónirde úmytylmaytyn aita qalsyn bir jyl boldy. Auylgha júqpaly sary sýzek kelip, qaysy auyl, qaysy ýy bolsyn bylqyldaghan auru, keybir ýilerde týndik ashugha da adam shyqpady. Tipti keybir ýilerding týtini óshti. Osy kezde Núrtaza auylda múghalim bolatyn, – dep bastaghan əngimesin ayanyshpen tyndap qabaghy tas týiilip kele jatqan Qaysa:

– Onda auylda dəriger joq pa? – dep onyng sózin bóle súrady, keyindep bara jatqan atyn tebinip qalyp.

– Oibu! Ol kezde auylda dəriger ne qylsyn. Elde osynday mýshkil hal payda bolghanda dərigerge baryp emdeluge de eshkim shyqpady. Onda ózim de dərigerge senip jýrgem joq. «Qúdaysyz quray synbaydy», «Allanyng jazuynan aspaydy», auyryp qalsaq ta, mal baqsaq ta «qúday saqtaydy» dep

kýzetshini myqtydan qoyyp jýrgen kezimiz bolatyn. Núrtaza jaghdaydyng auyrlap bara jatqanyn kórip, qalyng qauym atynan aryz jazyp, audannan bir dəriger əkeldirip ony óz ýiine ornalastyryp, halyq ishinde emdeudi jýrgizdi. Aurulargha ukol qoyyp, dəri berdi. Ghylym qashanda ghylym ghoy. Kórgen adamdardan óte júbyna jetip ketkenderi bolmasa, ólim-jitim búrynghydan azayyp qaldy. Islamnyn  esik aldyna topyrlap kelip «dúgha», «ishirtki» jazdyratyn, janazagha shaqyratyndar barghan sayyn azaya týsti. Shyndyqty isjýzinen kórgen qalyng qauym dəriger jaqqa aunady. Múny kórgen Islam búghan qatty narazy boldy, – degende shydamy tozghan Qaysa Túrdybektyng sózin bólip:

– Ras, ishi tar, nəpsisi zor adam eken ghoy, – dedi jaratpay, – tebennen tiyn, tiynnan  tenge tudyratyn alayaq saudager siyaqty adam eken-au!

Əngimeni qysyratpay birinen-birin tudyryp otyratyn əngimeshi Túrdybek:

– Baq kýndessiz adam óte az ghoy. Dəriger keluden búryn auylda Qaly degen baqsy boldy. Nadan halyq ne biledi, aurugha sony əkelip, oinatyp, úshyqtatyp ta jýrdi. Islam oghan qarsy bolyp «sender allanyng jibergen hiykimetine jyn-shaytanmen qarsy  shyqtyndar, kýnəhər pende, búl kórineu allanyng əmirine qarsylyq» dep jýrip ony da saq aighyrday sauyrlap tastady. Sonda Núrtaza «senen basqanyng tileui jaqsy, ol jazsa alady, sen ólse alasyn, sen ólim tileysin» dep otalyp, qopagha týsirip jýrdi.

– Sóitip əlgi dəriger ne boldy?– dep Qaysa əngime betin búrynghy izine tartty.

– Sonymen Islam ishki jaqtan ósek taratyp: «Barlyq is allanyng əmirimen bolady. Alla taghala ózi jaratqan tənge «istik» shanshyp onap alamyn deu Allagha qarsylyq bolmay ne? Dəri dúghalyq siyaqty Allanyng sózi emes, ony adam jaratqan. Adam  bolghanda dini jat adamdar jasaghan. Bizding ata-babalarymyz dəri ishpey-aq alla jaratqan aq tənine tanba týsirmey-aq jasap keldik. Dərigerding emdeui bizdi allanyng əmirinen, payghambardyng shapaghatynan qaghady» dep el ishindegi atqaminer bedeldilerding dərigerden betin búrghyzdy. «Osyny tauyp jýrgen dinnen azghan, siqyr oqu oqyghan anau Núrtaza qu iyek» dep ony qosa jamandap, aqyry dəriger ózi de auyryp qalagha

qaytyp ketti. Momyn malshylar Islamnyng jazghan qara siyasy men kók siyasyn ezip iship jata berdi. Osyny Islam bir jaghynan kýndestik dýniyeqor nəpsimen  istese, endi bir jaghynan ózining shynayy tanymy da sol bolatyn. Islam dúgha ishse de saqaymay sapar salghandardy «allanyng jazuy solay, uaqyty  bitken» deydi. Dəriger auyryp qalagha ketkende «mine, alla taghala oghan qúdiretin kórsetti. Ol adam jazghandy qoyyp endi ózin de emdey almaydy» dep jýrdi. Momyn halyq búghan da sendi. Shynynda bizding basymyz biteu, oiymyz túiyq eken ghoy, – dep Túrdybek ótken ómirine ókinip auyr kýrsindi. Onyng oy tenizinde baldyrghanday boy jetip kele jatqan 15 jastaghy qyzy sol oy tenizining órkeshtegen tolqyny arasynan jarq ete týsti. Ol jan ýzer aldynda, eki kózi móldirep əkesine qarap shaqyrghanday ym qaqty. Qasyna barghanda erinderi dirildep, qara kózi jasaurap, kemsendey berdi. Əlde bir nərse aitayyn dese de tili kýrmelip sóiley almady. Túrdybek ishinen «ətten, dəl əzirgidey zaman bolsa qyzym ólmegen bolar edi-au» dep oilady. Janaghy auyr kýrsinu osy armannyng ishte jýretin qasiret borany bolatyn. Túrdybektyng týiilip, kenet tyna qalghanyna tandanyp, biraz jýrgennen keyin:

– Týke, ne boldy? Əlgi əngimenizding jalghasy ýzilip qaldy ghoy, – degende Túrdybek úiqydan oyaghanday bayau ýnmen:

– E, bauyr, ótken kýnning ayanyshty ertekterin aita berseng týgemeydi... Maqúl men saghan sol kezde ózim kórgen bir isti qosa keteyin. Bir kýni bala-shaghasy joq, jaqyn otyratyn jalghyz jan, kedey kórshimiz Baytanas qaytys boldy. Men osy Islam moldany janazagha shaqyryp bardym. Janazagha shaqyrushy adam ýige kirmey syrtta at ýstinde túryp aitatyn ədet bar. It shulap, at dýbirin estigen molda əbden ədettenip qalghan siyaqty. Kergen keregedey qyzyl jiyren saqalyn qos qoldap tarap, shapanyn jelbegey jamylyp syrtqa shyqty. Men səlem berip habar aitqanda, ol qolyn jayyp, qúpiya dúgha oqyp betin sipady. Aty da ertteuli dayyn eken. Ol ayanysh bildirgendey:

– Baytanas allanyng adal qúly, naghyz músylman edi. Alla ony jənnatqa shaqyrghan eken ghoy. Jasy ýlken adam, əri panasyz onyng namazyn oqymasam bola ma, barayyn, sauap qoy. Ol bayqústyng namazyna, sadaqasyna berer qaran-qúrany bar ma edi? – dep súraghanda, men onyng tórt-bes úsaghy, bir jylqysy baryn aittym. Molda taghy da esirkep: «mýsəpir adam, inshalla, onyng orny júmaq. Ol týnde qaytys bolghan boldy ghoy, júmagha qarsy qaytys bolypty. Men ol adamdy búrynda jaqsy adam deushi edim, jaqsy kýni sapar shekken eken» dep eki jenin kiyip ýiine kirip ketti de, qamshysyn alyp syrtqa shyghyp, atyna mingeli túrghanda kenetten tebingisin ter  basyp, temir qara kók attyng tanauynan jel soqtyrghan bireu jetip keldi. Ol at ýstinde túryp «Bayqara bay qaytys boldy, sizge habar jiberdi» dep edi menimen birge jýrgeli túrghan Islam Bayqaranyng qaytys bolghanyn estip, birden ózgerip: «Bay bir qasiyetti, abyroyly adam edi, barmasam bolmas» dep əlgi adammen ilese jónelmekshi boldy. Men bir jaghynan abyrjyp, bir jaghynan aiqaylap «molda-eke, men aldymen habargha keldim ghoy. Siz jýrgeli túrghanda keldi ghoy

búl adam. Barudyng ilgeri keyin reti bar shyghar? Óziniz jana ghana «Baytanas panasyz, mýsəpir adam, oghan baru sauap» degen ediniz ghoy degenimde, oghan eshbir sebep aitpay túryp qaldy da, artynan: «bay osy ónirding qasiyetti bir adamy, tiri kezinde jaqyn baylanysymyz bar edi, dos kónili degen qiyn,

may óksheme de jaman, molla jalghyz men ghana emes qoy, namaz biletin bireudi shaqyrtyp oqytyndar. Eger moldanyng ynghayy kelmese, kýn ystyq, adam shydamaytyn bolsa eki-ýsh kýnge qabir ishine amanat qoyyp túryndar. Men baydyng namazyn aqyrlastyryp barayyn» dedi de baydyng habarshysyna ilesip jýrip ketti.

Baghanadan ýn-týnsiz túrghan Qaysa myna sózderdi estigende ashumen atyn shaujaygha bir qaghyp qalyp:

– Alla, mynau ne degen dýniyeqor adam!– dep tang qaldy.

Túrdybek sózin qayta jalghap:

– Biz məyitti eki kýn túrghyzdyq. Adamnyng ishi keuip jarylarman boldy. Núrtaza at shaptyryp kedeylikten aty shyqpay jýrgen bir moldany aldyryp namazyn shygharyp jerledik. Jamaghayyn kedey tuystary kóp eken. Olar «Nəzir-shyraghyn ózimiz beremiz, myna atyn namazyna ústayyq, pediya, talqysyna ana úsaq malyn bereyik» degen song jiylghan júrt maqúl kórdi. Jýziktey oinaqy jiyren bestini baghana namazyn oqyghan molda jetelep ketip bara jatqanda, Núrtaza «múnan  keyin kedeyding moldasy ózing bol, jiyren bestini minip Islamnyng ýiine bir bar, ana qarnyndaghy mayyna shyj etip bir

órt ketsin! Bay-bay! May-may! dep óneshi ýzilip ketkenimen, Bayqaranyng qu úldary tórt-bes moldany bir auru atangha mingestirmese adam kórgenim ótirik!» dedi. Rasynda baydan payda qútyla ma. Bayqaranyng janaza, ysqaty ýshin Islam bastaghan tórt moldagha bir týie qoyypty. Búl qatpa týieni tórt molda «sen al, sen algha» kelip aqyry týieni tórt tayynshagha baghalap, bir molda alypty da qalghan ýsheuine ýsh tayynsha beripti. Keyin əlgi kedey moldanyng astynan jiyren atty kórgen Islam jaryla jazdap: «Baytanas namazsyz kómilipti. Ana shetelding tóte oquymen oqyghan Núrtaza Baytanasty sheteldershe jerlepti» degen ósekterdi de taratty. Biraq namazyna qatynasqan qauym oghan senbegen song baryp eriksiz basyldy.

– Islam molda Núrtazagha nege ósh? Namaz oqymaysyng dey me, joq basqaday sebep bar ma, əlgi «qúrdastyng qúdayy bir» deytin sóz qayda?

– Əy, bauyrym-ay! Ol qúrdastar basqa qúrdastar ghoy. Núrtaza naghyz qúrdastarsha oinaydy. Ony Islam abyroyymdy tókting dep dúshpan kóredi. Bolmasa Núrtazadan basqa qazaqtyng namazdy jyrghatyp jýrgeni joq. Jazdyng kýni bolsa kerek. Núrtaza bir kýni keshke tayau, baghana Bayqara bay dedik qoy, sonyng auylyna kele jatsa, Bayqara tóbe basynda azan shaqyryp túr eken, azannyng ortasyna kele bette jatqan qoyy dýr etip ýrikkenin kórip, auylgha qarap, «əy, ana maldyng aldynda adam bar ma!» dep qoyyp, azanyn

qayta jalghapty. Múny keyin Núrtaza «Islam molda solay depti» dep shygharyp alghan. Osy siyaqty isterdi əkelip Islamgha tanady. Múny estigen Islamnyng jany shyghady.

Núrtaza oinaqy adam, otyrghan jeri jyr-duman, ólendi oidan soghady, dombyragha qanday desenizshi! Sondyqtan sauyqshyl jastar onyng qasynan qalmaydy. Islam múny jaratpaydy. Ən men kýidi «saytannyng isi» dep ózi jas bolsa da jaratpaydy. Núrtaza onyng osynday qylyqtaryn syqaq etip, shiqanyna asyq qyzdyryp basady. Islam sharighatpen qorqytamyn deydi, Núrtaza ony qaljynmen qaridy. Islam kekpenen sóileydi, Núrtaza qaljyng eppenen sóileydi. Ekeuining arazdyghy osy.

III

Eki atty oigha qaray oiysqan sayyn kóktem samaly dem alghanday demin ishine tartyp tynyp barady. Ter basqan attar da jii pysqyryp, iyzektep keledi. Keyde túra qalyp tanaularyn tizesine ýikeydi.

– Aghasy, əngimeni jaqsy aitady ekensiz, qúlaq qúryshym əli qanbay keledi. Ayyrylysar jer de az qaldy. Estelik bolyp este qalsyn. Taghy da əngimenizdi qozghay otyrynyz, – dep ótindi Qaysa.

– Inishek, əngime qúmarlyghyna qaraghanda sening de jiyp-tergening az emes bolu kerek. «Bireuding jayasyn jesen, úshasyn sayla» degen bar.

– Arnaly ózen aghyp jatsa, onyng boyyna qúdyq qazudyng qansha qajeti bolsyn, aita beriniz, – dep onan ary jabysty Qaysa.

– Bolady, qolqalay berdin  ghoy. «Islamnyng qúrdasy» dep əngime etip aita jýrersin. Ángimeni taghy da sol eki qúrdastan bastayyn. El jaylaudan týsip, kýn salqyn tarta, sary sýzekting beti qaytyp, el esin jiyp seyile bastady. Myna Belaghash degen jerde auyl jii qonyp ólgenderge as berdi. Bayqaranyng asyn bergen kýni men Islam moldalar týsken ýide boldym. Ol ýige qasynda birneshe jastar bar Núrtazakirdi.  Ýide otyrghan jastar syrylyp joghary jaqtan ala Núrtazagha oryn berdik. Tór aldynda tóbedey bolyp shalqalap otyrghan Islam da basyn kóterip səlem aldy. Núrtaza múghalim saqal-múrtyn saytan tayyp jyghylghanday jap-jaltyr qyp qyryp tastapty. Múny kórgen Islam tynysh otyrmay:

– Bala-shaghang aman ba, qu iyek?– dep edi, Núrtaza oilanbay:

– Allagha shýkir, jýn iyek! – degende saqaly bary da, joghy da du kýldi. Islam saqalyn sipayyn degen qolyn eriksiz týsirip jiberdi. «Jýn  iyek» dese degendey, jasy otyzdar shamasyndaghy «Islamnyng saqaly» əri úzyn, əri qong bolatyn. Moldanyng qasynda tórde otyrghan kóse Orazbek bay semiz denesi selkildey raqattana kýle berdi. Ol Núrtazanyng sózine razy bolghan siyaqty. Aldyndaghy qymyz shynysyn úsynyp jatyp:

– Əy, múghalim sen qúrdasyna qaljyndaghan bolyp, myna aqsaqaldardy da qyrqay shalyp aldyng ba, qalay? – dep Núrtazagha kózin qysyp qoydy.

– Olay emes, bay-eke, at ainalyp qazyghyn tapqanday mening de oghym tiyetin nysanam ashyq qoy. «Qisyqty týzeytin tez» deytin maqal da bar. Silaytúghyn  saqal da bar, mening sózimning arnauly  ghana iyesi bar, ilgishi joq. Ýlkenderding bir sózi bar ghoy «sóz kezegi kelgende aitpasan, sózding əkesi óledi» deytin. Meniki sol ghana, – dedi jaydary ghana kýlip.

Tórde otyrghan bir aqsaqal Orazbek baygha qarap:

– Qúrdas el de emes, jau da emes degen bar ghoy, qúrdastardyng əzilinde bizding búiymtayymyz qansha?– dedi.

Islam Núrtazany núsqap:

– Barlyghynyz kórip otyrsyzdar, búl bir jýgensiz beypil auyz, keshke deyin baqqany qu sóz, sondyqtan ishken-jegeni de boyyna qonyp, shyrayyna shyr júqpaydy. Qashan kórseng júrtta qalghan qu qazyqtay quraydy da jýredi, – dep osy sózdi tauyp aitqan shygharmyn degendey qarqyldap kýldi. Ózinen

basqa ezu tartqan jan bolmady. Núrtaza onyng ýsh qaltaly qara shapangha simay irkildep otyrghan denesine qarap:

– Onyng ras. «Jút jyly qargha semiz, ólimdi jyly molda semiz». Biylghy kelgen sary sýzek saghan jaqty, ər kýning tayynshadan týspedi. Qúlyndaytyn biyedey qarnyng anau salaqtap túrghan. Ana týimelering qysyp túr ghoy, bulyqpay aghytyp qoy, – dep otyrghan júrtty taghy du kýldirdi.

Islam qaynaghan sugha týsken ókpedey qany tartylyp:

– Ei, jyryq erin, jap auzyndy! – dedi, kómek súraghanday kózin qasynda otyrghan Orazbekke tónkerdi. Núrtaza ilip əketip:

– Basynda aqyl bolmasa, eki kóz múrynnyng ýstin de kóre almaydy, – degende otalyp qopagha týsken Islam:

– Əy dinsiz, úyat bolsashy sende, – dedi sózden əbden túralap. Múnysy sende din bolsa, moldamen jaghalaspaghan bolar eding degeni siyaqty. Núrtaza syqylyqtap kýlip:

– Molda, sen sýzetin teke kózdenip ashugha baspa, búryn ekeumiz siyaqty bir molda men bir úry kez bolyp qalypty. Olar əngimelesip otyrghanda kýni bitkenderdi alayyn dep «jan alghysh əzireyil» el aralap jýrip, búlargha kez

bola ketipti. Sonda molda túryp «men jasymnan qúdaygha qúlshylyq etip, eki tizem tesilgenshe namaz oqydym, ornym júmaqtyng qay jerinde eken?» depti. Əlgi úry: «mening mandayym jaynamazgha tiyip kórgen joq. Istegenim  úrlyq, qylghanym ziyan, mening ornym tozaqtyng qay jerinde eken?» dep súrapty. Kýpirlik qylghan molda tozaqqa, óz qylmysyn tanyghan úry júmaqqa kiripti, – dep edi, semiz Islam may basyp ketken qysqa moyynyn eki jaqqa búryp, saqaldy iyegin kóterip, buynyp bara jatqanday-aq kóilegining jaghasyn aghytyp, taghy da kóne kýshke basyp:

– Baytanasty namazsyz kómgizgen kýnəng ýshin sharighat ýkimi boyynsha, seni qyryq kesekpen shalma kesek etip óltiru kerek, – dep semiz basy josamen boyaghan shelektey qyzaryp ketti.

– Namazsyz kómildi dep kim aitady? – dep Núrtaza da qadala týsti. Núrtazalar jigit qoy, sol kezde bay men biylerden, tipti, sol kezdegi ýkimetten iymenbeytin. Ashugha əbden syzdap alghan Islam:

– Qane, namazyn kim oqydy?– degende Islamdy odan əri otqa týsirgisi kelgen Núrtaza:

– Men oqydym, – dedi irkilmesten. Baytanasqa Núrghaly molla namaz oqyghanyn kórgender men estigender qayran qaldy.

– Ne dep oqydyn? – dep Islam endi sýrinersing degendey qomaqtana qaqyrynyp qoydy.

Jə, ol bylay:

«Molasy joq kedeymiz,

Búl ómirge ógeymiz.

Baytanas qalyp jayyna,

Islam ketti bayyna.

Shaqyrsaq Islam kelmedi,

Janaza oqyp bermedi,

Sauap deudi bilmedi,

Kedeydi kózge ilmedi.

Əy, alla! Rahym-shapaghat ete gór,

Baytanasqa júmaqtan oryn ber.

Arabshany bilmeymiz,

Qazaqsha tilek tileymiz.

Qazaqsha da alla úgharsyz,

Bolmasa Islam barghanda súrarsyz!» – dep oqydym degende múnyng ótirik ekenin, namazyn Núrghaly oqyghanyn biletinder men jastar jaghy kýlip jatyr. Núrghaliyding janaza shygharghanynan habarsyz qarttar bir-birine qarap, tiksinip qaldy da, Islamgha japaqtay  berdi. Islam jaghasyn ústap:

– Təube, təube! O, kýnəhər pende! Mynany qaytyp músylman deuge bolady. Sen «dúgha» ornyna qazaqsha sóilesen, ol qaytyp qabyl bolady, kýnəharsyn!– dep qadaldy.

– Ei, molda, «dúgha» degen «tilek» degen sóz. Múny qaysy tilmen tileseng de bolyp jatyr. On segiz myng ghalamdy jaratqan alla qazaq tilin bilmeydi desen, aldymen sen kýnəharsyn. Bizding aqyldy degen sheshemiz moldadan namaz ýirenem dep tili de kelmey, esh nərse úgha almapty. Sonan song ózi qúrap «Aq qoydyng keudesi, qara qoydyng keudesi, men qúdaydyng pendesi, jylqyshynyng qosy, Múhamed qúday dosy, bar bilgenim osy» dep oqidy eken. Keyin tatar qaziretten súraghanda «kónili týzu, niyeti dúrys bolsa, bolady» depti. Sen sol qaziretten artyq bilesing be?– dep moldanyng auzyn ashtyrmady. Qysylyp  qalghan Islam endi myna jaqtan sýrindirmek bolyp:

– Sen aqymaq, hayuan ne bilesin, mine, payghambar jasyna keldik,əli  saqal-múrtty qyryp, qúdaygha kýnəhər bolyp qarsylyq jasaysyn. Saqaldyng bir tal týgining týbinde birden perishte bolady, – dep edi, Núrtaza saqylday kýlip:

– Basqang ras bolsa da, dəl osynyng ótirik, men perishtening úyasyn búzghan-aq bolayyn, sonda  Orazbek bay da perishte bolmaghany ma?! – dep Orazbekti ózine odaqqyp tartty, – Ótirikting ózine senbe, ebine sen degen. Perishteler on segiz myng ghalamnan meken taba almay saqal men múrttyng týbin meken etti deseng kim senedi. Perishtening de sany bar shyghar. Orazbek bay ekeumizdi shygharyp tastaghanda saqaldylar az ba? Tipti bir ózinde neshe myng perishte qonaqtap otyrghan joq pa? Búl býtindey ótirik, – dedi. Ishtey qúsalanyp otyrghan Orazbek moldagha syrtyn berip:

– Qazaqtyng «órteytúghyn kitap bar, óltiretin molda bar» degeni osynday shala moldalardyng ótirik sharighatynan shyqqan-au, – dedi tyrsyldap. Otyrghandar osy bir aitylghan jýieli sózderge du kýldi. Islam Núrtazany múqatamyn dep Orazbek baydyng shabyna shoq týsirip alghanyna ókinip otyrghanday kórindi.

Ana jaqtan bir jas jigit:

– Onda əyel bayqústa perishte de joq boldy ghoy, – dedi dauystap. Taghy bir jigit:

– Sodyr jigit eldi búzar, shala molda din búzady, – dep edi, Islam arbadan búzylghan atkózdenip,  shatynap orynan týregeldi de:

– Ketem, mynamen bir dastarhanda otyryp tamaq jeuge bolmaydy, – dep jýruge ontaylandy. Tórde otyrghan ýlkenderding Orazbek baydan basqalary «otyrynyz, otyrynyz» dep etek-jenine jabysyp jik-jappar boldy. Keybireuleri «əy shirkin, qúrdastyq-ay, betin-jýzing bar demeydi» dep jatty.

Qúrdasyn osynsha jelkelep, renjitip alghanyna Núrtaza da ókindi bilem:

– Boldy, otyr! Bir jyl tughan tól bolghan son, sening sózindi basymnan asyrghym kelmeydi. Ózing de ayaghyna qan týsken sýrinshek attay jazyq jerde de sýrine beresin. Sen otyr. Aramsynsan, men basqa ýige shyghayyn, – dedi de, iyghynan basyp otyrghyzdy. Núrtaza jýre bergende:

– Otyr, múghalim! – dedi Orazbek bay.

– Joq, bay-eke, men bar jerde búghan tynyshtyq joq, taghy da qaghysyp qalamyz, mynau kishkene demalsyn, – dep shyghyp ketti. Jastar toby ilese jóneldik.

IV

Ekeui əngimening qyzyghynda Aqtastyng kezenine shyqqanyn endi bildi. Qúlaghyn Túrdybektyng auzyna tósep kele jatqan Qaysanyng ertoqymy atynyng sauyryna baryp qalypty. Búlar kezeng ýstine týsip, erlerin jóndep, aiyldaryn shaptay tartyp, Býrgendining kezenine týsuge əzirlik jasady. Olar atqa qayta qonghanda Túrdybek Qaysagha búrylyp:

– Anau týtin kóterilip jatqan taqtay zauyty. Mening endigi búiymtayym sol jerde, – dedi. Qaysa ókingendey:

– Yapyr-ay, joldyng qysqa bolghanyn qarashy, – dedi Núrtazanyng əngimesi ýzilip qalar ma degen oimen, – jə, sonymen keyin qalay boldy?

– «Núrtaza kóriniste múghalim. Is jýzinde tynshylyq isteydi eken» degen sóz el ishinde taralyp jýredi eken. Sondyqtan júrtshylyq Núrtazadan seskenetin siyaqty. Biraq Núrtazagha qatty óshikken qúrdasy Islam ózining birneshe bedeldi dostaryn, kónildes baylardy tirek etip, as ótip ýsh kýnnen keyin gomindannyng sol jerdegi saqshysyna  aryz aityp, Núrtazany qamatqyzyp qoyady. Artynan taghy da materialyn tolyqtap, Núrtazynyng osy jerden kózin jonggha kirisedi.

Tyndap kele jatqan Qaysa búl arada shydamady:

– Qap, əttegen-ay, dep sanyn salyp qalyp, əy, itter-ay! – dep boqtap ta jiberdi. Túrdybek sózin qayta jalghap:

– Núrtaza adal da, ailaly adam ghoy. Eki-ýsh kýnnen keyin qaytyp keldi, – dedi. Qaysa quana:

– Qalay qútylypty? – dep asygha súrady.

– Núrtaza sol kezdegi qytayshany jaqsy biledi deytinderding biri edi. Qytay súraqshy: «Sen ne ýshin bir taypa elding auzyna qarap otyrghan inabatty moldasyn boqtaysyn» depti. Sonda Núrtaza:

– Men moldany boqtamadym, ol «saqal qoymaghan adamnyng bəri jaqsy adamdar emes, en  súmpayylar, olardyng sózin estimeu kerek» dep qate sóiledi. Men oghan úlyqtarymyzdyng barlyghynyng saqaly joq, biz olardyng sózin estimesek, aitqan əmirin oryndamasaq bola ma? – dep moldamen aitysyp qalghan jerim osy. Senbeseniz, Orazbek baydan súranyz, – depti.

– Jón, jón, bajayyna keltirgen-aq eken.

– Orazbekti əlgi asta ózine odaq etip alghan emes pe?

– Əy, Nýkeng jigit eken. Netken kóregen, aldyn arshyp, tóniregin boljap otyratyn jan eken, shirkin, – dep Qaysa qatty razy boldy.

– Orazbek baydyng sary qymyzyn iship, sarala qazysyn shaynap, qara qozysyn jep, qara sensenderin bóktergen súraqshy, Orazbekting aty shyqqanda maygha salghan qorghasynday ery bastapty. Sonymen Orazbekti aldyrypty. Dəl sol kýni tilmash joq eken. Súraqshy men Orazbek ymdasyp sóilesipti. Orazbek aldymen ózining taqyr iyegin uqalap, odan súraqshynyng iyegin kórsetip, qamshymen tamdaghy Jiankayshining iyegin týrtip, shynashaghyna týkirip, Islam jaman adam degendi súraqshy da týsinip, Núrtaza jaqsy ma, jaman ba degende, «hau»(jaqsy) degen sózge jelip túrghan Orazbek «hau» depti. Sonymen Orazbekpen kónildes súraqshy, qaghazdy jazyp, kuəlik ýshin qolyndy qoy depti. Orazbek mór mayyna batyrylghan sausaghyna bir týkirip alyp nygharlay basypty. Sol kýni Núrtazany da bosatypty. Orazbekting qylyghyna ishegi qatqansha kýlgen Qaysa attan auyp qala jazdady.

– Kýlme, Islam dəl osy kezde qorasyna qoy, órisine jylqy salyp, nedəuir auqattanyp qalghan. «Bay-baygha qúyady, búlaq saygha qúyady» degendey atqaminerler Orazbekten basqa baylar týgel Islamnyng ýiine jinalyp, aqsarbas, kókqasqalaryn soyyp, Núrtazanyng moldagha til tiygizgen degen qylmysynyng syrtynda aluan týrli ala shapandar kiygizip, audandyq ýkimetke, audandyq saqshygha aryz aidaydy. Qarghanyng kózin qargha shoqy ma, Núrtazany

múghalimdikten aidap týrmege alady. Sodan ólke azat bolghanda týrmeden shyghyp, auyldyq ýkimetting bastyghy bolyp túra qalady. Búl kezde óz istegeni ózine ayan Islam «qay kýni qúryq salar eken» dep qatty qorqyp jýripti. Múny bilgen Núrtaza onyng ýiine baryp, ətey týsin suyqqa salyp, «endi kezek meniki shyghar, seni asau jambasqa alatyn kýnim tudy» degende, Islam «qúday keshse keshir, bir aqymaqshylyq menen ótti» dep jalbarynypty.

– Im, bəlem qalay eken, – dedi Qaysa búghan da aiyzy qanyp.

– Núrtaza ishi keng adam ghoy, ol Islamdy topas, nadan dep

qaraydy. Eger kegimdi alamyn dep qyryna alsa, talay ret qyrqay shalyp, asau jambasqa alatyn edi.

– Əttegen-ay, ózining istegenine qaray bir toghytyp alsa bolady eken, – dep jas jigit Qaysa auzyn basyp qoydy.

– 51-shi jylghy qystyng basy, alghashqy aqsha qar týsken kez. Islamdiki «Belqora» degen jerdegi qystauynda jalghyz ýy otyrypty. El jatar kez eken. Islam ishigin jelbegey jamylyp, kebisin jalang ayaghyna ile salyp qúman alyp týzge shyghypty. Ol dəret alyp bolyp, ornynan túrghanda qolynda kezeuli myltyghy bar, suyt jýrip kelgen atty adam qytaysha «Islam, jýr» dep əmir etipti. Qytaysha shala-púla til biletin Islamnyng «taqsyr, kiyinip alayyn» degenine qaratpay myltyqty jaqyn kezegende qolyndaghy qúmany týsip ketipti. Ayday jónelgende qatyn-balasy shuyldap qala beripti. Islamnyng bir kebisi sol jerde týsip te qalypty. Əlgi qytay «tez jýr, tez!» dep ýsti-ýstine búiryq beripti. Zəresi úshqan Islam bors-bors jelip, bir shaqyrymnan artyq

jýrgennen keyin, «Ey, taqsyr, ayaghym tashalan» dep otyra ketipti. Onyng bir ayaghy jalang ayaq ekenin kórgen aidaushy ayaghy ýsip ketpesin dep artyna mingestirgende at birneshe ret shyrq kóbelek ainalyp, odan zaulay jele jóneledi. Islamnyng bir nərse oilaugha da múrshasy joq, jýregi dýrsildep attay tulap keledi. Aydaushy oghan «týs» dep əmir etedi. Ýiden shyqqan  əyel «ia, qúday,  ia qúday, qaytyp alyp keldi» degende Islam óz ýiine kelgenine sener-senbes bolyp, túryp qalypty. Əlgi aidaushy atyn baylap myltyghyn kezep «jýr ýige» dep búiyrady. «Taqsyr, aldymen siz kiriniz» Islam tonghan ayaghyna qaramay bəyek bolady. Aydaushy myltyq dýmimen ony may qúiryqqa týiip qalyp «kir!» dep zekiripti. Islam jyghyla-sýrine ýiine kirip, jauyn ótken jylqyday qalsh-qalsh etip, qoryqqanynan otyra almapty. Aydaushy myltyghyn sýiep, malaqayyn alghanda Islamnyng kózi badyrayyp, auzy ashylyp, kimdi kórip túrmyn degendey qayran bolypty. «Asslamaghaleykum, molda, biraz tondynyz ba» dep jyly shyray bildiripti. Aldynda túrghan adamnyng Núrtaza ekenin tanyghan Islam: «Senimen bir jyl tughanyma da toydym. Senimen qúrdas bolghanyma da toydym» dep otyra ketipti.

– Bəse, mynau ózimizding Nýkeng bolyp shyqty ma? – qarq-qarq kýldi Qaysa.

– Núrtaza taugha baryp, týn qatyp kele jatyp, Islamdy bir qorqytayyn dep ədeyi búrylypty. Múnyng Islamnan alghan ese, qaytarghan kegi osy ghana bolypty. Əyeli bir jaghynan kózining jasyn sýrtip, bir jaghynan kýlip, «oypyr-ay, qúrdas-ay, ayasan  bolmay ma! Myna qoyanjýrek, qorqaq sorlyemes  pe» depti. Sonda Núrtaza «mening qolyma kózir, ayaghyma kisen saldyryp, tórt-bes jyl abaqtygha qamatqanda jýregi jolbarystyng jýregindey emes pe edi» dep kónili qalghan qúrdastyq ókpesin de aitypty. Əyeli bilimdi adam siyaqty. «Bilmestikti keshirmesen, bilgirliging qaysy, qúrdastyng qúdayy bir, jibekting týiini bir degen emes pe, keshir ony» dep qúrdasynan ótinipti. «Talay-talay kenirdek kelip edi, sen ýshin bərin de keshtim» dep qúrdasynyng əyeline

qaljyndaghanda, Islam razy bolyp ketip: «Alla ómirindi úzyn, mərtebendi ýstem etsin» dey beripti. Sonda əyeli shyday almay kýlip jiberipti.

– Oipyr-ay, búrynghy qúrdastar ne degen oinaydy. Əzirgi qúrdastar mynaday istese qyzylsheke bolyp tóbelesedi ghoy, – dep Qaysa eki qúrdastyng bastan ótkizgen oiyny men shyndaryn kóz aldynan qayta ótkizdi.

– Al, bauyr! «Islamnyng qúrdasy» dep aita jýrersin. Əngime de osy jerde ayaqtaldy, – dedi Túrdybek. Ekeui at ýstinde qol alyp, eki jolgha týsti.

 

Qausylqan Qozybayúly

Abai.kz