2.

 Búl joly da «әigili jýirik», Qazaqstan qoghamdyq ghylymdarynyng bas iydeologi Saqtaghan Bәiishev «jau shaptylap» shyqty. Ortalyq komiytetting aldaghy kýnderdegi nayzaghayly dýleyining (smerchi) joyqyn ekpini men shabuyldar maydanynyng auqymyn belgilep, «barlay otyryp atoy salghan» búl maqalagha sol kezdegi «Sosialistik Qazaqstan» gezetining bas redaktory Qasym Shәripov pen Ortalyq komiytetting sol kezdegi núsqaushysy, tarihshy, keyinderi osy joldardyng avtoryna KPSS tarihynan dәris oqyghan A.Qayyrgeldin qol qoydy.

1951 jyly 21-aqpanda «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan búl maqala «Ghylymdaghy iydeyasyzdyq pen bisayasattyqqa jol berilmesin» dep ataldy. Onda Til jәne әdebiyet instituty ózine bólingen qarjynyng barlyghyn el arasyna arnauly ekspedisiyalar shygharyp, kýmәndi qoljazbalar men jyrlardy jinaugha júmsaghandyghyn algha tarta kelip:

2.

 Búl joly da «әigili jýirik», Qazaqstan qoghamdyq ghylymdarynyng bas iydeologi Saqtaghan Bәiishev «jau shaptylap» shyqty. Ortalyq komiytetting aldaghy kýnderdegi nayzaghayly dýleyining (smerchi) joyqyn ekpini men shabuyldar maydanynyng auqymyn belgilep, «barlay otyryp atoy salghan» búl maqalagha sol kezdegi «Sosialistik Qazaqstan» gezetining bas redaktory Qasym Shәripov pen Ortalyq komiytetting sol kezdegi núsqaushysy, tarihshy, keyinderi osy joldardyng avtoryna KPSS tarihynan dәris oqyghan A.Qayyrgeldin qol qoydy.

1951 jyly 21-aqpanda «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan búl maqala «Ghylymdaghy iydeyasyzdyq pen bisayasattyqqa jol berilmesin» dep ataldy. Onda Til jәne әdebiyet instituty ózine bólingen qarjynyng barlyghyn el arasyna arnauly ekspedisiyalar shygharyp, kýmәndi qoljazbalar men jyrlardy jinaugha júmsaghandyghyn algha tarta kelip:

«... Alayda Til jәne әdebiyet instituty ótken dәuirding múrasyn jóndep iygere almady. Búl әdeby materialdardyng kópshiligi әli zerttelmegen, olardyng qanshalyqty baghaly ekendigi belgilenbegen. Al keybir shygharmalardyng («Esim han», «Telaghys», «Jәnibek», «Arqalyq» jәne basqalary) ótken dәuirdin  aqyndarynyng auyzdarynan shyqqandyghy kýmәndi. Óitkeni búl shygharmalardy qazirgi zamandaghy aqyndar jinaghan jәne búl shygharmalardyng qaydan shyqqandyghy dokument boyynsha kórsetilmegen. Qazirgi zamandaghy aqyndar jazghan osy qissalardyng keybireui ótken dәuirding jyrlaryna jatqyzylghan, al, ekinshi jaghynan, qazirgi zamandaghy jinaushy aqyndardyng óz shygharmalary dep eseptelgen. Áriyne, ótken dәuirding әdeby múralaryn jinap, jariyalau isindegi múnday teris әdisting týbinde qazaq әdebiyetining tarihyn falisifikasiyalaugha aparyp soqtyratyny dausyz»,– dep shyrgha tastady.

Sonda, irgesi janadan qúrylghan Til jәne әdebiyet institutynyng qoljazba qory bolmasa, foliklor men auyz әdebiyetining ýlgileri, epostyq múralar men qissalar, aitystar men halyq aqyndarynyng jyrlary, tarihy oqighalar men shejireler jinalmasa, onda qanday ghylymy taqyryppen ainalysuy mýmkin? Aragha jarty ghasyr ótkennen keyin búl múranyng 100 tomdyghynyng shyghuyna negiz qalaghan da sol tústaghy ghylymy ekspedisiyalar jinaqtaghan halyqtyq shygharmalar ekenin eskersek, jogharydaghy ýsh ghalymnyn, sonyng ishinde maqaladaghy materialdardy jinaqtap bergen S.Bәiishevting búl pikiri – pikir emes, arandatugha qúrylghan jalghan jala ekenin angharu qiyn emes. Biraq ta S.Bәiishevting búl pikirsymaghy dúrys emes dep ózgeni bylay qoyghanda M.Áuezovting ózi de qarsy shygha almaytyn. Al ol múralar jinaqtalmasa qalay ghylymy túrghydan «qanshalyqty baghaly ekendigi qalay belgilenbek»? Al «falisifikasiyalaugha aparyp soqtyrghandar» turaly:

S.Bәiishev, Q.Shәripov, A.Qayyrgeldin (jalghasy): «Til jәne әdebiyet instituty jәne onyng ghylymy qyzmetkerleri ótken dәuirding materialdaryna, әsirese, búl materialdardy jinaushylargha syn kózimen qarau degendi mýlde qoyghan. Eski múralargha osynday bipartiyalyq kózben qarau saldarynan, jinalghan materialdardyng bәri halyq shygharmasy dep tanylghan, al material jinaushylardyng bәri halyq aqyny dep eseptelgen. Instituttyng halyq aqyny dep jýrgen adamdarynyng biri Shәkir Ábenov HIH ghasyrdyng aqyny Dulattyng barlyq ólenderin jazyp bergen; sóz yrghaghynyng bәri qazirgi zamangha sәikes keletindigine qaraghanda, búl ólenderding Dulattiki ekendigi óte kýmәndi. Nemese, HH ghasyrdyng belgili aqyny Súltanmahmút Torayghyrovtyng tuysy Shaymerden Torayghyrov Súltanmahmúttyng ólenderin óz qolymen qayta óndep, burjuaziyalyq-últshyldyq saryndaghy shygharmalaryn qazirgi zamangha sәikestirgen; osynyng nәtiyjesinde Súltanmahmút Torayghyrov eshbir qayshylyghy joq, sosialistik realizm baghytyndaghy taza sovet aqyny bolyp shygha kelgen»,– degen joramal jasaydy.

Shyndyghynda, Súltanmahmút Torayghyrovtyng eki tomdyq shygharmalarynyng qoljazbasyn Mashhýr Jýsippen aqyldasa otyryp jinaqtaghan, baspagha dayyndaghan Jýsipbek Aymauytov bolatyn. Ol qoljazbany Iliyas Jansýgirovting jary Fatima Ghabitova saqtap qalghan múraghattardyng ishinen alyp, ghylymy ainalymgha týsirgen Beysenbay Kenjebaev edi. Ol kezde Iliyastyng atyn ataugha tiym salynghandyqtan da Shaymerden Torayghyrovtyng núsqasynyng arasyna kiriktirip paydalanugha mәjbýr boldy.

Al kýni býginge deyin anda-sanda basy qyltiyp qalatyn Dulat múrasyn tolyqtay jinaqtap ótkizushi, tura osy jyly besinshi ret týrmege qamalghan Shәkir Ábenovpen aradaghy bauyrlyq bazynamyzdy paydalanyp, shyndyghyn aituyn súraghanymyzda, Dulattyng ólenderi men dastandaryna esh qiyanat jasamaghanyn, ony osy kórkemdik kestesi men tildik tazalyghy ýshin Abaydyng ústaz tútqandyghyn, tek ózi jazghan jalghyz ólendi tútqyndalar aldynda ishine tyghyp ketkenin uәde bere aityp edi.

Sh.Ábenov: «– E, búlt adamnyng basyna bir ýiirilse qashyp qútylmaydy ekensin. 1948 jyly taghy (besinshi ret!) ústaldym. Saqtaghan Bәiishevting sonyng aldynda Múhtardy, Esmaghambetti synaghan maqalasy gazetke basylghan. Sonyng ishinde “burjuaziyashyl – últshyl, bayshyl aqyn Dulattyng ólenderin “Espenbet” dastanyn Esmaghambet Shәkirge әdeyi tapsyrma berip jazdyrdy», – dep synady. Sol maghan aiyptau materialy boldy. Shugha qaray boy tasalap em, bәribir, qútylmadym. Tergeushi: “Sen osylardy ózim oidan shyghardym. Onday aqyn joq dep bas tart”,– deydi. Bar nәrseni qalay joq deysin. Akademiyanyng qoljazba qoryna Dulat jyraudyng 6 000 jol ólenin tapsyrghanym ras. “Sen qazaqtyng múnyn Dulat bop joqtap otyrsyn. Ayt shynyndy”,– dep aqyrady. Ras, qoljazbanyng ishinde “Bәibishe turaly”, “Tyrnaqtay kir qonghan son” degen óz ólenim qosa tapsyrylyp ketipti. Dulatty qalay joqqa shygharamyn. Al “Sabyrbay men Baybalanyn” aitysyn óndep jazghanym ras. Qoyshy, sodan 1948 jyly Kemerovo oblysyndaghy Mariynski qalasyndaghy “Sevlagqa” aidaldym. Sodan 1955 jyly bosadym» (Ómir jyljyp barady jýzge qaray... Shәkir Ábenov 90 jasta// Qazaq әdebiyeti. – 1990. – qyrkýiek).

Búl pikir onyng kózi tirisinde baspasózde jariyalanghan bolatyn. Keyingi tolqynnyng qaperinde jýrsin degen niyetpen týsinik arasyna kirgizip otyrmyz. Óitkeni, búl bopsalargha sengensip, pikir qozghaghansyghandardyng qazir de qylt ete qalyp jýrgeni alandatady.

S.Bәiishev, Q.Shәripov, A.Qayyrgeldin (jalghasy): «Til jәne әdebiyet institutynyng eski múralargha arnalghan materialdarynyng bәrinde de qazaq halqynyng ótkendegi túrmysy dәripteledi, qanaushy taptardyng ókilderi, handar, biyler maqtalady; qazaq halqynyng býkil tarihy synarjaq kórsetiledi, qazaq auyldaryndaghy tap kýresi býrkelip qalady. Instituttyng ghylymy qyzmetkerleri qazaqtyng feodaldyq-rulyq qúrlysynyng tarihymen әuestenip, sonyng sarynyna týsip ketken. Instituttyng ghylymy qyzmetkerlerining jeke enbekterinde, sonymen qatar baspagha dayyndalghan «Qazaq әdebiyeti tarihynyn» I tomynda qazaqtyng týrli handarynyng – Abylay, Kenesarynyng basqalarynyng zaty asyl, danyshpan adamdar edi dep dәripteytin ertegiler, ótirik-ayang sózder bar. Soqyr senimdegi nadan adamdardyng bir kezde oidan shygharghan osynday jalghan ertegilerin instituttyng ghylymy qyzmetkerleri halyq shygharmasynyng ýlgisi dep tanyghan».

Baqastyqpen sóz jarystyrghanymyz emes, biraq ta, oidyng oramyna, qalamnyng úshyna oralyp túryp alghan myna súraq emeuirin ýshin bolsa da óz-ózinen súranyp túr. Eng qauipti nadan – bilimdi nadan. Al «soqyr senim» sol bilimdi nadannyng kózqarasynyng ashytqysy. Adamdyq, tektik, últtyq, halyqtyq qasiyetterdi mansúq etip, tariyhqa topyraq shashyp, adamdardyng taghdyryn jalang da jalghan iydeya ýshin talqan etuding ózi «soqyr senimdegi nadandyq» emes pe?

S.Bәiishev, Q.Shәripov, A.Qayyrgeldin (jalghasy): «QK(b)P Ortalyq komiyteti ózining qaulysynda bylay dep jazdy: Til jәne әdebiyet institutynyng enbekterinde, birsypyra ghylymy qyzmetkerlerding dissertasiyalarynda «әdebiyetti qoghamnyng materiyalyq túrmys jaghdaylarynan ajyratushylyq bar, qazaq auyldaryndaghy tap kýresin bekerge shygharu nemese býrkemeleu bar, búrynghy feodaldyq-rulyq qúrylysty dәripteushilik bar. Revolusiyadan búrynghy aqyndardyng auyzsha shygharmalaryn, biylerding sheshendik sózderin taldaghanda olardyng shygharmalarynyng әleumettik mәni mýlde ashyq kórsetilmegen. Tarihta belgili feodaldar – Kengirbay, Qaramende, Shorman jәn basqalar siyaqty búqara halyqtyng jaulary – halyqtan shyqqan danyshpandar, halyqtyng qorghaushylary edi dep maqtalady».

Búl – kenes ókimetining iydeologiyasyna jabysqan kókbauyr pikir. Sondyqtan da onyng aityluy tabighy jәne әdettegi tilge tiyek retinde alynatyn basyrtqy. Negizgi oilary kelesi sóilemderde ashylady.

S.Bәiishev, Q.Shәripov, A.Qayyrgeldin (jalghasy): «Qazaqstandaghy kórnekti til mamandarynyng biri Kenesbaev joldas Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng birinshi sessiyasynda sóilegen sózinde bylay deydi: «Qazaqstannyng til mamandarynyng aldynda túrghan kezekti mindet – ertedegi til mamandarynyng – týrkologtardyng zertteulerin qorytu, týrikterding (qazirgi qoldanylyp jýrgen «týrki» úghymy maghynasynda – T.J.) jazba múralaryn zertteu jónindegi týrkologtardyng baghaly enbekteri qazaq tilining tarihyn jasaudyng negizi bolugha tiyis» (astyn syzghan biz). Qazaqstannyng әdebiyetshisi Áuezov joldas ta ózining «Qazaq әdebiyetining tarihyn zertteu mәseleleri» turaly bayandamasynda teginde osyny aitty. Áriyne, әdebiyet pen til tarihyn zertteuge, arghy zamandaghy týrik túqymdarynyng әdebiyet tarihy men til tarihyn zertteulerine eshkim de qarsy emes, biraq biz Kenesbaev joldas pen Áuezov  joldasqa mynaday súraq qoyar edik: qazirgi zamanghy qazaq әdebiyeti men qazaq tilining negizgi mәseleleri osy ma, qazirgi túrmysymyzdyng óte qajetti, kezekti mindeti osy ma? Búl joldastar mynaday dausyz faktyny elemey otyr: qazaqtyng jazba әdebiyeti, qazaqtyng memlekettik әdeby tili shynynda Úly Oktyabri Sosialistik revolusiyasynan keyin tuyp, órkendedi».

Búl pikirler aldaghy uaqytta әshkerelenetin panislamizm, pantýrkizm, әdebiyetting tapsyzdyghy, foliklor men epos turaly «úiymdastyrylatyn taqyryptargha» kórsetilgen núsqau bolatyn. Bir tandanarlyghy, osy «panislamizm men pantýrkizmnin» iydeologtarynyng qataryna I.Kenesbaevting pikir iyesi retinde qosylyp ketuinde. Ádette, ol kisining ashyq jәne qúpiya maydandaghy «qaraketteri» qarsy jaqtan tabylatyn.

S.Bәiishev, Q.Shәripov, A.Qayyrgeldin (jalghasy): «Óte sauatsyz jazylghan dissertasiyalyq enbekting biri – Á.Qonyratbaevting «Liroepos» («Ghashyqtyq jyry») degen enbegi. Dissertant ózining enbeginde qorytylmaghan shiyki materialdardy jinay bergen, osy maghynada búl enbekti ghylymy enbek dep ataugha bolmaydy. Qonyratbaevtyng dissertasiyasy iydeyasyzdyqtyn, bisayasattyqtyn, bipartiyalyqtyng ýlgisi bolyp tabylady. Qonyratbaev joldas ózining enbeginde kórineu sayasy qateler jibergen. Ol markstik metodologiyany qoldanudyng ornyna, bir kezderde burjuaziyashyl últshyldardyng qatarynda bolyp, solardyng iydeologiyasyn nasihattaghan keybir sovet әdebiyetshilerining teris, qate, ziyandy pikirlerin qoldaghan, sayasy sezim degennen aiyrylghandyqtan, avtor burjuaziyalyq-últshyldyq bylyqtardy tariyhqa engizuge tyrysqan. Sonsyn, ózining enbeginde avtor adamzat tarihynyng qoghamynda bolghan óndiristik qatynastardyng negizgi týrlerin shatastyryp, qazaq ómirinde «baqtashylar qoghamy», «kóshpeli qogham», «bektik qogham» jәne osy siyaqty erekshe qoghamdar bolghan dep byljyraydy».

Aldyndaghy aghalarynyng barlyghy halyq jauy atanghan Áuelbek Qonyratbaevty basyna sóileui ontayly tәsil. Biraq «kimning byljyraghanyn» tarih ózgeshe kórsetip berdi.

S.Bәiishev, Q.Shәripov, A.Qayyrgeldin (jalghasy): «B.Kenjebaev joldastyn «Súltanmahmút Torayghyrovtyng aqyndyghy» degen enbegi de qateden sau emes. Kenjebaev joldastyng dissertasiyasynda revolusiyadan búrynghy qazaq auylyndaghy taptyq jiktelu joqqa shygharylghan, osynyng saldarynan ol HH ghasyrdyng basyndaghy birsypyra әdebiyet ókilderin jalpy últtyq, jalpy halyqtyq qayratkerler esebinde sipattaydy. Shygharmasynda talay qayshylyqtar kezdesetin demokrat aqyn Súltanmahmút Torayghyrovty avtor dialektikalyq materializm pozisiyasyndaghy, ghylymy kommunizmdi tanyghan filosof dep esepteydi. Búl, әriyne, Torayghyrovtyng shygharmalaryn tym asyra baghalau bolyp tabylady. Osynday birsypyra qateleri bar dissertasiyalyq enbekterding jaqsy baghalanuy ghylymy qyzmetkerler arasynda prinsiptik synnyng joqtyghyn, qayta shirik liyberalizmning bar ekenin kórsetedi».

IYә, «shirik liyberalizm» men «vuligarlyq sosialogizmnin» birin-biri jaqtyra qony mýmkin emes. Al óz degeninen qaytpaytyn B.Kenjebaev aragha bes jyl ótken song Súltanmahmút Torayghyrovtyng shygharmashylyq múralaryn әdebiyet tarihyna qayta engizdi.

S.Bәiishev, Q.Shәripov, A.Qayyrgeldin (jalghasy): «Til jәne әdebiyet institutynda ghylymy kadrlardyng mamandyghyn arttyru isi jolgha qoyylmaghan. Institutyng qyzmetkerligine nemese aspiranttyghyna kezdeysoq adamdar alynghan. Instituttaghy ghylymy qyzmetkerler men aspiranttardyng jalpy bilim dәrejesi tómen, olardyng birde-biri bolishevizm teoriyasy men tarihyn shyndap ýirenip jýrgen joq. Bekbergenov, Tәjibaev, Túrysbekova, Núrmaghambetova jәne basqalar siyaqty kóp aspiranttar marksizm-leninizm negizderi men aghymdaghy sayasaty jóninen әlip-by mәselelerdi de aiyra almaydy... Filologiya ghylymdarynyng kandidattary Shalabaev, Qonyratbaev, Núrtazin siyaqty instituttyng birsypyra basty qyzmetkerleri Stalin joldastyng shygharmalarynyng bir tomymen de tanys emes. Olar Markstin: «Ghylymda danghyl jol joq, kim de kim jalyqpastan ghylymnyng tasty soqpaqtaryna týsip tyrmyssa, tek sonday adam ghana ghylymnyng sәuleli shynyna jete alady»,– degen danyshpandyq núsqauyn úmytqan. Olardyng múny úmytqan sebebi – institutta bipartiyalyq, iydeyasyzdyq kýshti bolghan, birining qatesin biri kórsetpey, kemshilikti jasyra týsu júmystyng stiyline ainalyp, keybireulerding enbeksiz ghalymdyqqa jetuine jol ashylghan».

Taghy da baqastyq ýshin emes, endi sóz jarystyru ýshin bir saual qongha tura kelip túr. Múndaghy sypyra siyryp, bisayasatkerlerdi әshkereleudi – partiyalyq tapsyrma men kommunistik qyraghylyqqa jatqyzugha bolady. Degenmen de, osy ýsh avtordyng ishinde T.Núrtazinmen bilim jarystyratynday oqymystynyng joghy anyq. Sonda, «enbeksiz ghalymdyqqa jetken keybireulerdin» jetesine jetesi jetpegen S.Bәiishev qanday enbegimen akademiktikke qol jetkizdi? Osynday «tisi qayralghan» enbekterimen be, әlde sayasy ekonomika salasyndaghy qisyndyrylghan qisynsyz teoriyalyq nasihattary ma? Egerde qaghida retinde zorlap jýzege asyrylghan sol qisyndar oryndy bolsa, onda kenes iydeologiyasy men ekonomikasy nege toqyraugha úshyrady? «Enbeksiz ghalymdar» ózderining «sayasy ghylymyn» dәleldeu maqsatynda kәdimgi әdep saqtaudyng ózin «ar sanaghan». Oghan qazaq әielderining arasyndaghy alghashqy syny kórkem oidyng iyesi atanghan, ózi de sózi alash iydeyasynyng aruyna layyq, er-azamattyng namysyn alyp bergen qyzdy dýniyege keltirgeni ýshin de «el qamyn oilaghan azamattyn» qúrmetteui tiyis keyuanagha qatysty myna pikir dәlel.

S.Bәiishev, Q.Shәripov, A.Qayyrgeldin (jalghasy): «Osynday ghalymdardyng biri Á.Mametova ózining «Qazaqtyng sheshen biylerining sózderi» degen dissertasiyalyq enbeginde halyq múnyn qorghaghan bir biyding sózi edi dep mynany aitady: «Auyl qúty – bәibishe, ru qúty – aqsaqal, aimaq qúty – bi, últ qúty – han». Instituttyng basshylary men opponentter Mametova joldastyng enbegin maqtaghanda, osy bylyghyn kóre túryp maqtady ma eken! Ózining tarihy damuynda talay zamandy artta qaldyryp, Sovettik Otanymyzdyng sayasynda ósip órkendegen qazaq halqyna keregi – búrynghynyng әdet-ghúrpy men salt-sanasy emes, býgingi kýnning tirshilik múqtajy ekendigi Til jәne әdebiyet institutyndaghy joldastargha týsinikti emes pe eken!».

Qazaq últynyng ruhany múralarynyng ghylymy túrghydan bayypty zertteluining qajettiligi Til jәne әdebiyet institutynyng ghalymdaryna týsinikti bolatyn. Týsiniksizdigi, Kenes Odaghynyng Batyry atanghan Mәnshýk Mәmetova siyaqty:

«Sovettik Otannyng sayasynda ósip órkendegen, búrynghynyng әdet-ghúrpy men salt-sanasyn emes, qazaq halqyna kerekti – býgingi kýnning tirshilik múqtajyn»,– qorghap qaza tapqan arudyng anasyn iydeologiyalyq arandatuy.

Ákesining «halyq jauy» emes, «halyqtyng dosy» ekenin dәleldeu ýshin maydangha attanghan namysty qyzdy tәrbiyelegen, jiyrmasynshy jyldary qazaq әdebiyetining tarihy turaly J.Aymauytov, M.Júmabaev, Y.Mústambaev, Q.Kemengerov, M.Áuezov, S.Múqanovpen pikir salystyrghan Ámina Mәmetkelinining sol dúrys niyetin:

«Múnyng bәrin bilimning azdyghynan, tәjiriybesizdikten ketken kezdeysoq qate deuge bola ma?»

Bolady eken. Óitkeni:

«Búl – qate ghana emes, búl – teris baghyt. Múnyng negizi – qazaqtyng búrynghy feodaldyq qúrylysyn dәripteu, ótken dәuirding týrli ókilderin maqtap, keybir reaksiyashyl elementterdi aqtap alu, qazaq auylynda tap kýresi bolghanyn joqqa shygharu» eken, mine, sondyqtan da ghylym, әdebiyet jәne kórkem óner qayratkerleri jayynda jasaghan bayandamasynda QK(b)P Ortalyq komiytetining sekretary Shayahmetov joldas: «Til jәne әdebiyet institutynyng keybir qyzmetkerleri, tilese de, tilemese de, әldeqashan qiratylyp, úmytylghan jergilikti últshyldyqqa  ózderining qateleri arqyly esik ashty»,– dep óte dúrys aitty. Qazirgi zamannyng taqyrybynan qashqaqtau, әdebiyet pen til mәselelerin bolisheviktik partiyanyng sayasatynan – sovettik qúrylystyng tirshilik negizi bolyp tabylghan sayasattan bólek alyp qarau, shynynda da, burjuaziyashyl-últshyldyq iydeologiyany jandandyrugha, iydeyasyzdyq pen bisayasattyqqa jol ashady. Óitkeni úly Lenin aitqanday, bipartiyalyq degenimiz – burjuaziyalyq iydeya, al partiyalyq degenimiz – sosialistik iydeya. Sondyqtan da Qazaqstan kommunister (bolishevikter) partiyasynyn  Ortalyq komiyteti ghylym men әdebiyettegi bisayasattyq faktilerin eleusiz qaldyra almady, halyqtyng ruhany tilekterin oryndauda ózderining boryshtary men mindetterin úmytqan adamdargha qarsy kýresin bәsendete almady. QK(b)P  Ortalyq komiyteti «Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng Til jәne әdebiyet institutynyng júmysyndaghy sayasy óreskel qateler turaly» qaulysynda BK(b)P Ortalyq Komiytetining iydeologiya mәseleleri jónindegi núsqaularyna tolyq sýiene otyryp, әdebiyetshiler men til mamandarynyng tayaudaghy mindetterin kórsetip berdi. Bizding әdebiyetshilerimiz ben tilshilerimiz partiyanyng núsqaularyn tolyq qoldanyp, iydeologiyalyq  júmystaghy sayasy qateler men búrmalaushylyqtardy terennen úgha biluleri kerek, ol qatelerding zardabyn joya biluleri kerek, sóitip, ghylym men әdebiyette iydeyasyzdyq pen bisayasattyqqa jol bermeuleri kerek. Ghylym men әdebiyette partiyalyq kýsheysin! Partiyamyz ben halqymyzdyng qazirgi talaby osy. Búl talap kommunistik qogham ornatu jolyndaghy kýresting aldynghy qataryndaghy iydeologiya maydanynyng barlyq qayratkerlerining júmysyna negiz bolugha tiyisti»,– boldy.

Múndaghy aitylghan әr «núsqau» aldaghy ýsh jyl boyy tikeley sayasy naquandyq qyzmetke ainalyp, әr sóz, әr oram, әr adam jeke-jeke әshkerelenip, jeke-jeke talqyghy týsti. Al jazushylar ózderine tiyesili qyzyl sózdi barynsha sayasy túrghydan qyrnap, «batyldandyryp» (S.Múqanov), neghúrlym әserli oramdarmen týrlendirip, «ózderining júmysyna negiz etip aldy».

Ústazymyz A.Qayyrgeldin marqúm, osy jaylardy qyzulana sóilep kelip: «Biz ne istemedik...»,– dep, qolyn bir-aq sermeumen sózin ayaqtaytyn. Zady ózining de osy maqalagha qol qoyghany jәne onyng «mәdeniyet maydanynda» salghan ylany esine týsip ketetin bolsa kerek.

Al Múhtar Áuezov «ózine ne istemegen, oiyna kelgenning bәrin istegen» Marksizm-leninizm institutynyng diyrektory Saqtaghan Bәiishevti:

«Men ózimning tarapymnan, baghana bir aityp ótkenimdey, S.B.Bәiishevting Qazaq SSR Ghylym Akademiyasyndaghy bizding akademikterding qatarynan oryn aluy barynsha maqsatty jәne qajettilik ekendigin tereng qúrmetpen sezine otyryp, tolyq senimmen onyng kandidaturasyn qoldaymyn. Onyng barlyq ghylymiy-zertteuleri men qoghamdyq qyzmetterin qorytyndylay otyryp, Saqtaghan Bәiishúlynyng jeke túlghasynyng kóptegen belgileri osy kandidaturagha tolyq layyq keledi. Onda ghalymgha asa qajetti ishki adaldyqqa qosa – talapshyldyq, tabandy qaysar adamnyng minezi bar. Múnyng barlyghy ghylym Akademiyasyna dәl býgin asa qajetti, septigin tiygizetin minez. Ghylym Akademiyasy ózining qataryn layyqty akademikpen tolyqtyruy qajet. Mening oiymsha, Saqtaghan Bәiishúly arqyly Ghylym Akademiyasy sonday kandidatpen tolyghatynyna senemin»,–dep akademiktik ataqqa quana-quana úsyndy.

Osy rette zamandastarynyn: «Áuezov kórgisi kelmese – taudy da kórmeytin, alghaghysy kelse – ózine ómir boyy qastandyq jasap kelgen adamdy da joydausyz maqtay jóneletin»,– degen pikiri oigha oralady. Búl pikirdi aitugha qanday ishki mýdde mәjbýrlik etti, kim bilsin, biraq aq tilegi edi dep taghy da aita almaymyz. Álde әdettegidey Ortalyq komiytet mәjbýr etkendikten aldaghy ýmitti kýnderdegi alar sybaghasyna alandamas ýshin osynday qadam jasady ma. Búl, әriyne, kez-kelgen úly adamnyng boyyndaghy qayshylyq. Bir anyghy, әiteuir, «partiyalyq әdil prinsipten» tumaghany shyndyq. Al tura sol kezde M.Áuezov «tereng qúrmetpen sezine otyryp, tolyq senimmen» qaraytyn, boyynan «ghalymgha asa qajetti ishki adaldyqqa qosa – talapshyldyq pen tabandy qaysarlyqty» kórgen» S.Bәiishev ózge bir pighyldaghy iydeologiyalyq maydannyng sayasy komissary retinde «tabandylyq  pen qaysarlyq» tanytyp jatqan bolatyn.

«Jazalau sayasatynyn» ekpini men pәrmeni bәsensip qalmas ýshin «Pravda» gazeti ózining tilshisi A.Chernichenko arqyly týrli qostau pikirlerin (otkliyk) úiymdastyryp, Qazaqstandaghy әr bir әshkereleudi «Pravdanyn» bas redaktory L.F.Iliichevqa, al ol óz kezeginde M.A.Suslovqa jetkizip otyrdy. Sóitip, býkil Qazaqstannyng iydeologiyasy tikeley Kremliding qadaghalauyn kóshti.

(Jalghasy bar)

Abai.kz