Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4596 0 pikir 18 Nauryz, 2014 saghat 07:38

Múhtar Tayjan: Men jeke sebepterge baylanysty sayasattan kettim

Múhtar Tayjannyng arnayy baspasóz mәlihatynda aitqan sózi:

- Sayasatqa keletin zaman bolady, sayasattan ketetin uaqyt bolady. Óitkeni, osy júmyspen ýnemi ainalysu mәngi emes. Mening sayasattan ketuimmen bizding últtyq demokratiyalyq, patriottyq iydeyalarymyz óship, júmysymyz toqtaydy dep oilamaymyn. Bir adamnyng kýshi shekteuli. Qoghamdyq-sayasy júmystarda tórt jarym jyl jýrdim. Sondyqtan, ketetin uaqyt keldi dep sanaymyn.

«Halyqtyq aliyans» úiymymyz bar. Olar poligondar men geptilge qarsy júmystar jasap jatyr. Jigitter, әriptesterimiz euraziyalyq odaqqa qarsy shyghyp jatyr. Múnyng bәri júmystyng jalghasa beretinining kórinisi. Men jeke sebepterge baylanysty sayasattan kettim. Al, oiymmen osy baghyttamyn. Ári qaray qalay bolatynyn uaqyt kórsetedi.

 

Tómende Múhtar Tayjannyng feysbuk әleumettik jelisindegi jeke paraghyna jazghany:

Qúrmetti dostar!

Mening búrynghy ústanymym men kózqarasym ózgergen joq jәne ótkenge ókinbeymin. Eger 5 jyl búryn aldymda ne kýtip túrghanyn, qanday qiyn soqpaq bolaryn bilgen bolsam, bәribir sol joldan tayqymas edim. Qazir mening arym taza. Men halyqty oyatu ýshin, biylikke әser etu ýshin barymdy saldym. Jetistikter de barshylyq.

Múhtar Tayjannyng arnayy baspasóz mәlihatynda aitqan sózi:

- Sayasatqa keletin zaman bolady, sayasattan ketetin uaqyt bolady. Óitkeni, osy júmyspen ýnemi ainalysu mәngi emes. Mening sayasattan ketuimmen bizding últtyq demokratiyalyq, patriottyq iydeyalarymyz óship, júmysymyz toqtaydy dep oilamaymyn. Bir adamnyng kýshi shekteuli. Qoghamdyq-sayasy júmystarda tórt jarym jyl jýrdim. Sondyqtan, ketetin uaqyt keldi dep sanaymyn.

«Halyqtyq aliyans» úiymymyz bar. Olar poligondar men geptilge qarsy júmystar jasap jatyr. Jigitter, әriptesterimiz euraziyalyq odaqqa qarsy shyghyp jatyr. Múnyng bәri júmystyng jalghasa beretinining kórinisi. Men jeke sebepterge baylanysty sayasattan kettim. Al, oiymmen osy baghyttamyn. Ári qaray qalay bolatynyn uaqyt kórsetedi.

 

Tómende Múhtar Tayjannyng feysbuk әleumettik jelisindegi jeke paraghyna jazghany:

Qúrmetti dostar!

Mening búrynghy ústanymym men kózqarasym ózgergen joq jәne ótkenge ókinbeymin. Eger 5 jyl búryn aldymda ne kýtip túrghanyn, qanday qiyn soqpaq bolaryn bilgen bolsam, bәribir sol joldan tayqymas edim. Qazir mening arym taza. Men halyqty oyatu ýshin, biylikke әser etu ýshin barymdy saldym. Jetistikter de barshylyq.

Qoghamdyq ómirge aralasqan sәtten bastap aitqan әr sózim men әr isime ózim jauap beremin. Tipti býgingi mәlimdememe de eshkimnin, biylikting de, oppozisiyanyng da, oligarhtyng da, qashqyn sayasatkerlerding de qatysy joq. Bala kezden boyyma singen ómirlik tәrbiyem men bilimimdi jәne elime degen mahabbatymdy eshkim ózgerte almas. Men ne aitsam da, ne jazsam da kózimdi jetkizip baryp isteymin. Qazir de sol qalpymnan ainymaymyn. Kez-kelgen nәrsege bir súraqpen - múnyng elge paydasy bar ma, joq pa dep qarau kerek. Sonda bәri óz ornyna keledi.

Osydan bylay sayasatqa belsendi týrde aralaspaymyn deuimning birneshe sebebi bar. Ol jeke basyma da, qoghamdaghy әrtýrli jaghdaylargha da baylanysty. Jeke sebepter - múnday júmysta, ýzdiksiz sayasatta esh qoldausyz úzaq uaqyt jýru mýmkin emes. Sózben emes, ispen qoldaudy aitamyn. Songhy kezderi ózime jәne kәsipornyma әkimshilik qysym kýsheyip ketti. Ara salmaqqa tura kózben qaraghan jón. Memlekettik mashinagha tótep beru onay emes. Al men otbasyma jauap beruge mindettimin.

Basqa sebepterdi aitar bolsam, alma aghashyn qansha suarsanyzdar da, mezgili jetpey pispeydi. Halyqtyng sanasy da, biylikting oiy da uaqyty kelmey ózgermeydi. Kýni tolghanda biz suarmay-aq, ózi pisip jetiledi. Halyqty oyatamyn dep te qajeti joq. Óitkeni, olar bәrin jaqsy bilip otyr. Biraq ýndemeydi. Kýtedi. Ári qorqady. Olar ýshin basqa bireu istep berse eken deydi. Olay bolmaydy da, bolghan emes. Bilek sybanyp, jendi týrip, qara júmysty bәri birdey isteui kerek. Basqa jol joq. Biz osyny jaqsylap týsinuimiz tiyispiz. Sonda ghana ilgeri jýre alamyz.

Men qoghamda qala beremin. Biraq negizgi júmysym qoghamdyq ómir men sayasat bolmaydy. Barlyqtarynyzgha sәttilik tileymin!

Qúrmetpen Múhtar Tayjan. 18.03.2014.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364